← Eesti

3-23-2242/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2242 Haldusasi X kaebus õping

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kinnipeetav X esitas kaebuses nõude mõista välja hüvitis 2,5 aastaste perioodi eest, millal kaebaja õppis iseseisvalt, ja praeguse õppimise eest. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja on enda algatusel õppinud erinevaid valdkondi, sh läbinud eluviisitreeningu ja perevägivalla jm programmid. Kaebaja õpib iseseisvalt
  2. a-st alates; 2) kaebaja astus 01.09.2023 XXX inglise keele iseõppe erialale (tase B2 – C1); 3) kaebaja kohtub viie kaplaniga tihedalt ja ta õpib raamatutest teoloogiat jm religioone; 4) kaebajale on hakanud meeldima psühholoogia uurimisvaldkond; 5) kaebaja soovib eelnevate ja praeguste õpingute eest tasu. Kaebaja investeerib raha enda tervisesse ja haridusse. 3-23-2242
  3. Vastusena Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla, et pärast vangla 23.03.2023 vastuskirja ei ole X esitanud taotlusi, vaideid või muid pöördumisi õppimise eest tasu saamiseks.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas määrusega X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 ja p 4 alusel.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kehtiv õigus ei näe kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes õppimise eest tasu. Vangistusseaduse (VangS) § 341 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu ning õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ kohaselt tasustatakse üksnes riigikeele õppijaid (vt määrus nr 182 § 1 lg 2). Vangla otsus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu on küll kaalutlusotsus, kuid seda kaalutlust saab vangla teostada üksnes ulatuses, milles seadus ja selle alusel antud määrus teda selleks volitavad. Arvestades määruses nr 182 märgitut, on vanglal kaalutlus üksnes riigikeele õppijate osas ning teiste õppurite tasustamise osas kaalutlus puudub. Tasu maksmisest tuleb seadusliku aluse puudumise tõttu keelduda. Kehtiv õigus ei näe vanglale ette kaalumise võimalust, kas määruse tingimustele mittevastavale kinnipeetavast õppijale tasu maksta või mitte. Riigi sotsiaal- ja hariduspoliitiline valik on kinnipeetavate puhul soodustada tasu maksmise kaudu üksnes riigikeele õppijaid. Haridus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse. Seadusandjal on neis küsimustes avar otsustusruum ning kohtulik kontroll on piiratud. Teisisõnu on otsus selle kohta, milliseid kinnipeetavate hariduse omandamise vorme tasustamise kaudu eelistada, seadusandja (või selle volitusel täitevvõimu) pädevuses. Hariduse omandamise eest tasu maksmine ei ole riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-153077, p-d 10-11). Kaebaja väidetav õppimine ei ole seotud riigikeele õppega. Lisaks räägib ta eesti keelt emakeelena. Seega ei saa kaebaja nõuda, et vangla talle tema õpingute eest tasu maksaks. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et seadusandja või Vabariigi Valitsus kehtestaks regulatsiooni, mis võimaldaks talle tasu maksta; 2)

§ 47lg-st 1 ja Vang

S § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinnipeetav peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla selgitas 10.11.2023 vastuses, et pärast vangla 23.03.2023 vastuse nr 5-8/23/5625-2 saamist ei ole kaebaja esitanud vanglale seoses õpingute eest tasu saamisega taotlusi, vaideid või muid pöördumisi. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata, ei ole kaebus lubatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Inglise keele õppimine on hõlmatud tasustatava õppimisega. Tavaliselt on keeleõpe tasustatud 15% palgast, millele lisandub õppemäära tasu 63 eurot, mittetöötava vangi puhul tuleb tasu ümber arvestada. Kaebaja on 100% töövõimetu ja töötasu alammäär on 95,65 eurot kuus. Kohtul tuleb selgeks teha, milliseid toetusi on võimalik vanglas saada ja määrata need. 2

(3)3-23-2242 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  2. Kinnipeetava õppimise tasustamine on sätestatud VangS §-s 341 ja määruses nr
  3. Viidatud normid lubavad vanglal maksta täiskasvanud kinnipeetavale õppimise eest tasu vastavalt määruses nr 182 sätestatud määradele, sh arvestades õppevormi, õppetöös osalemist ja selle tulemuslikkust. Tasustatavaks õppimiseks määruse nr 182 tähenduses loetakse osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel. Viidatud normid ei laiene nendele olukordadele, kus isik õpib raamatutest omal käel. Kaebajal puudub seega subjektiivne õigus tasule ja kaalutlusvigadeta otsusele, kui ta on raamatutest omal käel asunud omandama teadmisi.
  4. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt asunud XXXis õppima inglise keelt, ei tähenda, et kaebus oleks ekslikult tagastatud. Selles osas pole kaebaja eelnevalt vangla poole pöördunud ega vaiet esitanud (VangS § 11 lg 5;

§ 47lg 1).

Ka kahju hüvitamise nõude osas on halduskohus õigesti leidnud, et selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 8;

§ 47lg 1).

Vastupidist kaebaja ei väida. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.