Obsah (6)

§ 175§ 1933§ 2§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,15. november 2023 Tsiviilasja number 2-17-13656 Tsiviilasi El

) § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

1. aasta
2. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise 2 otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11. juunil 2020 ning määrus jõustus 1. juulil 2020, seega oli 1. juuli 2022 seisuga

§ 175

lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni täpselt kolm aastat, kuivõrd lõpptähtaega arvestab kohus määruse jõustumisest. Kuna praegusel juhul on tegemist piiripealse olukorraga, kus kohustustest vabastamise otsustamiseni ei ole jäänud ei rohkem ega vähem, kui kolm aastat

§ 175

lg 1 alusel, siis tagamaks võlgnike võrdne kohtlemine, tõlgendab kohus

§ 1933

lg 1 võlgniku kasuks ning kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendatakse kolme aastani. Võlgnik esitas

1. augustil 2023 kohustusest vabastamise taotluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne seaduse jõustumist (
2. juuli
3. a) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
4. aasta
5. juunini.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175

lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Võlgnik asus ettevõttes Miku Masinad OÜ tööle autolukksepp-asjaajajana

1. märtsil 2020, seega enne pankrotimenetluse raugemist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik töötas
2. a juulini, sest tema tervis ei võimaldanud füüsiliselt nõudlikku tööd teha. Võlgnik on alates
3. aasta sügisest olnud korduvalt haiglaravil. Võlgnikul diagnoositi oktoobris
4. a neljanda staadiumi hulgimüeloom (pahaloomuline kasvajaline haigus), mille puhul on tegu ravimatu haigusega. Alates maist
5. a on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnikul on tuvastatud koormustaluvuse languse ja seljavalude tõttu piiratud pikemate vahemaade läbimine, treppidest käimine, kummardamine, kükitamine ja püstitõusmine, samuti sundasendites püsimine. Alanenud on immuunsus ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele. Tervisliku seisundi tõttu on keeruline leida terviseseisundile vastavat töökohta. Võlgnik on kõik aruanded esitanud tähtaegselt ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara (

§ 173

lg 2).

§ 173lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel enamjaolt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 448 euro 29 sendi ulatuses, mis on 62,58 % rohkem, kui seadusest tulenev kohustuslik eraldis. Seega on võlgnik täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Võlgnik on täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub

§ 175lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

3

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Maakohus ei pidanud põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetas maakohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 8).

Aruanne on kohtule esitatud 15. augustil 2023 ja kohus luges

§ 172lg-s 4 toodud kohustuse täidetuks.

Võlgnikku saab usaldusisiku kohustustest vabastada. MÄÄRUSKAEBUS 3. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, teha uus määrus, millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks MTA-le võlgnetava 262 441 euro 29 sendi osas, kuivõrd nõue kujutab endast õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustust, mis

§ 176

lg-st 2 tulenevalt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisel ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei lõpe

§ 176

lg-st 2 tulenevalt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. MTA nõue tuleneb Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1421 võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisest, mis

§ 176

lg-st 2 tulenevalt kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamisel ei lõpe. Maakohus ei ole seda asjaolu vaidlusaluse määruse resolutsioonis ega põhjendustes käsitlenud. Samuti ei ole määruses välja toodud, mis summas MTA nõue kohustustest vabastamisel ei lõpe. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja
2. jaanuari
3. a määrusega, ning võlausaldaja MTA nõue, mis tulenes
4. aprilli
5. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-1421 (jõustus
6. mail 2007), oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga aegunud, kuid ei haldur ega kohus ei pööranud sellele tähelepanu. Ka karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1, mille alusel võlgnik kriminaalasjas nr 1-07-1421 süüdi mõisteti, tunnistati alates
7. märtsist 2007 kehtetuks. Määruskaebuses esitatud asjaolude pinnalt ei ole selge, millistel põhjendustel leiab MTA, et tema nõue tuleneb õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjust ja võlgnikku pole võimalik sellest vabastada. Lisaks on kohtul õigus kasutada diskretsiooniõigust. Võlgniku suhtes ei esine aluseid tema kohustustest mitte vabastamiseks. Võlgadest vabastamise mõte ongi anda korralikult pankrotimenetluse ajal käitunud võlgnikule uus võimalus alustada oma elu „puhtalt lehelt“. Võlgnik pole menetluse jooksul kohustusi rikkunud, käis tööl, kuni sai teada, et tal on vähk ja edasi tegeles vastavalt arsti korraldusele raviga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole 4 määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
9. Alates
10. juulist 2022 kehtiva FIMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni
11. juunini
12. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati
13. juunil 2020, tuleb praeguses asjas kohaldada kuni
14. juunini 2022 kehtinud

.

§ 1933

lg 1 alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

1. aasta
2. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et kõikide enne 1. juuli 2022. a algatatud menetluste suhtes tuleb automaatselt kohaldada kolmeaastast menetlusaega.

§ 1933

lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis

järgi peaks pärast

1. juulit 2022 kestma veel kauem kui kolm aastat. Selliselt aitab rakendussäte tagada isikute võrdse kohtlemise võrreldes nendega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Kuivõrd võlgniku menetluse lõpuni oli
2. juuli
3. a seisuga jäänud täpselt kolm aastat ning kuni
4. juulini 2022 kehtinud

§ 175lg 1 järgi saabunuks viie-aastane tähtaeg 1.

juulil 2025, võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise taotluse 15. augustil 2023, leidis maakohus ebaõigesti, et

§ 1933

lg 1 järgi vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Selliselt

sätet tõlgendades vähendas maakohus kogu kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, mis ei ole aga seaduse eelmärgiga kooskõlas. Võlgniku taotlust saanuks rahuldada ning lühendada menetluse aega kolme aastani juhul, kui pärast

1. juuli
2. a oleks menetluse lõpuni jäänud rohkem, kui kolm aastat.
3. Võlgnik esitas avalduse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks
4. augustil 2023, s.o enne viie-aastase tähtaja möödumist. Kuni
5. juulini 2022 kehtinud

§ 175

lg 11 võimaldas kohtul vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Seega iseenesest võis kohus käesolevas asjas kohaldades

§ 175lg-t 11 vabastada võlgnikku enne viie-aastase tähtaja saabumist.

Vaidlust ei ole, et menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat, seega ajaline eeldus on iseenesest täidetud. Kohtul on

§ 175lg 11 järgi kaalutlusõigus, kas vabastada võlgnik kohustustest.

Kohus peab seejuures hindama, kas võlgnik täitis menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt ja rahuldas võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku

§ 175

lg 11 alusel kohustustest vabastamata jätmiseks piisab sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud (Riigikohtu 4. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p-d 11–13). 5 Kuna

§ 175

lg-s 11 kohaldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, siis saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole kohus

§ 175lg-t 11 kohaldanud, seega ei ole maakohus ka kaalutlusõigust teostanud.

Ringkonnakohus ei saa seda teha esimesena ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks. 8. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 15. augustil 2023. Maakohus lahendas taotluse 2. oktoobri 2023. a määrusega. Maakohus ei ole taotlust võlausaldajatele edastanud ega küsinud nendelt seisukohti. Võlausaldajaid tulnuks avalduse esitamisest teavitada ning andma neile võimaluse sellele vastata. Asja uuel läbivaatamisel saab kohus hinnata ka võlausaldajate vastuväiteid, kui neid esitatakse, sh võlausaldajate vastuväiteid nõude olemuse ja

§ 176lg 2 kohaldamise kohta. 9. Ringkonnakohus jätab Ts

MS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 6