Kindlustusvõtja jätkas pikalt sõitu ka pärast seda, kui sõidukil oli süttinud mootoririkke hoiatustuli. Sellise käitumisega on kindlustusvõtja jätnud käibes järgimata vajaliku hoolsuse olulisel määral. Antud juhul lõppes see vaid hageja enda varalise kahjuga, kuid see oleks võinud kaasa tuua oluliselt suurema kahju nii hagejale endale kui ka kolmandatele isikutele ja mitte üksnes varalist kahju. Muuhulgas tuleb üldist käibekohustust sisustada isiku kohustusena tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta ennast ega teisi isikuid, ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et ise ja teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada.
-445 ja § 452 lg 2 kohaselt kindlustusriski võimalikkuse suurendamise tagajärjel vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Tuli sai alguse sõiduki tehnilisest rikkest ja kahju tekkis hageja poolt sõiduki tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumisest. Kostja 14.06.2022 tehtud otsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Samuti on muud asjaolud, mida ei ole kajastatud küll otsuses, kuid mis on aluseks kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks (kindlustusriski suurendamine, kohustuste täitmata jätmine, hoolsuskohustuste eiramine), mis mõjutasid omakorda otseselt kahjujuhtumi toimumist, kahju ulatust ja suurust ning BTA täitmise kohustust. Hageja ei ole tõendanud juhtumieelset väärtust 24000 eurot või 22 000 eurot. Hageja on kujundanud sõiduki turuhinna võttes portaalist Auto24.ee kõikide analoogsete sõidukite keskmise hinna 17 70019 500€ ning lisanud keskmisele hinnale veel tema hinnangul sõiduki väärtust tõstvate osade väärtuse (tõstesari 1 8113€ , uued rehvid 480€ ja led bar valgustus 289,20€), kuid märgitu pole õige. Tule arvestada sarnaseid sõidukeid ja seda, et võimalik 10% tuleb hinnast maha arvestada. Konkreetsel sõidukil olid roostekahjustused: karbid, ukselinkide ümbrus, mida on käepäraste vahenditega remonditud (lisa 2), tagatiiva ääred (lisa 3). Katus esiklaasi juures roostetab ja mõlke oli terve sõiduki ulatuses (lisa 4), tagatiival on avariiline mõlk (lisa 2). Odomeetri näit oli 264244 km. Hageja sõiduki turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal on 13 333,33€ (seda juhul, kui hageja annab sõiduki kostjale üle). Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu näol on tegemist vabatahtliku kindlustusega, mistõttu ei kuulu kindlustusvõtjale hüvitamisele igasugune kahju, vaid üksnes see kahju, milles pooled on eelnevalt kokku leppinud. Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja kinnitanud, et on tutvunud kindlustuslepingu dokumentidega, nendest aru saanud ning nendega nõustunud. Vabatahtliku kindlustuse korral ei ole kindlustusandja hüvitamise kohustus absoluutne. Arvestada tuleb ka kindlustusvõtja (hoolsus) kohustuste rikkumist, mis võimaldab
lg 2 ja § 445 lg 2 kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Välistatud ei ole kindlustusandja täielik vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu. Tegemist ei ole varjatud tingimusega, kahju hüvitamise välistused ei pea olema poliisil, teabedokumendil. 6 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude jaotuse (IV). I
lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, § 108 lg 1, kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks.
lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul.
lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.
lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 7 II Poolte vahel on sõlmitud täiskaskokindlustusleping, mille kohta on väljastatud 07.07.2021 poliis nr EE21-A6-000115702-1 kehtivusega 09.07.2021 – 08.07.2022. Kaskokindlustuseleping on sõlmitud sõidukile Ford Ranger (registreerimismärk XXXXXX). Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustatud isikuks ja soodustatud isikuks Coop Liising AS (dtl 152, hagi lisa 2). Kindlustatud riskideks oli liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, sõiduki vargus, klaasikindlustuse kaitse, loomaga kokkupõrge. Poliisi kohaselt on kindlustussummaks kindlustusväärtus (turuväärtus) kindlustusjuhtumi toimumisel (poliis, dtl 152). Tulekahju korral on kindlustusvõtja omavastutus 190 eurot (tõendatud poliisiga, dtl 152). Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2019.0 (kostja vastuse lisa 1, dtl 183jj,) kaskokindlustuse tingimused nr A6-03 (hagi lisa 12, dtl 128) Eelviidatud kindlustustingimusi ei ole kindlustusvõtjaga läbi räägitud. 25.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille kohta esitas hageja kostjale taotluse kahju hüvitamiseks (dtl 150). Kahju juhtum oli järgmine. 25.05.2022 kell 19:30 tekkis sõidu ajal auto salongi suitsupilv, misjärel roolis olnud hageja juhatuse liige X jättis auto seisma ja läks autost välja. Kontrollimisel selgus, et auto põles põhja alt. Hageja asus sõidukit kustutama kasutades selleks kahte tulekustutit, mis olid hagejal endal kaasas ning ühe kustuti andsid möödasõitvas sõidukis viibinud isikud. Auto põles alt lahtise leegiga, salongi tekkis suitsupilv ning leek oli ka kõrvalistuja istme all, mis tungis läbi autopõhja salongi. Põlengus kahjustada saanud sõiduk toimetati Ifan-Auto OÜ platsile aadressil Aardla 23b Tartu. Kostja keeldus kahju hüvitamast otsusega 14.06.2022 nr IA6-126307/02-22/1 (dtl 116). III Nagu kohus ülalpool märkis, on
lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. Kuna poolte vahel on sõlmitud täiskaskokindlustusleping perioodiks 09.07.2021 – 08.07.2022, siis oli nende vahel sõlmitud
Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-14, asunud seisukohale, et seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud kaskokindlustusleping kui vabatahtlik kindlustusleping. Sellise kindlustuslepingu puhul lepivad pooled kokku, mille sündmuse ehk kindlustusjuhtumi korral peab kindlustusandja oma lepingulise kohustuse täitma. 8 Seega mitte igasugune kahju või mitte igasugusel põhjusel tekkinud kahju ei kuulu kindlustusvõtjale hüvitamisele, vaid üksnes kokku lepitud kahju ja sündmus, mille puhul kahju tekkis. Kindlustuspoliisis nähtub, et hageja on kinnitanud, et on tutvunud kindlustuslepingu dokumentidega, on nendest aru saanud ning nendega nõustunud (dtl 153, kindlustuslepingu dokumendid, viimane lause). Juhtumi põhjus Hageja väitis, et viidatud kahju on tulekahjuks ja et selle vastu on sõiduk kindlustatud. Asjaolu, et sõiduki kahjustumine ei tekkinud sõiduki välise tulekahju tõttu, ei ole vaidluse all; seda pole pooled ka väitnud. Vastupidiselt ei ole vaidluse all asjaolu, et sõiduk läks järsku põlema, mida avaldas hageja kindlustusandjale (kahju avaldus, dtl 150) ja hagiavalduses kohtule. Seega saab järeldada, et sõiduki põlema minemiseks pidi olema mingi põhjus, mitte sõiduki väline tulekahju, mis kahjustas sõidukit. Kostja 14.06.22 kahju hüvitamise otsusest 14.06.2022 nr IA6-126307/02-22/1 (dtl 116) nähtub, et põlengu põhjuseks oli tahmafilter, millele suure kuumusega põlesid augud sisse. Seoses kõrge põlemiskuumusega on sulanud kuumakaitse plekk, mis on pannud põlema põhja all oleva korgi ja seejärel on kõrvalistuja istme taha põhjamatile auk sisse põlenud. Salongis on muud kahjustused tulekustuti pulbrist. Lisaks nähtub otsusest, et sõidukiga on sõidetud enne kahjujuhtumit põleva märgutulega armatuuris 182 km, sõiduki tahmafiltri täituvus on olnud maksimumi peal. Kostja on otsuses tsiteerinud tingimuste p 4.5.14, 4.5.17 sisu ning keeldunud nendele tuginedes kahju hüvitamisest. Nii ei ole õige hageja väide, et kostja pole otsust põhjendanud. Kostja on tõendanud kohtule esitatud M. Kuuseni 08.06.2023 (dtl 192) e-kirjalise arvamusega ja tema poolt 22.03.23 antud kirjaliku asjatundja arvamusega (dtl 343), et tema on kontrollinud vaidlusalust sõidukit, seda inspekteerinud ja teinud sõidukile diagnostika. Tema kirjalikust arvamusest nähtub, et sõiduki ülevaatus toimus 07.06.2022 Ifan-Auto OÜ Aardla 23B, Tartus. Tema tegi sõidukile diagnostika seadmega LAUCH X-DIAG PRO3, millega loeti sõiduki elektroonika juhtumi mälu. Arvamusest nähtub, et antud seade on mõeldud enamikele auto markidele lihtsama diagnostika tegemiseks. Eraldi kontrolli seadmele pole ette nähtud. Programmi pole kuidagi võimalik kalibreerida. Arvamusest nähtub, et diagnostika väljavõttest on näha, et PCM (arvamus otse tõlkes jõuülekanne, mootor) juhtplokis on kolm viga. Viga nr 1 viitab veale seoses tahmafiltri temperatuuri anduriga nr.
lg 1 tähenduses kui ootamatu sündmus, kuid mitte igasugune ootamatu sündmus ehk tulekahju ei ole kindlustusjuhtumiks. Kaskokindlustuse tingimuste A6-03 (dtl 128) preambulas on selgitus ja rõhutatud kirjas esile tõstetud terminid ja selles on märgitud, et tulekahju on sõiduki kahjustumine tule (s.h. suitsu, tahma ja/või kustutustööde) või plahvatuse (s.h. lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. Kaskokindlustuse AG-03 tingimuste p 4.5.14 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks ja hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tuleneb sõiduki osa või seadme konstruktsiooni-, valmistus- või materjaliveast, sõiduki ümberehitusest, sõiduki tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumisest, loomulikust kulumisest (s.h. kulumine ajal, kui sõiduk on varastatud või röövitud), puudulikust korrashoiust, ettevaatamatust 10 või oskamatust kasutamisest. Tingimuste p 4.5.17 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks ja hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tulenes sõiduki tehnilisest rikkest, samuti kahju, mille põhjustas tehniline rike sõiduki toitesüsteemis (turbo-, mahtkompressoris, jahutis, pumbas ja akumulaatoris), väljalaskesüsteemis (s.h katalüsaator), õhujahutusseadmes, näidikus, anduris, vedrustuses, rattalaagris, pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas. Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes kindlustusvõtjaga ülalviidatud tingumusi ja neid ei ole eraldi läbi räägitud, siis on tegemist tüüptingimustega
Kohus ei nõustu sellega, et tingimuste p-s 4.5.14, 4.5.17 toodud välistused on käsitletavad varjatud tingimustena. Esiteks. Selline välistus ei pea olema poliisil, kuivõrd see ei tulene seadusest. Teiseks. Poliisil on selge viide tingimustele, et need on lepingu osaks ja nende tingimustega on kostjal võimalus tutvuda. Nimelt peab poliisil olema märgitud kindlustusvõtja ning kindlustatud isiku nimi ja aadress, kui tegemist ei ole esitajapoliisiga; kindlustusliik, kindlustuslepingu eseme määratlus, kindlustusriskide loetelu ja kindlustusjuhtumist teatamise tähtaeg, kindlustussumma või selle arvutamise alused, lepingu jõustumise ja lepingu võimaliku pikenemise aeg ning kindlustuskaitse aeg, kohustusliku kindlustuse korral õigusakt, millest kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb (
lg 2), sealjuures ei pea olema märgitud poliisile nn juhtumi välistusi, sj isegi tingumusi, mis on lepingu osaks (
Käesoleval juhul on aga poliisil selgelt viidatud lepingu osaks olevatele tingimustele, mis lepingule kohalduvad. Seega ei ole need kuidagi varjatud tingimused. Hageja viidatud sõidukindlustuse teabedokumendis (dtl 230) on otsene viide sellele, et teabedokumendis on sõidukikindlustuse üldine ülevaade ning see ei kajasta kindlustushuvist ja nõudmistest lähtuvaid kindlustuslepingu tingimusi. Selles on märgitud, et lepingu tingimused on muudes dokumentides, näiteks pakkumuses, kindlustustingimustes ja poliisil, kuigi poliisil on viide teabedokumendile. Kohtu hinnangul ei ole teabedokumendi alusel võimalik järeldada, et igasugune tulekahju, mis kahjustab sõidukit, on hüvitatav lepingu osaks olevate tingimuste järgi. Tingimuste punkt 4.5.17 ei ole ebaselge ega kindlustusvõtjat kahjustav sõnastus ega tähenda kohtu hinnangul seda, et tingimuste punkt 4.5.17 tõlgendus võimaldab kahju hüvitamisest kostjal keelduda mistahes põhjendusel viitega, et tegemist on „tehnilise rikkega“ (nagu väitis hageja). Selline hageja tõlgendus on kohtu hinnangul meelevaldne. Kohus hindab
lg 6 järgi tingimuste preambulas märgitud tulekahju mõiste sisu koos tingimuste p 4.5.17 aga ka 4.5.14 sisuga. Selliselt hinnates on võimalik järeldada, et sõidukite tehnilisest rikkest tekkinud sõiduki enda kahjustusi (rikke tagajärjel põleb sõidukil midagi ära või rikke tagajärjel puruneb sõidukil midagi), ei ole kindlustusandja hüvitamise kohustuseks, täpsemalt öeldes nn korrashoiu/parandamise remondi kohustuseks. Nii on võimalik mõista neid tingimusi selliselt, et juhul kui põleng tekib muul põhjusel kui on p-des 4.5.14 ja 4.5.17 märgitud, siis on kostjal kahju hüvitamise kohustus. Kohus märgib, et tehniline rike kui selline võib olla sõiduki valdajale, kasutajale või omanikule küll ootamatu ja ebameeldivalt üllatuslik, kuid seda, et sõidukitel esineb rikkeid, mis põhjustavad sõiduki kahjustumist (rikke tagajärjel põleb sõidukil endal midagi ära või puruneb rikke tagajärjel sõidukil midagi), ei tähenda absoluutset kostja kahju hüvitamise kohustust. Sõiduki tehnilise kontrolli kohustus on LS § 33 lg 2 p 2, 72 lg 1, 73 lg 1, 73.1 järgi kas omanikul, vastutaval kasutajal, käesoleval juhul hagejal, mistõttu ei ole tingimuste p 11 s 4.5.17, aga p-s 4.5.14 märgitu hagejat kahjustav. Tegemist ei ole ebamõistlike ja tühiste tüüptingimustega. Kohtu hinnangul ei jää hageja tingimuste p 4.5.17, aga ka 4.5.14 esineva juhtumi korral ilma lepinguga soovitust ja justkui poleks lepingu eesmärk saavutatav
Nimelt on kahju hüvitamine piiratud tingimuste p 4.5.14 ja 4.5.17 esinevate asjaolude korral, mitte muul põhjusel tekkinid ja lepingu preambulas nimetatud tulekahju korral. Seega pole tegemist tühise tüüptingimusega
Kuna kostja on tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki tehniline rike põhjustas sõiduki tahmafiltri süttimise ja seejärel sõiduki põlemise, mis omakorda kahjustas sõidukit, siis on tegemist tingimuste p 4.5.17 nimetatud olukorraga. Eeltoodu alusel oli kostjalt õigus keelduda otsusega 14.06.2022 (dtl 116) kahju hüvitamisest. Oma otsuses on kostja märgitud lepingu tingimusele tuginenud, lisaks on tuginenud ka tingimuste p 4.5.14. Kuna kohtu hinnangul oli kostjal õigus ainuüksi juba tingimuste p 4.5.17 järgi keelduda kahju hüvitamisest, ei ole vaja hinnata, kas esinesid alused keelduda kahju hüvitamisest ka tingimuste p 4.5.14 järgi. Kohus asub järeldusele, et kostja ei ole rikkunud lepingust ja
lg 1, 2, § 422 lg 1, 423 lg 1, 476 lg 1, 725 lg 1 tulenevat kahju hüvitamise kohustust ning hageja ei saa nõuda temalt kohustuse täitmist
Hagi jääb seetõttu rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei hinda kohus poolte väited ja tõendid selle kohta, kas ja mitu kilomeetrit sõideti hagejat hoiatava märgutule süttimise järgselt, kas seda oli võimalik juhil märgata ja kas juht on rikkunud, sh tahtlikult, sõiduki ekspluatatsiooninõudeid ja kas on riski suurendatud ja kas on kostjal alus hüvitist vähendada või maksmisest keelduda
Samuti ei hinda kohus sõiduki juhtumiaegset väärtust, kahju suurust ja vastavaid tõendeid (väljavõte Auto24.ee, dtl 232, 270-282, sõiduki maksumuse hinnang, taustakontrolli andmed, dtl 259, 262, fotod sõiduki muudest kahjustustest, dtl 287-289). Lisaks ei hinda kohus hageja päringuid kostjale ja kostja selgitusi, miks ta kahju ei hüvitanud (hageja kiri kostjale 16.06.22, 22.06.22 dtl 121, 123, kostja vastused hagejale 17.06.22, 22.06.22 dtl 122, 127). Samuti ei ole vaja hinnata juhtumieelselt tehtud remondi/hooldetööde arveid, e-kirja nende saatmise kohta (arve 17 09.02.22 dtl 150, arve 2100699 16.12.21 dtl 160, hageja e-kiri 06.06.22 kostjale arvete saatmise kohta, dtl 159, arve 2295 07.10.21, dtl 227, arve 241081 11.05.22, dtl 228, arve 2100810 31.12.21, dtl 229). Kohus ei hinda ka poolte kirjavahetust, mis puudutab juhtumiga seotud info vahetamist: kostja 31.05.22, 06.06.22 kiri hagejale, hageja vastus 06.06.22 (dtl 156, 157, 159). Kohus märgib vaid seda, et hageja omavastus oli lepingu järgi 190 eurot tulekahju riski korral, ent oma nõudest ei ole ta seda maha arvestanud. Lisaks ei ole ta arvestanud sellega, et
425 lg 1 mõtte kohaselt ei saa ta nõuda kahju hüvitist endale vaid soodustatud isiku kasuks, küll aga ei ole see asjaolu hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Viimast küsimust saaks kohus lahendada otsuse täitmise viisi ja korra määramisega. IV Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulude selle pole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ning hageja kulude suurus seetõttu 12 kindlaks määramata. Kostja kulude hüvitamise nõuet ei esitanud ja kohus ei määra kindlaks kostja kulude suurust. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.