← Eesti

2-22-1652/58

Obsah (8)§ 6§ 1003§ 153§ 114§ 1001§ 3§ 106§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-22-1652 Tsiviilasi Kersti Vil

§ 6

lg 1 järgi (

§ 1003lg 7).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 2 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrusega kuulutati välja Kersti Vilbo (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Pankrotihaldur esitas
  4. novembril 2022 taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks järgmiselt: I rahuldamisjärgu nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud nõue (EUR) Rahl Järk Jaotis, % 1 Luminor Bank AS (RK 11315936) 23 700,10 I 100 Tunnustatud nõue (EUR) Rahl Järk Jaotis, % II rahuldamisjärgu nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1 ERA Liisingu Inkassoteenused AS (RK 136 108,61 10625474) II 34,2746 2 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 78 405,01 (RK 70000349) II 19,7438 3 OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576) 770,00 II 0,1939 4 Eesti Haigekassa (RK 74000091) 198,53 II 0,0500 5 Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti 60 707,00 kaudu) (RK 70008747) II 15,2870 6 Vinni vald (vallavalitsuse kaudu) (RK 951,79 75008746) II 0,2397 7 Bondora AS (RK 11483929) 8 540,77 II 2,1507 8 OÜ Perearst Sirje Puhasmägi 83 557,17 (likvideerimisel), (RK 10733519) II 21,0412 9 Placet Group OÜ (RK 11198910) 12 532,11 II 3,1558 10 ITM Inkasso OÜ (RK 11100041) 4 000,43 II 1,0074 11 Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) 10 401,45 II 2,6193 12 Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553) 939,73 II 0,2366 3 III rahuldamisjärgu nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud nõue (EUR) Rahl Järk Jaotis, % 1 XXXXX korteriühistu (RK XXXXXXXX) 518,06 III 100 Juhul, kui kohus otsustab ennistada XXXXX korteriühistule nõude esitamise tähtaja siis oleksid võimalikud II järgu jaotised järgnevad: Rahl Järk Jaotis, % ERA Liisingu Inkassoteenused AS (RK 136 108,61 10625474) II 34,2299 2 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 78 405,01 (RK 70000349) II 19,7180 3 OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576) 770,00 II 0,1936 4 Eesti Haigekassa (RK 74000091) 198,53 II 0,0499 5 Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti 60 707,00 kaudu) (RK 70008747) II 15,2672 6 Vinni vald (vallavalitsuse kaudu) (RK 951,79 75008746) II 0,2394 7 Bondora AS (RK 11483929) 8 540,77 II 2,1479 8 OÜ Perearst Sirje Puhasmägi 83 557,17 (likvideerimisel) (RK 10733519) II 21,0138 9 Placet Group OÜ (RK 11198910) 12 532,11 II 3,1517 10 ITM Inkasso OÜ (RK 11100041) 4 000,43 II 1,0061 11 Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) 10 401,45 II 2,6159 12 Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553) 939,73 II 0,2363 13 XXXXX korteriühistu (RK XXXXXXXX) 518,06 II 0,1303 Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1 Tunnustatud nõue (EUR) Pankrotihaldur koostas
  5. juulil 2022 esialgse võlausaldajate nimekirja ja avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded teate sellega tutvumise võimaluse kohta. Nimekirjaga tutvumise ja pankrotihaldurile vastuväidete esitamise tähtajaks oli
  6. august
  7. Vastuväite Aare Lannusalu nõudele esitasid pankrotihaldur (nõudele ja rahuldamisjärgule) ning Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA) (nõudele ja rahuldamisjärgule). Pankrotihaldur esitas Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude rahuldamisjärgule vastuväite. 4 Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA), Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (PPA) ja Eesti Haigekassa (EH) esitasid pärast esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist nõude täpsustuse, leides, et tulenevalt kinnistusraamatusse kantud kohtulikust hüpoteegist (
  8. järjekoht) on võlausaldajate nõuded tagatud pandiga vastavalt summades 7346 eurot 10 senti (MTA), 7915 eurot 91 senti (PPA) ja 198 eurot 53 senti (EH) ning on seega selles osas I järgu nõuded. Tulenevalt
  9. juuni
  10. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-21-7713 on nõuded tunnustatud ilma kaitsmiseta. Pankrotihaldur palus jätta rahuldamata A. Lannusalu taotluse kuulata kohtuistungil üle võlgnik ja A. Lannusalu vande all või võimaldada neil anda asjas seletus nõudeavalduses kirjeldatud asjaolude suhtes. Samuti palus haldur jätta A. Lannusalu nõude tervikuna summas 35 000 eurot tunnustamata ja tunnistada kehtetuks
  11. oktoobri
  12. a võlgniku ja A. Lannusalu vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati võlausaldaja nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule (registriosa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX. Haldur palus tunnistada kehtetuks võlgniku ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) vahel
  13. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati võlausaldaja nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule (registriosa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX. Haldur palus tuvastada, et võlausaldajate Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded (sh osaliselt MTA nõue) ei ole tagatud pandiga (s.o hüpoteegiga, registriosa nr XXXXXX, IV jagu „HÜPOTEEGID“, kanne nr 5). Võlausaldaja XXXXX korteriühistu esitas taotluse nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Pankrotihaldur leidis, et mõjuv põhjus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks puudub. MAAKOHTU SEISUKOHT
  14. Viru Maakohus jättis
  15. detsembri
  16. a määrusega tunnustamata Aare Lannusalu nõude tervikuna summas 35 000 eurot, tunnistas kehtetuks
  17. oktoobril 2021 võlgniku ja A. Lannusalu vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati A. Lannusalu nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata A. Lannusalu taotluse kuulata võlgnik ja A. Lannusalu kohtuistungil vande all üle või võimaldada neil anda asjas seletus taotluses kirjeldatud asjaolude suhtes. Maakohus tunnistas kehtetuks
  18. oktoobri
  19. a võlgniku ning Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude tagamiseks hüpoteek (
  20. järjekoht) võlgniku omandis olevale kinnistule asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). Maakohus tuvastas, et võlausaldajate Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded (sh osaliselt) ei ole tagatud pandiga (s.o
  21. järjekoha hüpoteegiga, registriosa nr XXXXXX), ehk nimetatud võlausaldajate nõuded ei ole esimese rahuldamisjärgu nõuded. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded. 5 Maakohus rahuldas XXXXX korteriühistu taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja ennistas XXXXX korteriühistu nõude esitamise tähtaja. Maakohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja järgmiselt: Pankrotiseaduse (

) § 153 lg 1 p 1 sätestatud I rahuldamisjärgu nõue Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud nõue (EUR) Rahl Järk Jaotis, % 1 Luminor Bank AS (RK 11315936) 23 700,10 I 100 Rahl Järk Jaotis, %

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded Tunnustatud nõue (EUR) Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1 ERA Liisingu Inkassoteenused AS (RK 136 108,61 10625474) II 34,2299 2 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 78 405,01 (RK 70000349) II 19,7180 3 OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576) 770,00 II 0,1936 4 Eesti Haigekassa (RK 74000091) 198,53 II 0,0499 5 Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti 60 707,00 kaudu) (RK 70008747) II 15,2672 6 Vinni vald (vallavalitsuse kaudu) (RK 951,79 75008746) II 0,2394 7 Bondora AS (RK 11483929) 8 540,77 II 2,1479 8 OÜ Perearst Sirje Puhasmägi 83 557,17 (likvideerimisel), (RK 10733519) II 21,0138 9 Placet Group OÜ (RK 11198910) 12 532,11 II 3,1517 10 ITM Inkasso OÜ (RK 11100041) 4 000,43 II 1,0061 11 Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) 10 401,45 II 2,6159 12 Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553) 939,73 II 0,2363 13 XXXXX korteriühistu (RK XXXXXXXX) 518,06 II 0,1303 Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Luminor Bank AS-i nõue on tagatud pandiga. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. 6 Kohus on pankrotihalduri taotlusel pikendanud lõpliku võlausaldajate nimekirja esitamise tähtaega kuni 21. novembrini 2022. Pankrotihaldur esitas 13. novembril 2022 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) on võlausaldajana esitanud nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet 83 557 eurot 17 senti esimese rahuldamisjärgu nõudena (III kd, tl 45–47). Pankrotihaldur esitas nõude rahuldamisjärgule vastuväite

§ 114lg 1 p 2 alusel.

Maakohus tunnistas kehtetuks

  1. oktoobril 2021 võlgniku ning Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude tagamiseks hüpoteek (
  2. järjekoht) võlgniku omandis olevale XXXXXX kinnistule. A. Lannusalu
  3. mai
  4. a nõudeavaldusest nähtub, et võlgnik ja A. Lannusalu sõlmisid
  5. oktoobril 2013 laenulepingu nr 1247, mille kohaselt andis A. Lannusalu võlgnikule laenu 65 500 eurot, mis on täielikult tagastamata (II kd, tl 79–80). Laenulepingu kohaselt jäi laenulepingu tagatiseks võlgniku kinnistu ning A. Lannusalu nõue on tagatud pandiga (II kd, tl 97).
  6. mai
  7. a nõudeavalduse täpsustusest nähtub, et
  8. mai
  9. a notariaalse lepingu p-i 4.
  10. kohaselt on A. Lannusalu rahast 25 000 eurot kantud võlgnikule ja 10 000 euro eest on täidetud võlgniku kohustus. A. Lannusalu nõude suuruseks on 35 000 eurot (II kd, tl 82). Nõudeavalduse täpsustuse kohaselt on
  11. oktoobri
  12. a laenuleping nr 1247 sõlmitud
  13. mai
  14. a notariaalsest lepingust tulenevate võlgnevuste laenuna vormistamiseks. A. Lannusalu nõudele ja pandiõigusele esitasid vastuväited pankrotihaldur ja võlausaldaja MTA. Maakohus nõustus halduri ning MTA vastuväidetega ning leidis, et A. Lannusalu nõuet ei saa tunnustada.
  15. novembri
  16. a laenulepinguga nr XXXXXXXXXXX (II kd, tl 94–96) andis Nordea Bank Finland Plc võlgnikule laenu 42 000 eurot eesmärgiga osta kinnistu aadressil XXXXXX, X. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud ühishüpoteegiga XXXXXX kinnistule ning A. Lannusalule kuulunud registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX).
  17. mai
  18. a notariaalse lepingu (II kd, tl 85–92) p-dest 2.1.1., 3.1., 3.3., 4.3.1.–4.3.
  19. ja nõudeavalduse täpsustusest nähtub, et A. Lannusalu omandiõiguses olnud kinnistu registriosa nr XXXXXXX oli koormatud ühishüpoteegiga summas 54 600 eurot Nordea Bank Finland Plc kasuks. Kaaskoormatud oli ka võlgnikule kuuluv kinnistu registriosa nr XXXXXX (XXXXXX). Nordea Bank Finland Plc nõustus vabastama A. Lannusalu kinnistu koormatusest ühishüpoteegiga ning kustutama hüpoteegikanne tingimusel, et Nordea Bank Finland Plc-le tasutakse 10 000 eurot. A. Lannusalu müüs oma kinnistu koos selle oluliste osadega hinnaga 35 500 eurot. Lepingu kohaselt tasutakse müügisummast 25 500 eurot võlgniku pangakontole ja 10 000 eurot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontole selgitusega ”Laenulepingu nr XXXXXXXXXXX osaline ennetähtaegne tagastamine”. Eelnimetatud summade tasumisega loetakse müügisumma A. Lannusalule tasutuks.
  20. juunil 2013 laekus võlgniku pangakontole notariaalse lepingu alusel 25 500 eurot (II kd, tl 103). Kinnistut registriosa numbriga XXXXXXX koormava ühishüpoteegi kanne kustutati
  21. juunil 2013 (II kd, tl 106). Võlgniku ja A. Lannusalu vahel
  22. oktoobril 2013 sõlmitud laenulepingu nr 1247 (II kd, tl 97) p-dest 1.1.–1.
  23. ja 5 nähtub, et A. Lannusalu annab võlgnikule laenu 65 500 eurot ning kohustub võlgnikule laenusumma üle andma hiljemalt kolme päeva jooksul laenulepingu sõlmimise päevast arvates, laenu üleandmine toimub sularahas, tagatiseks on võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga XXXXXX, X linn.
  24. oktoobri
  25. a hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.
  26. (koostoimes p-ga 3.1.) nähtub, et võlgnik seab XXXXXX kinnistule hüpoteegi 35 500 eurot A. Lannusalu kasuks. Hüpoteegiga on tagatud A. Lannusalu kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning A. Lannusalu vahel
  27. oktoobril 2013 sõlmitud laenulepingust nr 1247 ja selle lisadest (II kd, tl 98–101). 7 Kuigi hüpoteek on olemuselt mitteaktsessoorne tagatis, ei anna see hüpoteegipidajale abstraktset õigust kõigi hüpoteegipidaja nõuete rahuldamiseks koormatud kinnisasja arvelt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt annab hüpoteek hüpoteegipidajale õiguse rahuldada panditud kinnisasja arvel hüpoteegiga tagatud nõue. Kuivõrd
  28. oktoobri
  29. a hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.
  30. (koostoimes p-ga 3.1.) nähtub, et võlgniku kinnistut koormav A. Lannusalu kasuks seatud hüpoteek 35 500 eurot tagab A. Lannusalu nõudeid, mis tulenevad võlgniku ja võlausaldaja vahelisest laenulepingust nr 1247, siis ei ole hüpoteegi seadmise lepingu p-i 3.
  31. puhul tegemist laiaulatusliku ehk globaalse tagatiskokkuleppega. Tuvastamaks, milliseid nõudeid A. Lannusalu kasuks seatud hüpoteek tagab, tuleb kindlaks teha, kas ja kui jah, siis mis nõuded on A. Lannusalul võlgniku vastu tulenevalt laenulepingust nr
  32. Vastata tuleb küsimusele, kas
  33. mai
  34. a notariaalsest lepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu on hõlmatud laenulepinguga nr 1247 ning seeläbi hüpoteegi seadmise lepingu p-s 3.
  35. sisalduva tagatiskokkuleppega ning tagatud seega kinnistut registriosa numbriga XXXXXX koormava hüpoteegiga. Maakohus nõustus pankrotihalduri ja MTA seisukohtadega, et A. Lannusalu väide, et laenulepingu nr 1247 puhul on tegemist
  36. mai
  37. a notariaalse lepingu p-dest 2.1.1., 3.1., 3.3., 4.3.1.–4.3.
  38. tulenevate võlgnevuste laenuna vormistamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 tähenduses, on alusetu ja põhjendamata ning on vastuolus pankrotimenetluses esitatud tõenditega. Vastavalt laenulepingu nr 1247 p-le 1.
  39. kohustus A. Lannusalu andma võlgnikule laenu välja hiljemalt kolme päeva jooksul laenulepingu sõlmimise päevast arvates. Seega ei olnud laen laenulepingu nr 1247 sõlmimisel, ehk
  40. oktoobril 2013, veel välja antud, laenu väljamaksmise kohustus muutus sissenõutavaks alles
  41. oktoobrist
  42. Seega oli A. Lannusalu väitel võlgniku väidetav kohustus tekkinud juba enne laenulepingu nr 1247 sõlmimist (mai–juuni 2013), mis on aga vastuolus laenulepingu nr 1247 p-s 1.
  43. kirjapanduga, et A. Lannusalu kohustub võlgnikule laenu välja andma sularahas hiljemalt kolme päeva jooksul laenulepingu sõlmimise päevast arvates. Laenulepingus nr 1247 ei käsitleta
  44. mai
  45. a notariaalsest lepingust väidetavalt tulenevaid nõudeid võlgniku vastu ega ka seda, et tegemist oleks väidetava kohustuse laenuna vormistamisega VÕS § 396 lg 2 tähenduses, ehk deklaratiivse võlatunnistuse loomisega. Poolte tahtele leppida kokku deklaratiivses võlatunnistuses viitab eelkõige alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis. VÕS § 396 lg 2 alusel sõlmitav leping (deklaratiivne võlatunnistus) peab sisaldama teavet esialgse võlasuhte kohta, millest tulenevalt kohustatud isik võlgneb rahasumma või asja.
  46. oktoobri
  47. a laenuleping nr 1247 sellist teavet ei sisalda. Ka
  48. mai
  49. a notariaalses tehingus ei käsitleta A. Lannusalu väidetavaid nõudeid võlgniku vastu ega ka seda, et võlgnik oleks kohustatud A. Lannusalule tagastama võlgnikule või Nordea Bank Finland Plc-le ülekantud raha. Juhul, kui põhikohustust ei ole, ei kehti ka deklaratiivne võlatunnistus. A. Lannusalu väited nõude kohta on vastuolulised.
  50. aprillil 2022 esitatud nõudeavalduses väidab ta, et
  51. oktoobril 2013 sõlmiti laenuleping, mille kohaselt sai võlgnik laenu 65 500 eurot. Seejuures ei maini A. Lannusalu, et tegemist oleks olnud
  52. mai
  53. a notariaalsest lepingust tuleneva võlgnevuse ümbervormistamisega ehk deklaratiivse võlatunnistusega vastavalt VÕS § 396 lg-le
  54. Peale pankrotihalduri e-kirja saamist vähendas A. Lannusalu nõuet ligikaudu kaks korda, ehk 35 000 euroni ning asus väitma, et laenulepingu puhul on tegemist
  55. mai
  56. a notariaalsest lepingust tulenevate võlgnevuste laenuna vormistamisega VÕS § 396 lg 2 tähenduses, ehk deklaratiivse võlatunnistusega, seega sisuliselt väites, et tegelikkuses ei olnud laen võlgnikule laenulepingu alusel rahas välja antud. Samuti on võlasummad vastuolulised.
  57. aprilli
  58. a nõudeavalduse kohaselt on laen täielikult tagastamata ning nõue on 65 500 eurot. Nõudeavalduse täpsustuse järgi on A. Lannusalu nõudeks 35 000 eurot ning tegemist on kohustusega, mis tuleneb
  59. mai
  60. a notariaalsest lepingust, mis on vormistatud laenuna VÕS § 396 lg 2 alusel.
  61. mai
  62. a 8 notariaalse lepingu alusel tasutu kohaselt pidanuks A. Lannusalu väidetava nõude suuruseks olema 35 500 eurot, mitte 35 000 eurot. Maakohus leidis, et pankrotimenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada või tuletada võlgniku kohustust tagastada A. Lannusalule
  63. mai
  64. a notariaalse lepingu alusel võlgnikule ja Nordea Bank Finland Plc-le tasutud 35 000 eurot (või 35 500 eurot).
  65. mai
  66. a notariaalne leping ei sisalda võlgniku kohustust tagastada A. Lannusalule raha. A. Lannusalu nõue on tõendamata. Isegi kui võlgnikul oleks olnud tulenevalt
  67. mai
  68. a notariaalsest lepingust kohustus tagastada A. Lannusalule 35 000 eurot (või 35 500 eurot) ning arvestades, et laenuleping nr 1247 sõlmiti
  69. oktoobril 2013 ning selle täitmist peaks tagama hüpoteek, mille väidetavas seadmises lepiti kokku juba
  70. oktoobril 2013, siis ei ole eluliselt usutav, et hüpoteek võlgniku kinnistule seati alles 8,5 aastat hiljem (
  71. oktoobril 2021). Hüpoteek seati alles siis, kui oli selge, et võlgnik on maksejõuetu. A. Lannusalu on võlgniku elukaaslane, hüpoteek võlgniku kinnistule seati
  72. oktoobril 2021 (leping sõlmiti
  73. oktoobril 2021), ajutine pankrotihaldur määrati
  74. märtsil
  75. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis (

§ 114lg 3).

Eelnevast tulenevalt tunnistas maakohus kehtetuks

  1. oktoobril 2021 võlgniku ning A. Lannusalu vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millisega seati A. Lannusalu nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale XXXXXX kinnistule. Maakohus jättis rahuldamata A. Lannusalu taotluse kuulata võlgnik ja A. Lannusalu vande all üle või võimaldada neil anda asjas seletus. Võlausaldaja MTA esitas
  2. aprillil 2022 nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõue summas 78 405 eurot 1 sent teise rahuldamisjärgu nõudena (II kd, tl 151–153).
  3. juuni
  4. a korrigeeritud nõudeavalduse kohaselt on MTA nõue võlgniku vastu osaliselt pandiga tagatud, s.o summas 7346 eurot 10 senti Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a kriminaalasjas nr 1-21-7713 otsuse alusel. MTA palus tunnustada nõuet 7346 eurot 10 senti esimese rahuldamisjärgu nõudena ning 71 058 eurot 91 senti teise rahuldamisjärgu nõudena. Haldur vaidles nõudele vastu. XXXXXX kinnistu on koormatud mh viienda järjekoha hüpoteegiga, mis on seatud Eesti Vabariigi kasuks. Vara arestiti kriminaalasjas nr 1-21-
  7. Viru Ringkonnaprokuratuuri
  8. novembri
  9. a vastuse kohaselt ei ole hüpoteek seatud otseselt kannatanute nõuete tagamiseks, sest arestimismäärus on koostatud ennekõike kriminaaltulu konfiskeerimise tagamise eesmärgil. Viienda järjekoha hüpoteek ei taga ühegi menetluses nõude esitanud võlausaldaja nõuet, millest tulenevalt ei ole ka järgnevate võlausaldajate nõuded tagatud pandiga ehk ei ole esimese järgu nõuded: Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu), nõue summas 7346 eurot 10 senti; Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), nõue summas 7915 eurot 91 senti; Eesti Haigekassa, nõue summas 198 eurot 50 senti; Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) summas 83 557 eurot 17 senti. Haldur palus tuvastada, et nimetatud võlausaldajate nõuete puhul on tegemist teise järgu nõuetega. Kuna kinnistusraamatus oli seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, siis halduril esialgselt ei tekkinud kahtlusi, et võlausaldaja MTA nõue on osaliselt tagatud hüpoteegiga. Esmased kahtlused tekkisid siis, kui võlausaldajad Eesti Haigekassa ja Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) taotlesid samuti pandiõiguse tunnustamist, tuginedes eelnimetatud viienda järjekoha hüpoteegile. Seega tekkinud olukorras pidas haldur objektiivselt vajalikuks täiendavalt kontrollida, millised nõuded ja millises suuruses on tagatud eelnimetatud viienda järjekoha hüpoteegiga. Nõuete puhul, mis on tagatud viienda järjekoha hüpoteegiga, oleks õiglane lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, arvestades kriminaalasjas tehtud otsuses toodud kannatanuid, kuid kannatanute nõuded ületavad hüpoteegi summat. 9 Seega peab olema menetluslikult täpselt selge, millises osas on iga kannatanu nõue tagatud hüpoteegiga ja kuuluks rahuldamisele esimeses järgus. MTA leidis, et haldur ei ole tema nõudele vastuväidet õigeaegselt esitanud. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7713 tunnistati võlgnik süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1–3 ja § 3001 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, rahuldati tsiviilhagid, konfiskeerimist ning selle asendamist ei toimunud (konfiskeeritava või konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetava vara suurus vähendati nullini) ja hüpoteek jäi kehtima kuni KarS § 75 lg 2 p 1 alusel võlgnikule pandud hüvitamiskohustuste täitmiseni. KarS § 831 lg 3 viimane lause annab kannatanule eesõiguse tsiviilhagi rahuldamisel väljamõistetud kahjuhüvitise saamiseks. Seega pole tähendust, mille tagamiseks kohtumääruse kohaselt oli hüpoteek seatud, vaid kohtuotsuse jõustumisest arvates on oluline kohtuotsuses toodu ja seega ei ole kohtumäärusel, millega vara arestiti, enam tähendust. Viru Ringkonnaprokuratuuri
  10. novembri
  11. a vastuse kohaselt jäi hüpoteek püsima eesmärgil motiveerida võlgnikku kannatanutele kahjude hüvitamist. Maakohus leidis, et pandiõigusele (pankrotivara koosseisus olevat kinnistut koormav viienda järjekoha hüpoteek) vastuväite varasemalt mitteesitamine halduri poolt oli tingitud praeguse menetluse erandlikust olukorrast. KarS § 831 lg 3 viimane lause annab kannatanule eesõiguse tsiviilhagi rahuldamisel väljamõistetud kahjuhüvitise saamiseks. Samas ei ole käesolevas pankrotimenetluses võimalik täpselt tuvastada, millises osas on iga võlausaldaja nõue viienda järjekoha kohtuliku hüpoteegiga tagatud. Eelnimetatud viienda koha kohtulik hüpoteek oli seatud Eesti Vabariigi kasuks kriminaalasjas nr 1-21-6932
  12. oktoobri
  13. a kohtumääruse alusel summas 96 428 eurot.
  14. juuni
  15. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-7713 resolutsioonis on sätestatud, et Viru Maakohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-6932 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek 96 428 eurot võlgnikule kuuluvale XXXXXX kinnistule jääb kehtima kuni KarS § 75 lg 2 p 1 alusel võlgnikule pandud hüvitamiskohustuste täitmiseni. Kriminaalasjas nr 1-21-6932 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis sätestatu kohaselt on võlgnik KarS § 75 lg 2 p-i 1 alusel kohustatud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju hiljemalt
  18. maiks 2027 järgmiselt: Eesti Haigekassale 198 eurot 53 senti, Julianus Inkasso OÜ-le 939 eurot 73 senti, Luminor Bank AS-ile 241 eurot 74 senti, Maksu- ja Tolliametile 7346 eurot 10 senti, Politseija Piirivalveametile 7915 eurot 91 senti, ITM Inkasso OÜ-le 2036 eurot 20 senti, Placet Group OÜ-le 3248 eurot 85 senti ja Perearst Sirje Puhasmägi OÜ-le (likvideerimisel) 96 428 eurot. Summeerituna on hüvitisnõudeid kogumis 118 355 euro 6 sendi ulatuses, mis ületab kohtuliku hüpoteegi summat (96 428 eurot). MTA, Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Eesti Haigekassa ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded (sh osaliselt) ei ole tagatud pandiga (s.o hüpoteegiga, kanne nr 5), ehk ei ole käesolevas pankrotimenetluses esimese järgu nõuded, vaid on teise rahuldamisjärgu nõuded. MÄÄRUSKAEBUSED JA VASTUSTAJATE SEISUKOHAD
  19. Võlausaldaja MTA esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus tuvastas, et MTA nõue (sh osaliselt) ei ole tagatud pandiga (s.o viienda järjekoha hüpoteegiga), ehk et MTA nõue on teise rahuldamisjärgu nõue. MTA palub teha vaidlustatud osas uus määrus, millega tuvastada, et MTA nõude suurus on 78 405 eurot 1 sent, millest 7346 eurot 10 senti on esimese rahuldamisjärgu nõue (s.t pandiga tagatud) ning 71 058 eurot 91 senti on teise rahuldamisjärgu nõue (s.t ei ole pandiga tagatud). MTA palub kinnitada võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekiri, mille kohaselt on MTA nõude suurus 78 405 eurot 1 sent, millest 7346 eurot 10 senti on esimese rahuldamisjärgu nõue (s.t tagatud pandiga) ja 71 058 eurot 91 senti on teise rahuldamisjärgu nõue (s.t ei ole pandiga tagatud). 10 Määruskaebuse kohaselt on haldur minetatud õiguse esitada vastuväide MTA nõudele ning puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid vastuväite esitamist seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Vastuväidete esitamise tähtajaks oli
  20. august
  21. Haldur esitas vastuväite
  22. novembril 2022, s.t määratud tähtaega rikkudes.

§ 1001

lg 3 alusel määratud tähtaeg vastuväidete esitamiseks on olemuselt õigust lõpetav tähtaeg.

§ 1001

lg 3 viimase lause kohaselt jätab kohus pärast tähtaega esitatud vastuväite pankrotivõlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Isegi siis, kui asuda seisukohale, et

§ 1001

lg 3 alusel määratud tähtaeg on menetlusõigusliku iseloomuga, ei ole haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule esitamisel tähtaja ennistamist taotlenud (

§ 3lg 2 ja Ts

MS § 67 alusel). MTA nõue on osaliselt (summas 7346 eurot 10 senti) esimese rahuldamisjärgu nõue. Hüpoteegiga on tagatud kõik

  1. juuni
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 1-21-7713 toodud nõuded resolutsioonis nimetatud ulatuses. Tegemist on n-ö alatagamise olukorraga, mille puhul tuleb kohaldada

§ 153lg-tes 6 ja 4, § 3 lg-s 2 ja Ts

MS § 8 lg-tes 2–3 sätestatut.

§ 153

lg-d 6 ja 4 sätestavad, et kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos

§ 153lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega.

AÕS § 353 lg 3 kohaselt rahuldatakse ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusega. Seega tuleb hüpoteegi arvelt (kuid maksimaalselt summas 96 428 eurot) rahuldada võlausaldajate nõudeid võrdeliselt nõuete suurusega. Ulatuses, milles pandiga tagatud nõuded on jäänud rahuldamata, tuleb rahuldada need koos

§ 153lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega.

Asjaolu, et ei ole võimalik täpselt tuvastada, millises osas on võlausaldaja nõue hüpoteegiga tagatud, ei ole asjakohane. Nõude tegelik tagatus sõltub nii hüpoteegisummast, kinnisasja enampakkumise tulemusest (kinnisasja enampakkumise müügitulemist) kui ka nõude suurusest hüpoteegi realiseerimise seisuga (nõude suurus võib muutuda). KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Viru Maakohtu

  1. juuni
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-7713 on tehtud kokkuleppemenetluse korras. Lähtuvalt TsMS § 430 lg-st 6 koostoimes KrMS § 381 lg-ga 6 asendab kohtu kinnitatud kokkulepe notariaalset tõestamist. Seega on kinnistusraamatu kanne hüpoteegi osas muutunud peale
  3. juuni
  4. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-7713 jõustumist ebaõigeks. MTA ei esitanud kinnistusraamatu kande parandamise taotlust, kuivõrd tema suhtes ei vaja hüpoteegi kanne parandamist (TsÜS § 25 lg-t 2). MTA ei oma pädevust ega õigust esitada kinnistusraamatu kande parandamise taotlust Eesti Haigekassa ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nimel.
  5. Pankrotihaldur vaidles MTA määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud MTA kanda.
  6. A. Lannusalu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse A. Lannusalu nõude tunnustamata jätmise osas ja hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise osas ning teha uus määrus, millega tunnustada võlgniku pankrotimenetluses A. Lannusalu nõue 35 000 esimese järjekoha nõudena või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 396 lg-t
  7. VÕS § 396 lg 2 ei nõua, et pooled võla peavad laenuks vormistamisel kirjeldama lepingus neid kohustusi, mis laenuks ümber vormistatakse. Maakohus on lepingu tõlgendamisel lähtunud ekslikust sõnavalikust laenulepingus (nt raha on sularahas üleantud). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus 11 kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingupoolte ühine arusaadav tahe oli lepingu ebaselgetest sätetest hoolimata varasemad kohustused laenuks vormistada. A. Lannusalu ei esitanud asjas vastuolulisi avaldusi. Asjaolu, et laenulepingus on märgitud 65 000 eurot tulenes sellest, et A. Lannusalu lisaks võlgniku laenu 10 000 eurot tasumisele ja võlgnikule tehtud ülekandele summas 25 000 eurot, kandis veel täiendavalt võlgniku kinnisasja remondiga seotud kulusid. Kuivõrd A. Lannusalu polnud võlgnikuga abielus, siis võlgnikule raha andes soovis A. Lannusalu seda fikseerida ja oma õigusi tehtud kulutuste osas tagada, kuivõrd A. Lannusalu polnud ka XXXXXX kinnisasja omanik. Nimetatut saaks tõendada ja selgitada vaid asjaosalised ise. Poolte endi tahet lepingu sõlmimisel ei saa tõendada muud moodi kui lepingupoolte ütlustega. Laenulepingut ei ole keegi vaidlustanud. Võlakokkuleppe VÕS § 396 lg 2 mõttes võib sõlmida ka olukorras, kus võlgnik A. Lannusalule midagi ei võlgnenud (Riigikohtu
  8. veebruari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 15). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 114lg 1 p-i 2, tunnistades tagatise andmise kehtetuks.

Võlgnik oli tagatise andmiseks kohustatud, kuna tagatise andmine tulenes laenulepingust. Hüpoteegi seadmise ajal ei olnud võlgnik maksejõuetu. Pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku kinnisasi ligikudu 246 000 eurot väärt. Hüpoteegi seadmisel oli Luminor Bank AS-i laenust tagastatud rohkem kui pool (jääk ligikaudu 23 000 eurot), Hüpoteeklaen AS-i kohustus oli täidetud ning Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude suurus oli alla 100 000 euro, mille maksmise ajatamise kohta oli koostatud kokkulepe. Seega hüpoteegi seadmise hetkel oli võlgnikul vara rohkem, kui sissenõutavaid kohustusi. A. Lannusalu ei teadnud hüpoteegi seadmisel võlgniku maksejõuetustest.

§ 114

lg 3 järgne maksejõuetusest teadmise eeldus lähikondse puhul puudutab ennekõike teadmist pereliikme kohustustest ja võlgadest, mis on juba sisse nõutud ja mis saavad olla teisel pereliikmel seetõttu teada. Pereliikmelt ei saa eeldada teadmist teise pereliikme võlgadest või kohustustest, mis on tekkinud selle pereliikme töökohustuste täitmisest ja mida pole veel sisse nõutud.

  1. Võlausaldaja MTA vaidles A. Lannusalu määruskaebusele vastu. Maakohus tugines asjas esitatud tõenditele ja esile toodud faktilistele asjaoludele ning leidis tõendeid kogumis hinnates, et A. Lannusalu väited VÕS § 396 lg 2 kohaldamise kohta lähevad vastuollu teiste asjas kogutud (eelkõige dokumentaalsete) tõenditega ja A. Lannusalu varasemate väidetega. Kuigi VÕS § 396 lg 2 sõnastusest ei tulene otseselt, et deklaratiivne võlatunnistus peaks kirjeldama kohustusi, mis laenuks ümber vormistatakse, on see vajalik, kuivõrd deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatakse varasemaid kohustusi (võlgnevuse tunnustamine), mida laenuks ümber vormistatakse, mistõttu peab see sisaldama ka n-ö algse kohustuse kirjeldust. Tuginemine VÕS §-le 29 ei ole praegusel juhul asjassepuutuv, kuivõrd vaidluse all on nõude olemasolu. VÕS § 29 lg-d 1 ja 3 kohalduvad siis, kui vaidlus lepingu tingimuste üle tekib lepingupoolte vahel, mitte pankrotimenetluses, kui pankrotivõlausaldaja nõudele esitab vastuväite pankrotihaldur või teine pankrotivõlausaldaja. A. Lannusalu viidatud Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15 ei ole asjassepuutuv. Nimetatud kohtuotsuses käsitletakse abstraktse võlatunnistuse andmist, mis oli eeltingimuseks müügilepingu sõlmimisel. Maakohus jättis õigesti rahuldamata taotluse kuulata võlgnik ja A. Lannusalu vande all üle. Juhul, kui taotlus kuuluks rahuldamisele (millega MTA ei nõustu), ei asendaks ega tühistaks vande all antud seletused tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, eelkõige lepinguid (sh 12 notariaalselt tõestatud lepinguid). Arvestades A. Lannusalu ja võlgniku lähikondsust ja huvitatust pankrotiasja lahendamise tulemusest on ilmselge, et dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsemad kui A. Lannusalu ja võlgniku vande all antavad seletused. Maakohus on õigesti kohaldanud

§ 114

lg 1 p-s 2 sätestatut.

§ 114lg 1 p 2 sisaldab kahte alternatiivi.

Tagatise andmine on tagasivõidetav ka

§ 114

lg 1 p 2 esimese alternatiivi järgi, mistõttu ei oma praegusel juhul olulist tähendust asjaolu, kas A. Lannusalu teadis (või pidi teadma) võlgniku maksejõuetusest või mitte.

  1. oktoobri
  2. a laenuleping ei sisalda selgesõnalist kohustust seada hüpoteek võlgniku omandis olevale kinnistule A. Laanesalu kasuks (vt laenulepingu punkti 5). Seetõttu ei olnud võlgnik väidetava kohustuse tekkimisel hüpoteegi seadmiseks kohustatud.
  3. Pankrotihaldur vaidles A. Lannusalu määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud A. Lannusalu kanda. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et vaidlusalust laenulepingut ei saa käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena ehk väidetava kohustuse ümbervormistamist laenuks VÕS § 396 lg 2 tähenduses. VÕS § 396 lg-st 2 tuleneb, et peab olema eelnev kohustus, mis vormistatakse ümber laenuks ja seega peab olema ka tuvastatav, milline kohustus täpselt laenuks ümber vormistatakse. Viide VÕS § 29 lg-le 1 on asjakohatu. Laenulepingus on pooled sõnaselgelt kokku leppinud tingimused (sh sularaha üleandmine). Pooled ei ole tingimusi muutnud ja seega ei ole sisuliselt ka vajadust nende tõlgendamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus võlausaldajate nimekirja kinnitamise osas muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamisega seotud menetluskulud ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  5. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebustes vaidlustatakse üksnes võlausaldaja MTA nõude teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustamist, võlausaldaja A. Lannusalu nõude tunnustamata jätmist ning võlgniku ja A. Lannusalu vahel
  6. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati A. Lannusalu nõude tagamiseks hüpoteek võlgniku omandis olevale XXXXXX kinnistule, kehtetuks tunnistamist. Seega on maakohtu määrus vaidlustamata osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tunnustas põhjendatult võlausaldaja MTA nõuet tervikuna teise rahuldamisjärgu nõudena. XXXXXX kinnistu kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on IV jaos viiendale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek (kohtuasja number 1-21-6932) summas 96 428 eurot Eesti Vabariigi kasuks (III kd, tl 78–79). Seega on tagatiskokkuleppe asemel kande aluseks konkreetses kriminaalasjas tehtud kohtumäärus. Viru Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrusega 13 kriminaalasjas nr 1-21-6932 seati KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek 96 428 eurot Eesti Vabariigi kasuks võlgnikule kuuluvale XXXXXX kinnistule. Kohtulik hüpoteek ei ole seatud esitatud rahaliselt hinnatava nõudega tsiviilhagi tagamiseks. Kriminaalasi nr 1-21-6932 liideti kriminaalasjaga nr 1-21-
  10. Kriminaalasjas nr 1-21-7713
  11. juuni
  12. a tehtud otsuse kohaselt tunnistati võlgnik talle inkrimineeritavates kuritegudes süüdi, kohustati võlgnikku hüvitama KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kannatanutele tekitatud kahju ning jäeti Viru Maakohtu
  13. oktoobri
  14. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-6932 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek 96 428 eurot võlgnikule kuuluvale XXXXXX kinnistule kehtima kuni võlgnikule KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud hüvitamiskohustuse täitmiseni. Ringkonnakohus leiab, et
  15. oktoobri
  16. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-6932 seatud kohtulik hüpoteek ei taga neid nõudeid, mille tunnustamist esimese järgu nõudena taotletakse. Kriminaalasjas nr 1-21-6932 seatud hüpoteegi eesmärk oli tagada süüteoga saadud vara säilimise ja kuritegeliku tulu konfiskeerimise võimalikkus. Tegemist ei ole üldise Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga, mis tagaks Eesti Vabariigi kõiki nõudeid.
  17. MTA leiab, et haldur esitas MTA nõudele vastuväite hilinenult.

§ 1001

lg-te 3 järgi teatab haldur võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur määrab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.

§ 1001

lg 4 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud esitama nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, kuid enne võlausaldajate nimekirja kinnitamist ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse nõudele vastuväite esitamiseks, saab hilinenult halduri vastuväite esitamist lubada

§ 106

analoogia korras, mille järgi võib kohus nõuet uuesti läbi vaadata, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seega isegi kui lugeda pankrotihalduri vastuväidet hilinenuks, on kohtul endal kohustus kontrollida, et võlausaldajate nimekiri saaks õigel kujul kinnitatud.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Lannusalu määruskaebus põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS § 396 lg-t
  2. Maakohus leidis põhjendatult, et A. Lannusalu nõue on vastuolus esitatud tõenditega.
  3. mai
  4. a notariaalsest lepingust (II kd, tl 85–92) ei nähtu võlgniku kohustust hüvitada A. Lannusalule võlgniku kontole laekunud summa (25 500 eurot) või võlgniku kohustuse katteks kantud raha (10 000 eurot). Isegi kui võlgnik ja A. Lannusalu oleks sellises hüvitamisekohustuses kokku leppinud, ei nähtu
  5. oktoobri
  6. a laenulepingust nr 1247 (II kd, tl 97), et see hõlmaks võlgniku eelnevalt nimetatud hüvitamise kohustust. Laenulepingus märgitud A. Lannusalu laenu üleandmise tähtaeg ei olnud veel laenulepingu sõlmimise ajaks saabunud, seega ei ole eluliselt usutav A. Lannusalu väide, et laenulepinguga taheti vormistada võlgniku eelnevalt käsitletud ning varem tekkinud hüvitamise kohustust laenuks. Juhul, kui 14 eesmärk oleks vormistada eelnevalt tekkinud võlgniku kohustused laenuks, ei oleks laenulepingus laenu üleandmise kohustus määratud tulevikus saabuvaks. Kuigi laenulepingu p-i 5 kohaselt on pooled leppinud kokku, et tagatiseks on võlgnikule kuuluv XXXXXX kinnistu, ei ole kinnistule laenulepingu sõlmimisel hüpoteeki seatud. Väidetavalt laenulepingu järgne hüpoteek seati alles kaheksa aastat hiljem, s.o
  7. oktoobril 2021 (II kd, tl 98–101). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hüpoteek seati võlgniku lähikondse kasuks neli kuud enne ajutise halduri nimetamist, A. Lannusalu kui võlgniku lähikondne teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest, tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ning võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. Seega on

§ 114lg 1 p 2 ja lg 3 eeldused täidetud.

13. Maakohus märkis, et kohtumäärusele esitatud määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja (TsMS § 172 lg 1). TsMS § 172 lg 1 ei anna kohtule õigust jaotada menetluskulusid enne, kui need on tekkinud ning kui ei ole teada, kas määruskaebus esitatakse ning kuidas see lahendatakse. Maakohus oleks pidanud jaotama menetluskulusid, mis olid seotud ja tekkisid seoses võlausaldajate nimekirja kinnitamisega. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse

§ 3lg 2 kohaselt Ts

MS-is sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Nõuete tunnustamine ja võlausaldajate nimekirja kinnitamine toimub hagita menetluses, kus kohtul on menetluskulude jaotamisel ulatuslik kaalutlusruum. Võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetlus kui oluline osa pankrotimenetlusest toimub kõigi menetlusosaliste huvides, selle käigus kinnitatakse võlausaldajate nimekiri ja määratakse jaotised, mistõttu on õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 20.12.2023 Riigikohtu lahendiga RESOLUTSIOON

  1. Tühistada nii Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a kui ka Viru Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-1652 osas, milles maa- ja ringkonnakohus tunnistasid kehtetuks Kersti Vilbo ja Aare Lannusalu
  6. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega Aare Lannusalu nõude tagamiseks seati hüpoteek Kersti Vilbo kinnisasjale, mis asub X linnas aadressil XXXX (registriosa nr XXXXXX). Saata asi tühistatud osas maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 15
  7. Rahuldada Aare Lannusalu määruskaebus osaliselt.
  8. Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.
  9. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: „4.
  10. Jätta Aare Lannusalu 35 000 euro suurune nõue Kersti Vilbo pankrotimenetluses tunnustamata. 4.
  11. Tunnistada kehtetuks Kersti Vilbo ja Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) vahel
  12. oktoobril 2021 sõlmitud hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõude tagamiseks hüpoteek (
  13. järjekoht) võlgniku omandis olevale kinnisasjale asukohaga X linn, XXXX (registriosa nr XXXXXX). 4.
  14. Tuvastada, et võlausaldajate Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded ei ole (sh osaliselt) tagatud pandiga (s.o
  15. järjekoha hüpoteegiga, registriosa nr XXXXXX) ehk nimetatud võlausaldajate nõuded ei ole I rahuldamisjärgu nõuded. Tuvastada, et Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) ja Osaühingu PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) nõuded on II rahuldamisjärgu nõuded. 4.
  16. Rahuldada XXXXX korteriühistu taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Ennistada XXXXX korteriühistu nõude esitamise tähtaeg. 4.
  17. Jätta rahuldamata Aare Lannusalu taotlus kuulata kohtuistungil Kersti Vilbo ja Aare Lannusalu vande all üle või võimaldada neil anda selgitusi taotluse asjaolude kohta. 4.
  18. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4.
  19. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda. 4.
  20. Kinnitada Kersti Vilbo pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekiri järgmiselt:

§ 153

lg 1 p-s 1 sätestatud I rahuldamisjärgu nõue Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud nõue (eurot) Järk Jaotis (%) 1 Luminor Bank AS (registrikood 11315936) 23 700,10 I 100

§ 153

lg 1 p-s 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded 16 Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud nõue (eurot) Järk Jaotis (%) 1 Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474) 136 108,61 II 34,2299 2 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349) 78 405,01 II 19,7180 3 OÜ TALLINNA ÕIGUSBÜROO (registrikood 11016576) 770,00 II 0,1936 4 Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa; registrikood 74000091) 198,53 II 0,0499 5 Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (registrikood 70008747) 60 707,00 II 15,2672 6 Vinni vald (Vinni 951,79 vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75008746) II 0,2394 7 Bondora AS (registrikood 11483929) 8540,77 II 2,1479 8 Osaühing PEREARST SIRJE PUHASMÄGI (likvideerimisel) (registrikood 10733519) 83 557,17 II 21,0138 9 PLACET GROUP OÜ 12 532,11 II 3,1517 17 (registrikood 11198910) 10 ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) 4000,43 II 1,0061 11 Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants) (registrikood 10746479) 10 401,45 II 2,6159 12 Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) 939,73 II 0,2363 13 XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) 518,06 II 0,1303 Nõuded ei ole solidaarkohustused ega tulene tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist. Luminor Bank AS nõue on tagatud pandiga. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.“ 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.