RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-22-2296 18. ja

) § 27 lg 7 alusel kohaliku omavalitsuse arvamust.

1. Maardu Linnavolikogu keeldus
2. augusti
3. a otsustega nr 32 ning nr 33 geoloogilise uuringu loa kooskõlastamisest.
4. Marina Minerals OÜ esitas Maardu Linnavolikogu otsuste peale vaided, mille Maardu Linnavolikogu jättis
5. septembri
6. a otsustega nr 35 ja nr 36 rahuldamata.
7. Marina Minerals OÜ esitas
8. oktoobril
9. a Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tuvastada Maardu Linnavolikogu
10. augusti
11. a otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasus, tühistada Maardu Linnavolikogu
12. septembri
13. a otsused nr 35 ja nr 36 ning kohustada Maardu linna uuesti kaaluma uuringulubade väljastamiseks nõusoleku andmist. Kaebaja hinnangul on volikogu otsused nr 32 ja nr 33 haldusaktid, mida oli võimalik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 kohaselt vaidemenetluse korras vaidlustada. Asjaolu, et Maardu linn vaatas vaided sisuliselt läbi, kinnitab, et ka viimase hinnangul oli vaiete esitamine lubatud. Alternatiivselt esitas kaebaja taotluse ennistada kaebetähtaeg, osutades Maardu linna eksitavale tegevusele vaiete lahendamisel. 3-22-2296
14. Tallinna Halduskohus jättis
15. novembri
16. a määrusega rahuldamata Marina Minerals OÜ taotluse ennistada kohustamisnõude esitamise tähtaeg. Kohus lõpetas menetluse kohustamisnõude osas ja jättis läbi vaatamata nõuded Maardu Linnavolikogu
17. augusti
18. a otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse tuvastamiseks ning
19. septembri
20. a vaideotsuste nr 35 ja nr 36 tühistamiseks. Halduskohus leidis lühidalt järgmist. 5.1.

§ 26kohaselt on geoloogilise uuringu loa kui haldusakti andmise pädevus Ke

A-l. Viimane keeldub loa andmisest, kui kohalik omavalitsus loa andmisega ei nõustu (

§ 35lg 1 p 10).

Kohaliku omavalitsuse keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on menetlustoiming, mida HMS §-de 71 ja 72 kohaselt vaidemenetluse korras vaidlustada ei saa. Kaebetähtaja arvutamisel tuli seega lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st

1. Kaebus esitati halduskohtusse tähtaega rikkudes. 5.
2. Kaebaja pole geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse asjades kogenematu isik ning kohaliku omavalitsuse otsuses oli märgitud korrektne vaidlustamisviide. Maardu linn kaebajat ei eksitanud. Vaiete sisulise läbivaatamise asemel tulnuks need küll HMS § 79 lg 1 p 1 järgi tagastada, kuid ainuüksi see asjaolu ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust.
3. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada, ennistada kohustamisnõude esitamise tähtaeg ning jätkata haldusasja menetlust.
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
5. märtsi
6. a määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 2–6 (p 2), ennistas kaebetähtaja (p 3) ning saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (p 4). Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 7.
7. Kaebajal puudus vaide esitamise õigus.

§ 27

lg 7 alusel uuringuloa kooskõlastamisest keeldumine on menetlustoiming, mille peale ei saa vaiet esitada. Kaebus esitati kohtusse tähtaega rikkudes. 7.

1. Nõustumisväärne ei ole seisukoht, et kohaliku omavalitsuse tegevus vaide läbivaatamisel polnud kaebajat eksitav. Maardu linn vaatas vaided sisuliselt läbi. Kui vastustaja oleks vaided HMS § 79 lg-s 3 sätestatud korras tagastanud, siis olnuks kaebajal halduskohtusse pöördumiseks piisavalt aega. Seega esines kaebajal HKMS § 71 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks ning tähtaeg tuleb ennistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Vastustaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus. Vastustaja hinnangul ei esinenud praegusel juhul mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja teadis, et tal ei ole vaide esitamise õigust. Volikogul polnud töökorralduslikel põhjustel võimalik järgida HMS § 79 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevast vaide tagastamise tähtaega, mistõttu vaadati vaie sisuliselt läbi.
3. Kaebaja palub jätta määruskaebus rahuldamata, leides, et kaebetähtaja ennistamine oli põhjendatud. 2

§ 27

lg 7 alusel uuringuloa kooskõlastamisest keeldumine on vaidemenetluse korras vaidlustatav. Seejärel tuleb kontrollida, kas kaebus esitati halduskohtusse tähtaegselt, ning vajaduse korral lahendada kaebetähtaja ennistamise küsimus. 11. Kohaliku omavalitsuse keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest

§ 27

lg 7 alusel on loa andjale siduv menetlustoiming (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11 ja määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p 14).

1. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse keeldumist kooskõlastuse andmisest on võimalik halduskohtus vaidlustada (vt nt määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p 18). Käsilolevas asjas leidsid kohtud, et HMS ei võimalda kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise peale vaiet esitada. Kolleegium nõustub kohtutega, selgitades järgmist.
2. HMS § 72 sätestab üldreegli, mille kohaselt saab haldusmenetluse toimingu üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sama sätte lg 3 loetleb erandid, mil menetlustoimingu haldusaktist eraldiseisev vaidlustamine on võimalik. Loetelu ei ole ammendav, kuivõrd HMS § 72 lg 3 p 5 kohaselt saab lisaks sama sätte lg 3 p-des 1-4 nimetatud juhtudele haldusaktist eraldi vaidlustada ka muu seaduses sätestatud toimingu. Kolleegium märgib, et HMS § 72 lg 3 p 5 tuleb mõista nii, et vaidemenetluse korras saab menetlustoimingu haldusaktist eraldi vaidlustada, kui selline võimalus on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Eeltoodust tulenevalt ei tähenda asjaolu, et menetlustoimingut saab HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus eraldi vaidlustada, automaatselt seda, et menetlustoimingu peale saab ka vaiet esitada.
3. Nii on see ka praegusel juhul. Nimelt saab lähtuvalt HKMS § 45 lg-st 3 esitada

§ 27

lg-s 7 sätestatud kohaliku omavalitsuse uuringuloa kooskõlastamisest keeldumise peale kaebuse halduskohtule. Samas ei näe ei

ega muud õigusaktid ette võimalust kohaliku omavalitsuse keeldumise vaidlustamiseks vaidemenetluse korras. Seega puudus kaebajal kohaliku omavalitsuse arvamuse peale vaide esitamise õigus. Kaebus tulnuks esitada otse halduskohtule, järgides HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega, s.o 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse arvamuse teatavakstegemisest arvates.

1. Ei vaielda selle üle, et Maardu Linnavolikogu
2. augusti
3. a otsused nr 32 ja nr 33 tehti kaebajale teatavaks hiljemalt
4. augustil
5. Seega esitati
6. oktoobri
7. a kaebus halduskohtusse kaebetähtaega oluliselt rikkudes.
8. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus kaebetähtaja, kui menetlusosaline lasi menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praegusel juhul esines mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Seda vaatamata asjaolule, et Maardu Linnavolikogu otsustes oli korrektne vaidlustamisviide ning kaebaja pole uuringuloa taotluse asjades kogenematu isik.
9. Riigikohus on varem leidnud, et haldusorgani eksitav käitumine võib olla põhjuseks tähtaeg ennistada, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel ajal esitamata (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
10. märtsi
11. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 8; Riigikohtu halduskolleegiumi
12. mai
13. a määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 12). Praegusel juhul korraldas haldusorgan vaidemenetluse ja lahendas vaided otsusega. Seejuures andis Maardu linn kaebajale võimaluse vaietes puuduste kõrvaldamiseks, pikendas vaiete läbivaatamise tähtaega ning kutsus kaebaja esindaja volikogu istungile vaiete kohta selgitusi andma. Kolleegium leiab ringkonnakohtuga nõustudes, et kirjeldatud haldusorgani tegevus oli kaebajat eksitav ning selle tulemusena jäi kaebus halduskohtusse õigel ajal esitamata. Nagu 3