Obsah (6)
§ 407§ 444§ 163§ 174§ 175§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-11568 Tsiv
) § 3141 lg 51 alusel kätte 22.09.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust ei esitanud. 3
(6)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (
§ 407lg 1).
Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. 6. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
§ 407
lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
§ 444
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
- Töövaidluskomisjon (TVK) tegi xx.xx.xxxx teatavaks otsuse, millega rahuldas H.A. avalduse Banilejo Vallejuelo OÜ vastu osaliselt. TVK tuvastas, et H.A. ning Banilejo Vallejuelo OÜ vahel sõlmitud tööleping ei ole lõppenud TLS § 79 alusel, so leping on kehtiv.
- TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude puhul vajalik hinnata töölepingu ülesütlemisavaldust. Kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemisavaldust esitanud, seega ei saa kohus hinnata, kas ülesütlemisavaldus on esitatud seadusest tuleneva aluseta või ei vasta ülesütlemisavaldus seaduse nõuetele. Töötamise registrisse kantud töölepingu lõpetamise kanne ei ole töölepingu lõppemise aluseks ja see ei saa asendada ülesütlemisavaldust.
- Töölepingu ülesütlemine saab toimuda üksnes ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
- Kuna kostja ei ole esitanud töölepingu ülesütlemisavaldust leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv. Eeltoodust tulenevalt, ei saa kohus rahuldada ka hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Viidatud nõuete eelduseks on see, et hagejale oleks tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus, mis on tühine. See eeldus ei ole ülaltoodust nähtuvalt käesoleval juhul täidetud. Seda järeldust ei muuda ka hageja poolt välja toodud asjaolu, et kostja tahe oli ilmselgelt suunatud töölepingu lõpetamisele, sest varem kostja pakkus töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Samuti ei saa kohus rahuldada hagi puhkusehüvitise nõudes samadel põhjustel, so töölepingu kehtivuse tõttu. Puhkusehüvitise saab mõista välja töölepingu lõppemise korral, kuid hageja tööleping on jätkuvalt kehtiv. See tähendab, et kostja peab hagejale jätkuvalt tagama töö. Selle mittetagamisel on hagejal jätkuvalt kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused ja kohustused.
- Kuna poolte vahel on kehtiv tööleping, on hagejal õigus saada tulenevalt TLS §-st 35 keskmist töötasu aja eest, mil kostja ei ole hagejale andnud tööd. Väited töömitteandmise osas ning saamata tasu suuruse osas tuleb tagaseljaotsuse tegemisel lugeda kostja poolt omaks võetuks. Seega on õigustatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja keskmine töötasu perioodi 16.03.2023 – 09.05.2023 eest. Hageja on märkinud, et nõuab töö mitteandmisega seotud keskmist töötasu 1381,76 eurot netosummas. Töövaidluskomisjon on aga hageja sellekohase nõude juba rahuldanud 1079,5 euro ulatuses. 4
(6)TvLS § 59 lg 1 p 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust. Hagist ei nähtu, et hageja oleks vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles töövaidluskomisjon tema nõude rahuldas. Hageja nõuab kohtus töö mitteandmisega seoses keskmist töötasu suuremas summas, kui selle määras töövaidluskomisjon. Kohus tuvastab seega, et kumbki pool ei ole vaidlustanud seda, et töövaidluskomisjon rahuldas hageja töö mitteandmisega seotud keskmise tasu nõude 1079,5 euro ulatuses. TvLS § 59 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Seega on töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud ning hagejal on 1079,5 euro väljamõistmise osas kehtiv täitedokument. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata ulatuses, milles hageja nõuab töö mitteandmisega seotud keskmist tasu 1079,5 eurot. Kohus rahuldab eeltoodud põhjustel hageja nõude keskmise tasu saamiseks töö mitteandmisega seotud aja eest 1079,5 eurot ületavas osas, s.o 302,26 euro ulatuses (1381,76-1079,5=302,26). 12. Kohus hoiatab kostjat, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping on kehtiv, tuleb kostjal jätkuvalt kindlustada hageja tööga ning maksta töö eest tasu. Kohus selgitab hagejale ja hoiatab kostjat, et kui kostja ei kindlusta hagejat tööga ega maksa töötasu, on hagejal õigus nõuda töö mitteandmisel tasu kuni töölepingu lõpetamiseni. Samuti on hagejal õigus töö mitteandmisel tööleping ise üles öelda TLS § 85 (korraline ülesütlemine) või TLS § 87 (erakorraline ülesütlemine) alusel. Seejuures on töötajal töölepingu erakorralisel ülesütlemisel õigus nõuda hüvitist vastavalt TLS § 100 lg-le 4. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 25% ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 175
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja õigusabikulu 300 eurot. Kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 300 * 25% = 75 eurot.
§ 178
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 5
(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 6
(6)