KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2242 Haldusasi X kaebus õpingute eest tasu saamiseks Menetlusosali

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Vanglas viibiv X (kaebaja) esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on saada õppimise eest tasu.
2. Kaebaja esitas 07.11.2023 Tallinna Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles täpsustas, et ta nõuab hüvitist nii eelnevate (s.o 2,5 aastase perioodi eest, mil ta on vanglas iseseisvalt õppinud) kui ka pooleliolevate õpingute eest.
3. Vastusena Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla, et pärast vangla 23.03.2023 vastuskirja ei ole X esitanud taotlusi, vaideid või muid pöördumisi õppimise eest tasu saamiseks. 4.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 120lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud 1

§ 120lg 3) põhjendatuks.

Sõltumata sellest, kuidas kaebust tõlgendada, on osa puudusi sellised, mida kaebaja kõrvaldada ei saa. Olukorras, kus on ette teada, et kaebus tuleb niikuinii tagastada, ei ole selle käiguta jätmine ning riigilõivu või menetlusabi taotluse nõudmine menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas.

1. Arvestades eeltoodut ning kaebuses ja kaebuse täienduses märgitut, leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada.
2. Esialgsest kaebusest ei selgu üheselt, kelle vastu kaebus on esitatud, kuid nähtub selgelt kaebaja soov saada õpingute eest tasu. Kaebaja on selgitanud, et ta õpib iseseisvalt inglise keelt ning on alates
3. aastast õppinud psühholoogiat ja teoloogiat. Lisaks on ta lugenud neuroloogia ja aju funktsioneerimise kohta ja õppinud iseseisvalt meditsiini. Samuti on tal pikaaegne kohtumenetluses osalemise kogemus, ta on uurinud õigusteadust ja loogikat. Kaebuse 07.11.2023 täiendusest võib järeldada kaebaja soovi, et vangla hüvitaks talle nii juba tekkinud kui tulevikus tekkiva varalise kahju („Taotlen hüvitist 2,5 aastasele perioodile iseseisvate õpingute raames Vanglas.“; „Palun käesolevate ja eelnevate õpingute eest tasustamist“).
4. Kohtu hinnangul tuleb kaebus tervikuna tagastada.
5. Kehtiv õigus ei näe kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes õppimise eest tasu. Vangistusseaduse (VangS) § 341 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu ning õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruse nr 182 „ Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ kohaselt tasustatakse üksnes riigikeele õppijaid (vt määruse § 1 lg 2).
6. Kohus selgitab, et vangla otsus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu on küll kaalutlusotsus, kuid seda kaalutlust saab vangla teostada üksnes ulatuses, milles seadus ja selle alusel antud määrus teda selleks volitavad. Arvestades määruses nr 182 märgitut on vanglal kaalutlus üksnes riigikeele õppijate osas ning teiste õppurite tasustamise osas kaalutlus puudub – tasu maksmisest tuleb seadusliku aluse puudumise tõttu keelduda.
7. Kehtiv õigus ei näe vanglale ette kaalumise võimalust, kas määruse tingimustele mittevastavale kinnipeetavast õppijale tasu maksta või mitte. Riigi sotsiaal- ja hariduspoliitiline valik on kinnipeetavate puhul soodustada tasu maksmise kaudu üksnes riigikeele õppijaid. Haridus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-14, p 127). Seadusandjal on neis küsimustes avar otsustusruum ning kohtulik kontroll on piiratud. Teisisõnu on otsus selle kohta, milliseid kinnipeetavate hariduse omandamise vorme tasustamise kaudu eelistada, seadusandja (või selle volitusel täitevvõimu) pädevuses. Hariduse omandamise eest tasu maksmine ei ole riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-3077, p-d 10-11).
8. Kaebaja väidetav õppimine ei ole seotud riigikeele õppega. Lisaks räägib ta eesti keelt emakeelena. Seega ei saa kaebaja nõuda, et vangla talle tema õpingute eest tasu maksaks. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et seadusandja või Vabariigi Valitsus kehtestaks regulatsiooni, mis võimaldaks talle tasu maksta. Arvestades eeltoodut tuleb kaebus õpingute eest tasu saamiseks

§ 121lg 2 punkti 1 2

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja Vang

S § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinnipeetav peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Tallinna Vangla selgitas 10.11.2023 vastuses, et pärast vangla 23.03.2023 vastuse nr 58/23/5625-2 saamist ei ole kaebaja esitanud vanglale seoses õpingute eest tasu saamisega taotlusi, vaideid või muid pöördumisi. Kohus võtab vangla 23.03.2023 vastuskirja käesoleva haldusasja materjalide juurde (esitatud kohtule haldusasja nr 3-23-574 raames Tallinna Vangla 19.04.2023 vastuse lisana).
2. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu lubatav. Kohus tagastab hüvitamisnõude

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Arvestades eeltoodut tuleb kaebus tervikuna tagastada. 17. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3