) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kehtiv õigus ei näe kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes õppimise eest tasu. Vangistusseaduse (VangS) § 341 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu ning õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ kohaselt tasustatakse üksnes riigikeele õppijaid (vt määrus nr 182 § 1 lg 2). Vangla otsus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu on küll kaalutlusotsus, kuid seda kaalutlust saab vangla teostada üksnes ulatuses, milles seadus ja selle alusel antud määrus teda selleks volitavad. Arvestades määruses nr 182 märgitut, on vanglal kaalutlus üksnes riigikeele õppijate osas ning teiste õppurite tasustamise osas kaalutlus puudub. Tasu maksmisest tuleb seadusliku aluse puudumise tõttu keelduda. Kehtiv õigus ei näe vanglale ette kaalumise võimalust, kas määruse tingimustele mittevastavale kinnipeetavast õppijale tasu maksta või mitte. Riigi sotsiaal- ja hariduspoliitiline valik on kinnipeetavate puhul soodustada tasu maksmise kaudu üksnes riigikeele õppijaid. Haridus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse. Seadusandjal on neis küsimustes avar otsustusruum ning kohtulik kontroll on piiratud. Teisisõnu on otsus selle kohta, milliseid kinnipeetavate hariduse omandamise vorme tasustamise kaudu eelistada, seadusandja (või selle volitusel täitevvõimu) pädevuses. Hariduse omandamise eest tasu maksmine ei ole riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-153077, p-d 10-11). Kaebaja väidetav õppimine ei ole seotud riigikeele õppega. Lisaks räägib ta eesti keelt emakeelena. Seega ei saa kaebaja nõuda, et vangla talle tema õpingute eest tasu maksaks. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et seadusandja või Vabariigi Valitsus kehtestaks regulatsiooni, mis võimaldaks talle tasu maksta; 2)
S § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinnipeetav peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla selgitas 10.11.2023 vastuses, et pärast vangla 23.03.2023 vastuse nr 5-8/23/5625-2 saamist ei ole kaebaja esitanud vanglale seoses õpingute eest tasu saamisega taotlusi, vaideid või muid pöördumisi. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata, ei ole kaebus lubatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Inglise keele õppimine on hõlmatud tasustatava õppimisega. Tavaliselt on keeleõpe tasustatud 15% palgast, millele lisandub õppemäära tasu 63 eurot, mittetöötava vangi puhul tuleb tasu ümber arvestada. Kaebaja on 100% töövõimetu ja töötasu alammäär on 95,65 eurot kuus. Kohtul tuleb selgeks teha, milliseid toetusi on võimalik vanglas saada ja määrata need. 2
Ka kahju hüvitamise nõude osas on halduskohus õigesti leidnud, et selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 8;
Vastupidist kaebaja ei väida. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.