KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-14063 Tsiviilasi R. M. (M.) maksejõuetusavaldus Menetlusosalised esindaja

§ 47sätestatud reegleid.

Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
2. Jätta menetluskulud võlgniku R. M. kanda.
3. Määrata usaldusisiku Andrias Palmitsi tasu suuruseks 1914 eurot (sh käibemaks).
4. Maksta välja Andrias Palmitsi usaldusisiku tasu summas 1044 eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (registrikood 11966881) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
5. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks) ning maksta see välja Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (registrikood 11966881) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
7. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja pärast määruse jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (

§ 18

lg 10).

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud

1. R. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 04.10.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 18.10.2023 määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Andrias Palmitsi.
3. Usaldusisik esitas 09.11.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja ning seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 2(5) 43). Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.
2. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et R. M. on püsivalt maksejõuetu. Tõendamist on leidnud, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara.
3. Usaldusisik on tuvastanud, et rahvastikuregistri andmeil ei ole võlgnik abielus. Võlgnikul on üks laps, Y, kes on ühtlasi tema eestkostja alates 17.04.2023 tsiviilasjas nr 2-23-435 tehtud kohtulahendi alusel. Maksejõuetusavalduse kohaselt võlgnik moodustavad tema sissetuleku käesoleval ajal töötasu, sotsiaaltoetused ja muud sissetulekud, samuti saab võlgnik pensionilisa toetust Tallinna linnalt. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste suurus on vähemalt 4678,75 eurot. Võlgniku pangakontodel on 184,70 eurot. Võlgnikul on 18.10.2023 seisuga LHV Pensionifond L (
4. samba fond) 211,744 osakut, mille saldo kokku on 450,93 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt moodustavad võlgniku sissetuleku töötasu, sotsiaaltoetused, muud sissetulekud ja lisaks pensionilisa toetus. Võlgnikul on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega keskmine vaimne puue ja puuduv töövõime kestvusega kuni 11.12.
5. Võlgnikul puudub väärtpaberikonto. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga. Muudesse (finants-) varadesse puutuvalt toob usaldusisik esile, et võlgnik ei ole olnud äriregistrisse kantud äriühingute osanik või aktsionär. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara olemasolu, mida võlgnik oleks viimase viie aasta jooksul võõrandanud.
6. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Andrias Palmits on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.
7. Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus (PankrS § 31 lg 5). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6).
8. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel (

§ 45lg 1).

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 3

§ 45

lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 13. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (

§ 46lg 1).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (

§ 46lg 3).

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20.12.

2. Kohus selgitab: • Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg 1 ja 2).

• Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg 3). 4

§ 49lg 9). 15. Tulenevalt Pankr

S § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Usaldusisiku tasu 16. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust (

§ 54lg 5 lause 3).

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). • Usaldusisik on esitanud tasunõude 11 tunni ulatuses kogusummas 1595 eurot (66 eurot/h), millele lisandub käibemaks, • Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Usaldusisik on palunud tasu mõista välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks, kokku on tasu suuruseks 1914 eurot. • PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda. Kohtu hinnangul tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest (

§ 54lg 7, Ts

MS § 183 lg 2 ja justiitsministri 01.02.2021 määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. • Usaldusisik on palunud riigi vahenditest hüvitada usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks). Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa ülemmäära, kuulub menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitamisele usaldusisiku tasu 870 (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54

lg 9 järgi võib kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud usaldusisiku tasu 1044 eurot (sh käibemaks) tuleb tasuda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5