Obsah (8)

§ 108§ 1§ 402§ 4034§ 416§ 403§ 113§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-103842 Tsiviilasi Aktiv

§ 108lg 1 kohaselt.

Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 121,98 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.11.2022 osamaksest. 20.10.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 385,25 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 121,98 eurot moodustub võlgnevuses 20.10.2023 seisuga 263,27 eurot (385,25-121,98).

1. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 22.03.2022 järelmaksu lepingu L89008101469, mille alusel on kostja saanud raha 799 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks intressiga 16% aastas, krediidi kulukuse määraga 18,98%. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 39,59 euro ulatuses, millest põhiosa katteks on arvestatud 21,07 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingu L89008101469 põhivõlg 777,93 eurot (799,00–21,07). Kostjal on intressivõlgnevus alates 2.osamaksest, s.o. alates 15.05.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 5.osamakseni, s.o. kuni 15.08.2022 summas 39,78 eurot (10,37+10,32+9,59+ 9,50). Lepingu L89008101469 alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 777,93 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 16% aastas, 81,16 eurot. Kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletusi lepingust L89008101469 tuleneva võlgnevuse tasumiseks 40 euro eest. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu lepingu L89008101469 põhinõudelt 777,93 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 21.04.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras 16,00% aastas.
2. Lepingu L89008101469 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitas hageja, et kostja märkis igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot, kohustusteks 400 eurot. Leping sõlmiti kaheks aastaks osamaksega 39,59 eurot kuus. EMTA andmetel oli kostja keskmine igakuine sissetulek ~1300 eurot. Krediidiregistri andmete kohaselt maksehäired puudusid. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu L89008101469 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 759,41 eurot (799,00-39,59). Hageja esitas 20.10.2023 seisukohas alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 39,59 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.05.2022 osamaksest. 20.10.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 608,93 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 39,59 eurot moodustub võlgnevus 20.10.2023 seisuga 569,34 eurot (608,93-39,59).

1. Laenuandja edastas 25.08.2022 kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 3 2-23-103842
2. 26.08.2022 loovutati kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants. Põhjendav osa
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 12.08.2021 lepingu L89006279296, mille alusel anti kostja kasutusse 750 eurot tagasimakse tähtajaga 05.08.2024, intressiga 18% aastas ja krediidi kulukuse määraga 38,92% (dtl 30). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. 12. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 01.01.2022 lepingu L89007388568, mille alusel anti kostja kasutusse 1299 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks, tagasimakse tähtajaga 15.01.2026, intressiga 11,90% aastas ja krediidi kulukuse määraga 23,34% aastas (dtl 37). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. 13. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 22.03.2022 lepingu L89008101469, mille alusel anti kostja kasutusse 799 eurot järelmaksuga kauba ostmiseks, tagasimakse tähtajaga 15.03.2024, intressiga 16% aastas, lepingu tasuga 10 eurot ja krediidi kulukuse määraga 18,98% (dtl 42). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. 14. Kuna Inbank Finance AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehinguid kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 mõttes.

15.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu

1. 03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Hageja veendumuse kujunemine tarbija krediidivõimelisuses peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema tõendatud. Kohus on eelnimetatut selgitanud 14.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 102, p 6).
2. 20.10.2023 menetlusdokumendis esitas hageja selgitused kostjaga sõlmitud krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamise kohta. Lepingu L89007388568 sõlmimisel tuvastas laenuandja Pensionikeskuse andmetele tuginedes, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli umbes 450 eurot, kuid laenuavalduse kohaselt oli kostja märkinud kohustuseks 650 eurot. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi hageja väidetele tuginedes võimalik pidada laenuvõtjat krediidivõimeliseks olukorras, kus tema kohustused ületavad sissetulekuid. Laenuandja pidanuks koguma kostja majandusliku seisundi 4 2-23-103842 kohta täiendavaid andmeid või keelduma krediidilepingu sõlmimisest. Seetõttu ei tuvasta kohus lepingu L89007388568 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.
3. Kohus selgitas 14.09.2023 menetlusdokumendi punktides 6 ja 7, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kontrollima ilma kostja vastuväideteta ning, et vastav tõendamiskoormus on hagejal. Riigikohus on
4. november 2023 kohtumääruse p-s 12 tsiviilasjas nr 221-13098 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtteid puudutavate väidete osas esitanud tõendeid, mida laenuandja lepingute sõlmimisel hindas. Kohus ei saa esitatud asjaolusid tuvastada ainuüksi hageja väidete põhjal. Seetõttu ei ole asjas tuvastatud laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ka lepingu L89006279296 ja L89008101469 sõlmimisel. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul kui hageja ei esita asjaolusid ja tõendeid, mille põhjal oleks võimalik kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb eeldada, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud. 18.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 19. Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt

§ 4034

lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 14.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 102 p 7). Kohus selgitas, et hagejal on mõistlik esitada alternatiivne võlgnevuse kujunemise kalkulatsioon. Tuginedes

§ 4034

lg-le 7 tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija varasemalt kokkulepitud tingimustele. 20. Hageja on küll 20.10.2023 seisukohas esitanud alternatiivsed nõuded vastutustundliku laenamise põhimõtte tuvastamata jäämisel ja selgitanud millises kogusummas on kostja teinud krediidilepingute puhul tagasimakseid, kuid

§ 4034

lg 7 kohast tagasimaksete ümberarvestust ei ole kohtule esitatud ja seda ei ole tarbijale teatavaks tehtud. Kuna hageja ei ole esitanud maksete ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik tuvastada kas, millal ning millises ulatuses on ümberarvestatud maksed muutunud sissenõutavaks. Seega ei järeldu võlgnevuse sissenõutavus tervikuna. 21.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus märgib, et krediidilepingute ülesütlemise kehtivust ei ole võimalik tuvastada, sest lepingute ülesütlemise hoiatusest ega teatisest ei selgu milliste konkreetsete maksete tasumisega oli kostja lepingu ülesütlemisel viivituses (dtl 46 ja 47).

1. Riigikohus on
2. november 2023 kohtumääruse p-s 25 tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus, või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb 5 2-23-103842 selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Ka Tallinna Ringkonnakohus on
3. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. 23. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna nõude maksmapanekul on hagi rahuldamise üheks peamiseks eelduseks nõude sissenõutavaks muutumise asjaolude esiletoomine (praegusel juhul vastavalt tagasimaksete ümberarvutusele), mida hageja ei ole teinud, siis tuleb jätta krediidilepingust L89006279296, L89007388568 ja L89008101469 tulenev põhinõue rahuldamata. Kohtu hinnangul on nõude kujunemine ebaselge ka lepingu täitmise nõude osas, hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ja tarbijale teatavaks teinud. Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka hageja lepingu täitmise nõue

§ 108lg 1 alusel.

24. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt

§-s 94 sätestatud intressi ulatuses (Riigikohtu 24. november 2023 tsiviilasja 2-21-13098 kohtumääruse p 26). Kuna kohus asus seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja ei ole tuvastanud hageja põhinõuete sissenõutavust, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja intressi, viivise nõue (

§ 113

lg 1) ega sissenõudmise kulude nõue (

§ 1131lg 1).

25. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuna kohus on tuvastanud nõude aluseks olevate tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ning ei ole tuvastanud hageja põhinõuete sissenõutavust vastavalt

§ 4034lg 7 kohasele ümberarvestusele, siis jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. 26. Juhindudes Ts

MS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 6