Obsah (10)

§ 415§ 416§ 632§ 187§ 407§ 444§ 163§ 4842§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-118170 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-118

§ 415) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule.

Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (

§ 416

, RLS § 59 lg 19) Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (

§ 632

lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15) Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (

§ 187lg 6) ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1.

AS Aktiva Portfolio (kustutatud; hageja) esitas

1. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja
2. septembril 2022 Tartu Maakohtule hagi R. M. (kostja) võla väljamõistmiseks. Äriregistrist nähtub, et hageja ühines
3. novembril 2023 Aktiva Finance Group OÜ-ga. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3162,46 eurot, intressi 227,70 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 512,75 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates
4. septembrist 2022 kuni põhinõude summas 3162,46 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22% aastas. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb kostja ja Inbank AS
5. augustil 2021 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr C
7. Kohus võttis
8. oktoobril 2022 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte
9. märtsil 2023 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja kohtule ei vastanud. Vastamise tähtpäev saabus
10. märtsil
11. 2 Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist hageja täpsustas kohtu nõudel hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitas täiendavad tõendid. Seoses sellega andis kohus
12. augustil 2023 kostjale uue tähtaja hagile vastamiseks. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul kohtu kirja ning hagi täpsustuse ja hageja täiendava seisukoha saamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi täpsustus ja hageja täiendavad seisukohad koos lisatud tõenditega ning kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte
13. augustil 2023 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja kohtule ei vastanud. Vastamise tähtpäev saabus
14. septembril
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lgle 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu
2. märtsi
3. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu
4. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu
5. veebruari
6. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija 3 krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu
7. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-2113098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8. Kohus selgitas
9. aprilli 2023 kirjas hagejale vajadust tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse (dtl 68-75) kohaselt laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja leiab, et arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Hageja täiendava vastuse kohaselt (dtl 118-120) tegi laenuandja päringu Krediidiinfosse, millest selgus, et viimasel ajal ei ole kostjal olnud maksehäireid ega olnud aktiivseid maksehäireid. Laenuandja arvutas, et kostjale saab anda taotletud krediitkaardi, mille limiit saab olla 3281 euro peale (taotlus oli 10 000 euro peale). Kostja selgitas laenuandja krediidiotsuse protsessi. Krediiditaotlusega saadakse kliendilt info tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Taotluse menetlemise protsessis kogutakse infot kliendi varasema maksekäitumise kohta (tasumata lepingute jms kohta), võimalusel kontrollitakse andmeid (verifitseeritakse sissetulekute info või Pensionikeskuse kaudu, tehakse päringuid välistesse maksehäireregistritesse jne). Otsusemudel võtab kogu esitatud teabe ja ennustab, kas klient on krediidivõimeline. Eelnevate sammude põhjal arvutatakse maksimaalne võimalik laenusumma, mille klient suure tõenäosusega tagasi maksaks. Maksimaalset summat võrreldakse krediiditaotlusel taotletud summaga. Kui see ületab taotletud summa, tehakse kliendile ettepanek laenuks väiksemas summas (võimalik, et liiga väikese summa korral ei pakuta talle midagi). Laenuandjalt saadud vastuse kohaselt täpsete arvutuste esitamine ei ole (sissetuleku ja kuumakse suhe, tulu ja maksimaalse laenusumma suhe) ei ole ärisaladuse kaitse tõttu avaldatav. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid andmeid, mida kostja ise oma sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta laenuandjale avaldas. Isegi kui kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus selliselt nagu laenuandja on kirjeldanud, ei saa seda piisavaks pidada. Krediidiotsuse protsessi kirjeldusest ei nähtu, et kliendilt küsitaks pangakonto väljavõtet. Ilma pangakonto väljavõtet küsimata, ei ole eelduslikult võimalik tarbija krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Eelkõige kliendi kohustusi ei ole pangakonto väljavõtet küsimata võimalik kontrollida. Teada ei ole, milliseid kirjeldatud toimingutest konkreetse kliendi puhul tegelikult tehti (kas ja kuidas kostja sissetuleku suurust kontrolliti). Maksehäirete puudumisest ei saa järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.
10. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise 4 kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja selgituste kohaselt kostja on lepingu alusel kasutusele võtnud krediiti 3691,96 eurot ning teinud tagasimakseid põhiosa katteks 529,50 eurot. Seega on kostjal tagastamata krediit 3162,46 eurot. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi kord kuus maksepäeval (s.o lepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt iga kuu viiendal kuupäeval). Kostja ei tasunud mitte ühelgi kuul viiendal kuupäeval intressi. Kostjal on intressivõlgnevus alates maksepäevast
11. september
12. Hageja palub kostjalt välja mõista
13. detsembri 2021 seisuga tasumata intressi. Alates lepingu sõlmimisest
14. augustil 2021 kuni
15. detsembrini 2021 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0,00% aastas. Seega kostja intressi tasuma ei pea. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3162,46 eurot ja jätab hageja intressinõude rahuldamata.
16. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22% aastas. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu
17. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3162,46 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
18. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu, et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses. 10. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 560 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot (1 tk) ning toimingud seoses hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 460 eurot (ajakulu 3,8 tundi ja 50 minutit, tunnitasu 120 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (

§ 4842) on põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 240 eurot (

§ 175lg 1).

Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise 5 esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. 11. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 820 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 615 eurot (820 x 0,75). 12. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 6