Obsah (9)

§ 21§ 43§ 18§ 45§ 2§ 50§ 46§ 8§ 54

PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9850 Tsiviilasi abikaasade K. J.

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning nende lisade kohtule esitamise, samuti peatas võlgnike vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

1. Usaldusisik esitas 19.11.2023 kohtule aruande koos lisadega. Usaldusisiku hinnangul on mõlemad võlgnikud püsivalt maksejõuetud. Usaldusisik esitas ka oma tasutaotluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on abikaasade varasuhteks lahusvara. G. J. on neli ja K. J. kuus ülalpeetavat. K. J. on arvelduskontod Swedbank AS-is (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, jääk 7,36 eurot, broneering 7,36 eurot kaardi kuutasudest, toimingud alates 20.10.2020 puudusid), AS-is LHV Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, saldo 23.10.2023 seisuga 0,05 eurot) ja AS-is SEB Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, saldo 11.07.2023 seisuga 0,25 eurot, konto on arestitud). G. J. on Coop Pank AS-is arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (saldo 0,00 eurot) ja AS-is SEB Pank arestitud kontod (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, saldo 11.07.2023 seisuga 56,00 eurot; kogumishoius nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, saldo 11.07.2023 seisuga 0 eurot). Teadaolevalt puuduvad võlgnikel nõuded kolmandate isikute vastu. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikel seisuga 26.10.2023 võlgu riiklike maksude ja maksete osas ega määratud raskeveokimaksu. K. J. on tasuda järgmised riiginõuded: menetluskulude hüvitis 741 3 Tsiviilasi nr 2-23-9850 eurot ja elatisabinõue 11 998,88 eurot. 26.10.2023 seisuga on võlgnike ettemaksukontode saldo 0 eurot. Nasdaq.com väärtpaberite kontode registri järgi võlgnikel väärtpaberikontosid ei ole. AS-i Pensionikeskus teatel ei ole G. J. liitunud
2. pensionisambaga,
3. pensionisamba väärtus on 6314,07 eurot. K. J. ei ole samuti liitunud
4. pensionisambaga,
5. pensionisamba realiseeris ta 09.11.
6. E-äriregistri andmetel ei ole võlgnikel kehtivaid seoseid juriidiliste isikutega. K. J. oli xxxxxx xxxxxxx (rg-kood xxxxxxxx) usaldusosanik kuni 17.05.2013 ja xxxxxxxxxxx OÜ (rg-kood xxxxxxxx, kustutatud 22.05.2017) juhatuse liige 11.06.2014–22.05.
7. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt ei ole kumbki võlgnik töötuna ega tööotsijana registreeritud ja neile ei ole määratud Eesti Töötukassa poolt väljamakseid. Transpordiameti vastuse kohaselt on võlgnikud märgitud alates 14.07.2023 Baltasar Liising OÜ (rg-kood 12877197) auto kasutajateks, kanne on peatatud 23.10.
8. K. J. nimel on 1995 xxxxxxx (reg-nr xxxxxx). Pankrotiavalduse järgi on tegemist tuttava autoga, mis on lihtsalt võlgniku nimele kirjutatud. Samuti on võlgniku nimel 1996 xxxxxxxxx (reg-nr xxxxxx). Pankrotiavalduse kohaselt ei tea võlgnik auto asukohta ega seisukorda. Ehitisregistri andmebaasis ei ole registreeritud kummagi võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju. Võlgnikel puudub liisingvara. Võlgnikel ei ole ega ole olnud kinnistuid. K. J. töötab müügiesindajana xxxx. . Netotöötasu on 1000–1200 eurot kuus. G. J. töötab osaühingus xxxxxx köögiabilisena ja on hetkel vanemapuhkusel, tema sissetulek on 1500 eurot kuus. G. J. on AS-i SEB Pank ees kaardi hooldustasu võlg 1 euro. K. J. on panga ees konto kuutasu võlg 0,90 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatel on K. 24.10.2023 pooleli 36 täitemenetlust, nõuete jääk 38 547,66 eurot. G. J. oli 24.10.2023 seisuga menetluses neli täitemenetlust, kohustuste jääk 17 335,42 eurot. Kohustused on kokku ca 55 884,98 eurot. Kohustuste seas on ka elatisenõuded. Täpsem kohustuste summa selgub pankrotimenetluse käigus. K. J. väitel tekkisid makseraskused töö kaotusel. Samuti viitab ta haigusele, kuid ei täpsusta, mis haigusega oli tegu või kuidas see segas tööle saamist. Ka G. J. viitab laste haigusele ja ülalpeetavate arvu suurenemisele (abikaasade noorim laps sündis 2023 aprillis). Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud elanud üle võimete ja tänaseks on kogunud kümneid erinevaid võlgu, samas sissetulek on suhteliselt väike, arvestades ülalpeetavate arvu. Usaldusisiku arvates ei esine tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikud ei suuda täita sissenõutavaid kohustusi. Võlgnikud on püsivalt maksejõuetud ja kõige mõistlikum oleks välja kuulutada pankrot.

§ 21

lg 2 kohaselt saab elatisnõude ja õigusvastase teoga seotud nõuete tasumisel rakendada ainult tähtaja pikendamist ja osadena täitmist, neid nõudeid ei ole võimalik vähendada. K. J. vastu on elatisabinõudeid täitemenetluses kokku 19 983,18 eurot, millele lisandub igakuiselt 200 eurot (100 eurot lapse kohta). Samuti on täitmisel rahaline nõue 407,76 eurot kriminaalasjas ja erinevad Politsei- ja Piirivalveameti trahvid. Seega on oluline osa kõigist võlgadest kohustused, millest ei ole võimalik võlgnikku vabastada. Pankroti väljakuulutamine võimaldab saada selgeks kohustuste seisundi ja suuruse, sest pankroti väljakuulutamisega saabuvad kohustuste kõik tähtajad, lõpetatakse intresside ja viiviste arvutamine, lõpetatakse täitemenetlused ning fikseerub lõplik nõuete hulk. Kohustustest vabastamise menetlus viiakse läbi

§ 43

– § 51 alusel ja kui ca kuue kuu jooksul saavad nõuded selgeks, on avaldaja saanud aega leida endale piisavalt tasuv töökoht. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 18

lg 2 näeb ette, et kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja 4 Tsiviilasi nr 2-23-9850 võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt

§-s 19 sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule.

§ 18

lg 3 teise lause kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

§ 18

lg 6 esimene lause sätestab, et kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus nende suhtes

§ 18lg-s 2 nimetatud menetluslikud otsustused eraldi.

Võlgnikud taotlesid maksejõuetusavalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, samas märkisid, et jätavad maksejõuetusmenetluse valiku kohtu otsustada. Usaldusisik märkis oma aruandes, et võlgnik avaldas soovi algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohtule esitatud dokumentides ei ole võlgnikud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist taotlenud. Kohus leiab, et alltoodud asjaoludel on põhjendatud kuulutada välja mõlema võlgniku pankrot ning algatada nende kohustustest vabastamise menetlus. 5.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgnike maksejõuetusavaldusest ja kohtuistungil avaldatust ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt ületavad mõlema võlgniku kohustused nende võime oma sissetulekute ja vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks ning võlgnike makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Avaldajate ülalpidamisel on neli ühist alaealist last. K. J. on veel kaks alaealist last, kelle ees on tal Pärnu Maakohtu 07.01.2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-12-45102 tulenev kohustus maksta kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus. K. netotöötasu on 1000– 1200 eurot kuus, G. J. on vanemapuhkusel ja tema sissetulek on 1500 eurot kuus. Võlgnikel puudub realiseeritav vara. K. J. nimel on liiklusregistris küll kaks sõidukit, kuid üks kuulub väidetavalt tuttavale ja teisest autost ei tea ta midagi. Võlgnike igakuised väljaminekud on kuus kokku 2750–2900 eurot. K. on pooleli 36 täitemenetlust kohustuste jäägiga 38 547,66 eurot ja panga ees võlg 0,90 eurot, G. J. on pooleli neli täitemenetlust kohustuste jäägiga 17 335,42 eurot ja panga ees võlg 1 euro. Kokku on võlgnikel kohustusi 55 884,98 eurot. Kohus leiab, et mõlemad võlgnikud on püsivalt maksejõuetud ja nende maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. 5.
2. Kohus leiab esitatud ja kogutud andmete põhjal, et võlgnikel ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõimise või -nõudmise võimalused, mistõttu esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud menetluse raugemise alus.

§ 45lg 2 näeb ette, et kui esineb Pankr

S § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel.

§ 45

lg 1 kolmas lause sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnikud, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgnike varalist olukorda arvestades välja mõlema võlgniku pankroti ja algatab nende 5 Tsiviilasi nr 2-23-9850 kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ning

§-s 45 ja § 18 lg 2 p-s 2 sätestatule.

§ 45

lg-s 3 märgitud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused puuduvad.

§ 2

lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 50

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisiku aruande kohaselt on K. J. mh

§ 50lg-s 2 märgitud kohustused, millest ei ole teda võimalik vabastada.

Usaldusisiku aruandes esitatu järgi moodustavad elatis(abi)nõuded ja rahaline nõue kriminaalasjas võlgniku kohustustest ca 53% (38 548,56 eurost 20 390,94 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku aruandest nähtuvat kohustuste struktuuri arvestades ei muuda see kohustustest vabastamise menetlust siiski täiesti perspektiivituks.

1. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel mõlema võlgniku pankrotihalduriks T. E. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
2. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
3. Mh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3), füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul (PankrS § 36 lg 6). Võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 3, § 37). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus.
4. Vastavalt

§ 46

lg 1 esimesele lausele täidab pankrotihaldur kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

§ 46

lg 1 teise lause kohaselt võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku, kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus.

§ 46

lg 3 alusel tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb esimene aruanne esitada hiljemalt aasta möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Usaldusisiku tasu 9.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulu mh usaldusisiku tasu. 10. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 1885 eurot (13 tundi × 145 eurot/t), millele lisandub käibemaks 377 eurot, kokku 2262 eurot. Usaldusisik palub maksta tasu välja osaühingule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxx 870 euro (725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot) ulatuses riigi arvel ja 1392 eurot välja mõista võlgnikelt. 11.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 esimese lause järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. 6 Tsiviilasi nr 2-23-9850 PankrS § 23 lg 1 teise lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 esimese ja teise lause järgi on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sh kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Tasuarvestusest nähtuvalt tegi usaldusisik järgmisi toiminguid kokku 13 t: toimiku koostamine 0,5 t; maksejõuetusavaldusega tutvumine 0,5 t; järelepärimiste koostamine ja saatmine 1 t; päringute vastustega tutvumine, dokumentide õiguslik analüüs ja suhtlus võlgnikuga 6 t; aruande koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine, suhtlus võlgnikuga 5 t. Arvestades usaldusisiku kutseoskusi, esitatud ja kogutud andmeid ning aruandest nähtuvat, ei saanud materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ning aruande koostamine olla keeruline ega ajamahukas. Usaldusisiku aruanne koosneb põhiliselt päringute vastuste põhjal võlgnike majandusliku olukorra andmete väljatoomises ega sisalda märkimisväärset analüüsi. Kohus leiab, et usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseosakusi arvestades on põhjendatud ajakulu kokku 11 tundi. 12. Usaldusisiku taotletav tunnitasu 145 eurot vastab

§ 54lg-st 2 ja Pankr

S § 23 lg-st 3 tulenevale tunnitasu ülemmäärale (so 725 eurot / 5; 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast; Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammäär 725 eurot). Kohus leiab, et antud juhul ei ole ülemmääras tunnitasu usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning aruande sisu ja kvaliteeti arvestades põhjendatud. Lisaks tuleb aga arvestada järgmist. Kuna kohus kuulutab pankroti välja

§ 45

lg 2 alusel ja asjas kogutud andmete põhjal ei ole võlgnikel piisavalt vara ja sissetulekuid, mille arvel kulusid katta, ning usaldusisik palub määrata tasu riigi vahenditest, tuleb tasu määramisel arvestada

§ 54lg 2 alusel ka Pankr

S § 23 lg-d 4 ja 51.

§ 54lg 2 teise lause kohaselt võib kohus määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise Pankr

S § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Pankr

S § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks), käesoleval ajal seega 725 euro ulatuses. PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Seega saab riigi vahenditest hüvitada maksimaalset 725 eurot (v.a käibemaks), kusjuures tunnitasu suurus on 66 eurot (v.a käibemaks); seega on riigi vahenditest hüvitatav maksimaalne ajakulu 11 tundi. Eeltoodust lähtudes tuleb määrata usaldusisiku tasu suuruseks 725 eurot (11 t × 66 eurot/t), millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku seega 870 eurot. Võlgnikele tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi ning hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Nimetatud tasu ei ületa 7 Tsiviilasi nr 2-23-9850 tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 teisest ja kolmandast lausest tulenevat riigi arvel kantava summa ülempiiri. Vastavalt usaldusisiku taotlusele ning

§ 54lg-le 2 ja Pankr

S § 23 lg-le 6 tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 3 teise lause, § 65 lg 11 kolmanda lause alusel tasule ka käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8