← Eesti

2-21-12846/146

Obsah (11)§ 657§ 651§ 663§ 238§ 273§ 38§ 41§ 45§ 467§ 390§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12846 Kohtuas

) § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Kohus selgitas, et mõlemad vanemad esitasid avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kuigi kohus rahuldas isa avalduse, on ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides. Seega on vanemate vaidluse puhul avalduse esitamine kohtusse põhjendatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda emale lapse igakordse viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõigus. 10.
  2. Ema arvates on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme lapse arvamuse väljaselgitamisel ja hindamisel. Maakohus ületas diskretsioonipiire ja ei lähtunud määruse tegemisel lapse huvidest. Kohus ei arvestanud perevägivalla spetsiifikaga ja selle mõjuga lapsele. Maakohus ei arvestanud perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt mõlema vanema majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tuleb määrus tühistada. Maakohus tegi määruse kiirustades, tõendeid uurimata ja kõiki lapse heaolu puudutavaid asjaolusid piisavalt välja selgitamata. Kohus jättis kaalumata lapse huvid. Määruse põhjendustest nähtub vaid isa huvide kaalumine. 10.
  3. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale tõendid perevägivalla kohta. Samuti jättis kohus põhjendamatult kaalumata perevägivalla, sh menetluse ajal jätkunud vaimse vägivalla mõju lapsele. 10.2.
  4. Kohus jättis tähelepanuta ema esitatud Viljandimaa Naiste Tugikeskuse tõendi, s.o
  5. augusti
  6. a avalduse lisa 6, mille kohaselt ema on naistevastase vägivalla ohver, kes suunati teenusele riikliku ohvriabi poolt. Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja MT kinnitas, et ema on füüsilise ja vaimse vägivalla ohver. Viljandimaa Naiste Tugikeskus on ainus organisatsioon Viljandimaal, kes tohib selliseid spetsiifilisi teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele pakkuda. Kohus ei pööranud üldse tähelepanu sellele, et isa käitumise tagajärjel jõudis ema Viljandi Naiste Tugikeskusesse teenusele. Kriminaalasjas menetluse lõpetamine ei tähenda, et vägivalla intsidente ei toimunud. Vaimne vägivald ema vastu jätkus ka kogu menetluse raames. Isa läks
  7. a aprillis emale kallale ja viskas ta öösel kell 04.00 kodust välja, kui oli purjus peaga koju jõudnud. Ema viga oli see, et ta ei helistanud öösel politseisse, vaid läks järgmisel päeval kodust ära oma vanemate juurde. Politseisse tegi ema avalduse samal ööl, kuid ei kutsunud politseid sündmuskohale. Lisaks pole ema senini oma koju sisse saanud, et oma isiklikud ajad, sh dokumendid ja riided ära tuua. Isa keelas emal koju tulemise ja paigaldas kaamerad. Maakohus jättis tähelepanuta kõik STAR süsteemis kajastatud märgid lähisuhtevägivalla kohta, sh PPA teavituse lastekaitsele. Kui kohtule jäi arusaamatuks, millel põhines psühhoterapeut KT järeldus isa poolt ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta, oleks kohus saanud terapeudiga suhelda ja paluda terapeudil oma arvamust täpsustada. Kohus ei selgitanud, miks ta eiras KT arvamust ka osas, milles viimane kirjeldas, et isa on olnud vägivaldne ka lapse suhtes. 10.2.
  8. Last kahjustab ja traumeerib perevägivalla pealt nägemine, s.o isa vägivaldsus ema vastu ning jätkuv ema alavääristamine lapse juuresolekul. Just isa perevägivalla ja alkoholiprobleemide tõttu, mis kahjustasid otseselt ka last, pöördus ema esimest korda Türi lastekaitse poole. Juba siis palus ema lastekaitselt abi, kuna isaga ei saanud lapsega seotud 9

(47)2-21-12846 teemadel suhelda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-07 p-s 24 märkinud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Seega eiras kohus üldteada põhimõtet, et vägivalda pealt näinud lapsed on samuti perevägivalla ohvrid ning saanud seetõttu kahjustatud vägivaldse lapsevanema käitumise tõttu. Ka vaimse vägivalla jätkumine ema suhtes pärast vanemate kooselu lõppu kahjustab lapse heaolu. Riigi kohustus on kaitsta perevägivalla ohvreid, sh lapsi. Vanema korduv vägivaldsus teise vanema vastu lapse juuresolekul välistab tema vaimse valmisoleku last kasvatada ja kahjustab lapse heaolu. 10.
  1. Kohus käsitas ema väljaviskamist kodust kui vanemate kokkulepet, mida aga ei olnud. Isa viskas ema välja ning laps pidi leppima sellega, et ema on tema elust välja lõigatud. Kohus ei arvestanud sellega, et vägivalla ohvrid kardavad vägivaldset inimest, kuna nende käitumine võib olla ettearvamatu. Ema on tundnud isa ees surmahirmu. Ema seadis lapse vajadused esikohale, kui põgenes järgmisel päeval kodust selleks, et säästa last isa hirmuäratava käitumise eest ema suunas. Lastekaitse juures sõlmitud kokkulepe
  2. aprillil 2021 tagas selle, et ema sai last üldse näha ja temaga suhelda. Sellega lepiti kokku lapse vahelduv elukoht kuni
  3. augustini 2021, st laps ei jäänud isa juurde. 10.
  4. Isa vaenulik käitumine ema suhtes on kestnud aastaid. Kooselu ajal seisnes see ka füüsilise vägivalla kasutamise, pärast kooselu lõppu isa halvustavas käitumises ema suhtes. Laps on vanemate konfliktist teadlik ja see häirib teda. Laps on ema juurde elama asumise ja hooldusõiguse vaidluse lahendamise tõttu mures ja ärevil. Sellises olukorras on vajalik, et lapsega koos elav vanem rahustaks last ja selgitaks talle, et ta ei pea valima vanemate vaidluses pooli. Isa ei ole suutnud lapsele selles osas tuge pakkuda, mis nähtub lapse vaimse tervise halvenemisest, sh terapeudi poolt märgatud enese vigastamisest. 10.
  5. Kuigi laps avaldas, et ta soovib elada isa juures, ei ole tema tahtega arvestamine kooskõlas lapse huvidega. Lapse huvides on oluline tagada talle stabiilne ja turvaline elukeskkond. Ema tahab lapsele stabiilsust, sh tagada, et ema juures elades saaks laps ka isaga suhelda. See, et isa ei pidanud suhtluskorra määramist vajalikuks, näitab tema soovi jätkata lapse võõrandamist emast. Suhtluskorra puudumisel saab isa ise jooksvalt otsustada, millal laps võib emaga suhelda ja millal mitte. 2021/2022 õppeaasta näitas, et laps sai emaga suhelda siis, kui isal oli vaja vaba nädalavahetust sõpradega pidutsemiseks või kui ema palus korduvalt last näha või kui laps ise andis teada, et tuleb ema juurde. 10.
  6. Kohus ei kaalunud lapse heaolu, individuaalsust ja vanust ning seda, milline vanem seab lapse heaolu esikohale, suudab jätta enda huvid tahaplaanile ning ei kahjusta last. 10.
  7. Kohus otsustas piirata ema õigust lapse elu- ja viibimiskoha määramisel, kuid ei põhjendanud seda otsustust. Kohus ei arvestanud lapse viibimiskoha, sh elukoha määramisel seda, et kuni selle ajani, mil isa ema kodust välja viskas, oli lapse põhiline hooldaja ema. Kohus ei analüüsinud hooldusõiguse piiramise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus ei võrrelnud vanemate vaimset valmisolekut last kasvatada. Ehkki maakohus andis lapse viibimiskoha määramise õiguse isale, ei nähtu määrusest, milles seisneb isa parem valmisolek last kasvatada. Kohus ei põhjendanud, et ema oleks lapse heaolu lapse viibimiskoha küsimuses kahjustanud. Ükski menetlusosaline ei ole teinud emale etteheiteid seoses vanemliku rolli täitmisega. Määrusest ei nähtu, mida ema on teinud valesti. Määrusest ei nähtu, kas kohus üldse kaalus seda, kumma vanema juures elades on lapse huvid tuleviku perspektiivis paremini kaitstud. Kohus ei selgitanud, miks ta eiras Viljandi Linnavalitsuse arvamust, kelle hinnangul peaks laps elama ema juures ning kes on andnud kohtule teavet lapse huvide kahjustamise kohta isa poolt. Kohus ei arvestanud, et isa korduvalt kuritarvitas teise vanema hooldusõigust. Kohus ei 10
(47)2-21-12846 selgitanud välja lapse elukohaga seonduvaid negatiivseid asjaolusid, sh seda, et laps viibib isa juures elades pärast kooli enamuse päevast üksi kodus, kuna isa on tööl ja lapse sõnade kohaselt kulub isal koju sõitmiseks üks tund. 10.
  1. Lapse esmane vajadus on säilitada pärast vanemate lahutust terved suhted mõlema vanemaga. Isa ei toeta lapse ja ema suhte säilimist. Isa halvustab ema lapse ees, nt kasutades lapsele emast rääkides sõnu „laisk“, „aeglane“, „saamatu“ ja „paks“. Ka vanemate kooselu ajal kutsus isa lapse kuuldes ema lolliks, paksuks ja saamatuks. Isa ei mõista sellise käitumise halba mõju lapsele. Maakohus eiras KT arvamuses toodud järeldust, et isa takistab ema ja lapse kohtumisi ning lapsele toe pakkumist, mis osutab isa võimetusele lapse heaolu esikohale seada. 10.
  2. Kuivõrd lapse põhihooldaja on olnud ema, ei ole oluline, kas laps elab emaga Järvamaal või Viljandis. Teise maakonda enda jaoks tuttavasse kohta koos emaga elama asumine ei ole lapse arengut takistav, mida kinnitas ka lastekaitse. 10.
  3. Isa on nii hooldusõigust kuritarvitanud ja lapse vajadusi eiranud. Ema tõi välja järgmise võrdluse: - - - - - ema saab aru, kui laps on riietest välja kasvanud, ja ostab talle uued; isa ei osanud jälgida, kas lapsel on selga panna paraja suurusega riideid; laps tahtis osaleda huvitegevuses: ema juures Viljandis on lapsel XXX trenn ja robootika huviring; isa ei pannud last 2021/2022 õppeaastal ühtegi huviringi; isa ei pea lapse arengu toetamist vajalikuks: ema ostis lapsele ratta ja kiivri, et laps saaks koolis rattamatkal osaleda; isa ei lubanud last isegi nädalavahetusel ema juurde selleks, et laps saaks ratta ja kiivri ema juurest ära tuua; ema on tegelenud lapse allergiaga (allergiline nohu ja nahk), käinud perearsti ja allergoloogi juures Tartus ning ravinud last; isa naeruvääristab lapse allergiat ja ei ole sellega kordagi tegelenud, ei ravi last; ema proovib lapse nutisõltuvusega tegeleda, ekraaniaega vähendada; isa emaga selles küsimuses koostööd ei tee, vaid andis lapsele
  4. a sügisel enda vana tööarvuti. Isa keeldub emale lapse telefoni- ja arvutiparoole andmast; ema juures on võimalik tagada lapsele 24/7 järelevalve, kuna vanavanemad on samuti olemas, emal pole alkoholi kuritarvitamisega probleeme; isa jätab lapse üksi koju, sh ööseks, kui ta on olnud nädalavahetustel pidutsemas. Isa jättis lapse kätte tuletikud, millega laps hakkas üksi olles mängima; ema proovib lapse vägivaldse käitumismustriga tegeleda, tema käitumist korrigeerida; isa eirab seda probleemi, ei toeta lapsele piiride seadmist ja naeruvääristab lapse vägivaldset käitumismustrit. 10.
  5. Lapse hariduse küsimustes on maakohus teinud last kahjustava lahendi, võttes lapselt ära võimalused parimale võimalikule abile ja toetusele. Kohus jättis tähelepanuta, et laps käis
  6. augustil 2021 Rajaleidja konsultatsioonil Viljandis. Kohus ei kaalunud koolide erinevaid võimalusi, lapse erivajadust ega vanemate koostöövalmidust lapse hariduse küsimustes. Ema tõi esile koolide võrdluse: - - XXXX põhikoolis on õpilasi klassis 13, WWWs on õpilasi klassis 23; kui XXXX põhikoolis on kõik vanuseastmed s.o 1.–
  7. klass ühes koolimajas koos, siis Viljandi koolis õpivad 1.–
  8. klass eraldi algklasside majas, mis tagab rahu ja privaatsuse; laps soovib õppida robootikat. XXXX koolis see võimalik ei ole, kuid Viljandi koolis on alates
  9. või
  10. klassist võimalik liituda robootika ringiga; XXXX koolis logopeed puudub. Logopeed on Järvmaa Haiglas, mis asub 30 km eemal ning sealt on võimalik teenust saada mõned korrad aastas saatekirjaga. Seevastu 11
(47)2-21-12846 - - - - - Viljandis on lapsel võimalik saada logopeedi teenust iga nädal Viljandi päevakeskuses laste ja perede tugikeskuse kaudu, samuti saab logopeed vajadusel käia koolis; XXXX koolis eripedagoogi ei ole, kuid Viljandi koolis on. Täiendavalt kinnitas Viljandi linnavalitsus
  1. septembri
  2. a arvamuses kohtule, et lapsel on võimalik saada eripedagoogilist tuge üks kord nädalas Kesklinna koolis. Viljandi päevakeskuse juhataja
  3. septembri
  4. a kiri kinnitab, et lapsel on võimalik saada eripedagoogilist tuge üks kord nädalas; XXXX koolis ei ole ka psühholoogi, psühholoog käib vaid kaks korda kuus, kuid Viljandi koolis töötab psühholoog; XXXX ja Viljandi koolides on mõlemas olemas sotsiaalpedagoog; HEV koordinaator on olemas Viljandi koolis, kuid mitte XXXX koolis; XXXX kooli ja kodu vahemaa on 9 km, seejuures peab laps ise koolibussist maha küsima ja kõndima iga ilmaga pool kilomeetrit suure maantee kõrval ja siis veel 500 meetrit mööda kruusateed koduni. Koolibuss väljub XXXXlt kaks korda päevas kindlatel kellaaegadel. Isa juures elades peab laps pärast kooli üksi kodus olema. Seevastu Viljandis on kooli ja kodu vahemaa 300 m ning lapsel ei ole vaja ühistranspordiga liigelda; XXXX kooli ainus huviring algklassidele on mudilaskoor. Seevastu Viljandi koolis pakutakse algklassiõpilastele lisaks mudilaskoorile ka rahvatantsu, pallimänge ja multikaringi; mõlemas koolis on olemas pikapäevarühm. Vanavanematest elab isa elukoha piirkonnas vaid vanaisa, kes on ilma kahe jalata ja vajab ise hooldust. Seevastu Viljandis on lapsele igapäevaseks toeks mõlemad vanavanemad; isa elukohas pole lapsel võimalik pärast kooli koolikaaslastega kohtuda, kuid Viljandis on see koguaeg võimalik; XXXXl ei ole lapsel kooliväliseid huviringe, kuid Viljandis oli lapsel kolm korda nädalas XXX trenn; isa töötab u 100 km kodust eemal, mistõttu on laps iga päev omapäi. Seevastu ema töötab õpetajana koolis; XXXXl ei saanud laps
  5. klassi lõputunnistust, kuna koolil puudus seaduslik alus selle väljastamiseks ning otsuse tegemiseks lapse
  6. klassi üleviimiseks. WWW tegi otsuse lapse üleviimiseks
  7. klassi, kuid keeldus
  8. klassi tunnistust väljastamast, sest ei saanud last isiklikult näha. 10.
  9. XXXX põhikool pole 2021/2022 õppeaasta jooksul pidanud arvestust lapse puudumiste ja koolis käimiste kohta. Lapsel puudus terve 2021/2022 õppeaasta jooksul õiguslik alus XXXX põhikoolis õppimiseks. XXXX põhikoolis ei saa laps toetavaid teenuseid ja kool ei rakenda erivajadusega lapse suhteis mingeid meetmeid. Lapse soov XXXX koolis õppida on tulnud soovist isale meelepärane olla. Laps avaldas terapeut KTle, et kui ta peaks ema juures elama ja koolis käima, kardab ta isa reaktsiooni ja hülgamist. Isa hirmutab last teadlikult eesmärgiga, et laps ei sooviks ema juurde minna. 10.
  10. Määrusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus järeldas, et lapsel pole ema väidetud mahus logopeedi abi vaja ning logopeedi olemasolu ei ole koolivaliku juures oluline.
  11. septembri
  12. a määruses kohus ise möönis, et tegemist on erivajadusega lapsega, kellel on kõnehäire. Kohus jättis tähelepanuta kõik spetsialistide tõendid, milles on toodud välja lapse pidev vajadus logopeedilise abi järele seoses kõne arengu mahajäämusega. Lapsele antud logopeedilise abi maht on oluliselt vähenenud pärast seda, kui isa jättis lapse enda juurde elama. Kui 2020/2021 õppeaastal FFF lasteaias käies sai laps logopeedilist abi kaks korda kuus, mõnel kuul isegi kolm korda, siis 2021/2022 õppeaastal sai laps terve aasta peale kokku vaid 6–7 korda logopeedilist abi. Seega on lapse logopeediline abi isaga koos elades vähenenud 10 korda, mis osutab isa hoolimatule suhtumisele lapse kõneravi jätkamise osas. Logopeed KK tõi ka välja, 12
(47)2-21-12846 et tal on Järvamaa haiglas kaks vastuvõtupäeva nädalas kõigi samas haiglas logopeedilist abi vajavate isikute jaoks. 10.
  1. Isa käitumine on olnud lapse vaimset ja füüsilist tervist kahjustav. 10.14.
  2. Isa ei soovi ise lapse tervisega tegeleda ega luba ka emal seda teha. Isa on keelanud lapse psühholoogi juurde viimise. Esimest korda viis isa ise lapse psühholoogi juurde
  3. a kevadel, et saada tõend vastuseks psühhoterapeut KT arvamusele. Türi vallavalitsus tõi
  4. jaanuari
  5. a seisukohas esile, et isa ei märka lapse terviseprobleeme või ei pea vajalikuks nendega kohe tegeleda, kuid asub tegelema siis, kui tema tähelepanu sellele juhtida. Seega ei ole isa ilma kõrvalise juhtimiseta võimeline lapse tervisega seonduvates küsimustes last abistama. Viimane aasta on isa juhendanud valdavalt lastekaitse spetsialist. Emaga koostööst lapse tervise teemadel on isa keeldunud. Kohus ei selgitanud, kuidas isa juures elades on lapse vaimne ja füüsiline tervis kaitstud. Seejuures juhtis ema juba
  6. a aprillis kohtu ja lastekaitse tähelepanu isa alkoholiprobleemidele, sh harjumusele igal nädalvahetusel alkoholi tarvitades lõõgastuda. Isa alkoholi tarbimise harjumus mõjutab lapse vaimset ja füüsilist tervist. Lapsel on tekkinud hirm isa tervisega seoses. Laps kardab, et isaga võib midagi juhtuda, kui ta on joobes. 10.14.
  7. Isa on seadnud lapse elu ohtu, jättes lapse järelevalveta üksi koju.
  8. mail saatis laps emale pildi sellest, et tal on igav ja ta mängib kodus tikkudega. Kuna ema viibis Viljandis, siis teavitas ema sellest lasteabi ning sealt soovitati teavitada politseid, kes käis lapse heaolu kontrollimas. 8-aastane laps ei peaks kodus üksi olles tuletikkudega mängima. 10.14.
  9. Isa on last väärkohelnud ka sellega, et ei piira lapse ekraaniaega, mistõttu on lapsel nutisõltuvus. Isa keeldub sel teemal emaga kokkuleppeid tegemast. Emale ei saa heita ette seda, et ta pole andnud lapsele juhiseid nutiseadme kasutamiseks, kui ema näeb last harva ja laps on enamuse ajast isa mõjusfääris. Kui laps on ema juures, leiab ema teisi tegevusi, mis lapsele huvi pakuks ja vähendaks lapse nutiseadmetes olemise aega. Kaks korda kuus nädalavahetustel teiste reeglite järgi elamine ei anna lapse nutisõltuse vähendamisele mingit efekti. 10.
  10. Kohus ei pidanud vajalikuks kaaluda vanemate tegevusi seoses lapse tervisega. Erivajadusega lapse puhul on tervis oluline aspekt, mida tuleb arvestada, sh kaaluda, kumb vanem suudab lapse tervisega seonduvat märgata ja lapsele abi pakkuda. Valdavalt on lapse tervisega tegelenud ema ja ka lapse perearst on alati olnud Viljandis. Ema märkab lapse terviseprobleeme ja konsulteerib arstiga, kuid isa neid ei märka.. Ema täi välja järgmise võrdluse: - - ema on siiamaani tegelenud lapse ravimisega ja oli temaga 2021/2022 õppeaasta jooksul hoolduslehel vähemalt kuuel korral. Isa pole kordagi lapsega haiguslehte jätkanud ega hoolduslehel olnud, vaid on saatnud haige lapse kooli. Viimase kaheksa aasta jooksul on isa käinud lapsega perearsti juures üksikutel kordadel. Isa ajas segamini, kes on lapse perearst, ja esitas selle kohta kohtule vale info; seoses lapse atoopilise dermatiidi diagnoosiga konsulteerib ema perearstiga, isa pole teinud midagi; seoses lapse vasomotoorse ja allergilise riniitiga konsulteeris ema perearstiga ja laps suunati kopsuarstile, isa ei teinud midagi; seoses lapse oksendamisega, mis tal on olnud mitu aastat, on ema pöördunud perearsti poole, isa pole teinud midagi; ema teeb lapsega koos kõne arendavaid harjutusi ja pöörab pidevalt tähelepanu kõne arengu toetamisele. Lapse digiloos on märgitud isa viimane visiit
  11. veebruaril 2022 Järvamaa Haiglas. Seega pakub isa lapse logopeedilisele erivajadusele ebaühtlast abi; 13
(47)2-21-12846 - pulmonoloogi osas kooskõlastas ema ajad ja käis lapsega Tartus. Isa käis ka, tõi lapse arsti juurde; ema on käinud ise ja koos lapsega kliinilise psühholoogi nõustamisel, isa jättis lapse nõustamise pooleli ja ei toeta seda; ema käib regulaarselt lapsega kliinilise psühhoterapeuti nõustamisel, isa keelas selle nõustamise. 10.
  1. Kohus otsustas piirata ema hooldusõigust, kes on märganud ja tegelenud lapsel tekkinud tervisemuredega koheselt. Kohus piiras emalt hooldusõiguse äravõtmisega ema võimalust lapse käitumist korrigeerida ja lapse vaimse tervise toetamisega tegeleda. Isa on teinud takistusi lapse vaimse tervise probleemidega tegelemiseks, keelanud emal last psühholoogi juurde viia. Kohtule oli teada isa seisukoht, et laps ei vaja üldse psühholoogi. Isa lükkas ka selle üle otsustamise lapsele. 10.
  2. Kohus eiras lapse vaimse tervise kohta esitatud tõendeid ning jättis põhjendamata, miks psühhoterapeudi ja psühholoogi arvamused pole olulised. Psühhoterapeut KT tuvastas, et lapsel pole temast endast tulenevalt soovimatust emaga suhtlemist piirata või vältida. Isa ei toeta ema vanemliku rolli täitmist, takistab ema ja lapse kohtumisi ning lapsele toe pakkumist. Isa hirmutab last teadlikult eesmärgiga, et ta ei sooviks ema juurde minna. Psühhoterapeut tuvastas, et isa käitumises on võimalik eristada järgmiseid võõrandamise taktikaid: lapse ja ema suhtluse piiramine; lapse halva käitumise julgustamine emaga – isa nõuab, et ema teenindaks last; isa on lapsele andnud õiguse ema rünnata; isa ei kutsu last korrale, vaid noomib ema; lapsega ebaterve liidu loomine – isa magab lapsega samas voodis, räägib lapsele kohtuasjadest ja rahalistest väljaminekutest, samuti muredest, kuidas igapäevaeluga toime tulla; lapse kaastundega manipuleerimine – isa jagab lapsega oma tervisemuresid, räägib, et temaga võib midagi juhtuda, tekitades lapsele ebamäärast ärevustunnet, mille eest hoolivad vanemad püüavad oma lapsi pigem kaitsta; ema halvustamine – nt on isa öelnud, et ema ei tegele lapsega, ei aita teda ega hooli temast, on lapse kuuldes nimetanud ema litsiks; kriitika laieneb ka võõrandatud vanema pereliikmetele – laps on kriitiline nii ema kui ka tema vanemate suhtes. Psühhoterapeut selgitas lapse vaimse arengu olukorda. Viimasel seansil olid lapse vasakul randmel märgid autoagressioonist ehk enda vastu pööratud vihast, mis väljendub enesevigastamisena. Lapse puhul on ilmne ebaküpsus, regressioon (nt esineb probleeme eakohaste toimingutega: ei tule toime enesehügieeniga, riietumisega jne), samuti on mõjutatud emotsioonidega toimetulek. Lapse puhul on ambivalentsuse puudumine ilmne ja tema lojaalsus kuulub isale. Täpselt sama asja märkas ka koolipsühholoog MU, kes märkis, et laps on võtnud hoiaku, et isal on õigus ja ema eksib. Samas tõi koolipsühholoog välja, et pereliikmeid joonistades ja neist rääkides räägib laps väga hästi nii emast kui ka isast. 10.
  3. Seega on laps isa poolt kaasatud nn sõtta ema vastu. Laps saab isalt infot kõigi kohtuvaidluste kohta, on kõigi määrustega kursis, sh isa rahaliste kulutustega menetluste raames. Juunis 2022, kui laps tahtis ema juures olla, tegi isa sellest sellise skandaali, et teavitas politseid ja lastekaitset, mistõttu lapsel tekkis paanika ja hirm isa käitumise ees. Laps kardab isa vihapurskeid ja süüdistusi ema suunas ning on teinud nn kodurahu huvides valiku elada isa juures. See ei ole lapse heaolust tulenev otsus, vaid isa käitumise tulemus, kuna isa on juba peaaegu kaks aastat last järjepidevalt emast võõrandanud. 10.
  4. Kohtumenetluse raames on saanud teatavaks paljud asjaolud, mis viitavad sellele, kuidas isa kuritarvitab oma õigusi ning ei pea silmas lapse parimaid huve. Kohtu põhjendustest ei nähtu, miks kohus ei kaalunud neid asjaolusid ja eiras vanema õiguste kuritarvitamist. Kohtu põhjendustest ei nähtu, miks kohus on eiranud Viljandi linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti seisukohti lapse heaolu kahjustamise kohta isa poolt ning ema senist suurt panust lapse eest hoolitsemisel. Isa tegi takistusi isegi haige lapse viimiseks ema juures, sh lapse ravimiseks, ning 14
(47)2-21-12846 perearstiga konsulteerimise asemel saatis haige lapse esmaspäeval kooli. Lapsele oli määratud uus aeg Rajaleidjas hindamiseks
  1. juunil 2022 Viljandis, millest oli ka isa teavitatud. Isa saatis mõni päev enne seda perearstile ja emale pildi positiivsest koroonatestist ja teavitas, et laps on isolatsioonis kuni
  2. juunini
  3. Ema kahtleb, et see test oli lapse oma, kuna järgnevatel päevadel käis laps ujumas ja niitis maja juures muru. Isa tekitas meelega olukorra, kus laps ei peaks konsultatsioonile minema, kuna isa ei soovi lapse arengutaseme hindamist. Isa ei ole Rajaleidjaga suhelnud ning on lapse hindamise välistanud terve 2021/2022 õppeaasta jooksul. Kui isa lapsest hooliks, teeks ta koostööd lapsele vajaliku abi ja toe korraldamisel koostööd, sh tema vajaduste hindamiseks erialaspetsialistide poolt. 10.
  4. Maakohus jättis põhjendamatult kindlaks määramata suhtluskorra. Kohus ei põhjendanud, kuidas olukord, kus isa keeldub emaga lapsega suhtlemise teemal suhtlemast, on lapse huvides. Kuna alates
  5. septembrist 2021 ei ole kehtivat suhtluskorda, on ema saanud lapsega suhelda kaootiliselt. Isa on lükanud suhtluse korraldamise lapse õlgadele, leides, et 7– 8-aastane laps ütleb ise, millal tahab ema juurde minna. Ema esitas kohtule vanemate kirjavahetusi, millest nähtub, et isa keeldub emale lapse suhtluskorra osas e-maili teel vastamast, ignoreerides ema. Lapsele ema juurde järgi tulemist ei aruta isa emaga, vaid suhtleb otse lapsega. Ema ei tea kunagi, mis kell isa otsustab lapse tema juurest ära viia. Seda ei saa käsitada toimiva suhtluskorrana. Isa on teinud kogu aeg emale takistusi lapsega suhtlemisel ning on keeldunud emaga kokku leppimast
  6. a suvist suhtluskorda. Ema saatis isale
  7. juunil 2022 kirja oma ettepanekuga suvise suhtluskorra osas, kuid isa pole sellele üheksa päeva jooksul vastanud. Isa on edastanud sõnumeid vaid lapse kaudu. Laps annab emale telefonikõnes kuupäeva, millal ta võiks ema juurde tulla. Mingit stabiilsust ei ole suhtluses lapsega juba 1,5 aastat olnud, vaid isa otsustab, millal ta lubab või ei luba last ema juurde. Maakohus ei arvestanud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni artikliga
  8. Maakohus võttis emalt kui vägivalla ohvrilt ära võimaluse oma lapsega regulaarselt suhelda, millega kohus taasohvristas nii last kui ka ema. Ema ei saa lapsega enam ka telefoni teel rahulikult rääkida. Kui isa pealt kuulab või isegi kodus on, kardab laps emaga suhelda. Kui isa kõrval pole, soovib laps emaga suhelda. 10.
  9. Isa kaasab last vanemate konflikti, mis ei ole lapse huvides ja kahjustab last. Laps ei tohiks olla sõnumitooja, kelle kaudu isa emale sõnumeid edastab, vaid isa peab emaga last puudutavatel teemadel otse suhtlema. Vaid 8-aastasele lapsele ei tohi panna sellist vastustust, mistõttu ema leiab, et lapsel oleks parem elada koos emaga. Ema ei kaasa last vanemate konflikti ning ei manipuleeri lapsega omakasu eesmärgil. Ema suudab tagada lapsele turvalise keskkonna, mis tagab tema taastumise traumadest.
  10. Lapsele määratud esindaja leidis, et maakohus tegi lapse huve arvestava lahendi. Ema ei ole esitanud tõendeid perevägivalla ega isa alkoholilembuse kohta. Esitatud on vaid kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrus, mis ei tõenda perevägivalda, sh lapse juuresolekul. Vanemate lahuselu korral on loomulik, et laps viibib suurema osa ajast vanemaga, kelle juures ta elab. Samas on isa viinud last ema juurde. Vanemate kokkulepitud suhtluskord põhimõtteliselt toimib. Selgusetuks jääb, millistel tõenditel põhineb spetsialisti arvamus, milles tõusevad esile vaid ema seisukohad. Ei saa nõustuda ema väitega, et isa käitumise tõttu esinevad lapse emast võõrandamise tunnused. Ema ei esitanud ühtegi tõendit isa keeldumise kohta lapse ravimisest. Psühholoogilise nõustamise osas ei ole selge, kas laps seda vajab. Isa on psühholoogilise nõustamisega nõus, kui selleks peaks tekkima vajadus. Isa tegeles lapse logopeedilise raviga juba siis, kui vanemad koos elasid. Isa tagas, et laps saaks Järvamaa Rajaleidjas logopeedilist abi, viis lapse ravile ja tõi ta sealt. Isa peab ka praegu lapse logopeedilist ravi vajalikuks ja on selleks valmis. Ema on käinud logopeedi juures koolivaheajal, isa ei ole logopeedi juures käimist takistanud. Kooli ja elukoha valikul tuleb arvestada eelkõige lapse huvide ja seisukohtadega. Laps on avaldanud esindajale, et XXXX 15
(47)2-21-12846 kooli õppima asudes tundis ta ennast hästi. Kool on lapsele tuttav. Ta on vanemate kooselu ajal käinud seal koos emaga, kes oli koolis õpetaja. Kõik ruumid on tuttavad ja õpilasi vähe. Kool on kodu lähedal, isa viib autoga, aga laps saab seal käia ka jalgrattaga või bussiga. Arusaamatused Viljandi kooli ja XXXX kooli õpilaste nimekirjadega on võimalik lahendada väljaspool siinset menetlust. Laps on lõpetanud esimese klassi heade tulemustega. Lapse huvides on elada temale turvalises isa kodus ja õppida elukoha lähedal XXXX koolis. Huviringe on võimalik lapsele võimaldada väljaspool XXXXt. Ema ei avaldanud menetluse käigus soovi suhtluskorra määramiseks ega esitanud enda ettepanekuid.
  1. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Määruskaebus on põhjendamata ja tõendamata. Ema määruskaebuses esitatud võrdlused vanemate ja koolide kohta on äärmuslikud, kohatud ja subjektiivsed. Ükski tõend neid väiteid ei kinnita. Maakohus ei saanud arvestada väidetega, mida ema maakohtus ei esitanud. Seega on ema etteheited maakohtule põhjendamatud. Kohatu on nõuda, et kohus hindaks, kumb vanem on lapsele tähtsam. Kohus saab hinnata vaid seda, mis on lapse parimates huvides, ning maakohus on seda teinud. Laps on XXXX põhikoolis terve õppeaasta õppinud, tal on seal palju sõpru, talle on tagatud huviharidus ja tugivõrgustk ning teda ümbritseb tuttav keskkond. Lapsele vajalik abi on talle väljaspool kooli tagatud. Laps lõpetas XXXX põhikooli esimese klassi kiituskirjaga, väga heade õpitulemustega ja eeskujuliku käitumisega. Kohus tuvastas lapse selge ja siira soovi XXXX koolis õppida. Türi vallavalitsus ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on samuti kinnitanud, et selline lahendus on lapse parimates huvides. Isa viib vastavalt kokkulepetele last ema koju võimalikult tihti, s.o kogu koolivaba aja. Isa ei ole kunagi takistanud lapsel emaga suhelda. Isa on alati pidanud lapse tervist ja heaolu kõige olulisemaks. Lapsele on tagatud abi, mida ta oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab. Laps on terve ja elurõõmus. Lapse erivajadus on vanematele teada ja igakülgselt jälgitud, ka spetsialistide poolt. Lapsele ebavajaliku psühholoogilise jms ravi määramine on lubamatu ja kahjustab last. Ema väide, et laps on haige ja erivajadustega ning vajab seetõttu tavapärasest tunduvalt rohkem ema hoolt ja tuge, on püüe kinnistada laps ema juurde. Ema kasutab ise last relvana. Näiteks on ema keelanud lapsel oma uue ratta viimise isa koju. Samuti on kõik lapse nutiseadmete paroolid emale teada.
  2. Viljandi vallavalitsus jäi varem esitatud seisukohtade juurde.
  3. Türi vallavalitsusele teadaolevalt on lapse õppimine XXXX põhikoolis kulgenud ilma tõrgeteta. Laps on koolis rõõmus, osavõtlik ja rahulik. Kodus toetatakse lapse õppimist, tal on alati õpitud. Lapse kõne puudutav erivajadus ei sega õppimist. Laps käis Järvamaa haigla logopeedi vastuvõtul kõnearengu toetamiseks ja korrigeerimiseks. Logopeed on hinnanud lapse arengut heaks ja logopeedi juures käimine on lõpetatud. Lapse heaolu toetab see, kui ta jätkab õppimist kodu lähedal XXXX põhikoolis 13 lapsega klassis. Kõne arengut jälgib XXXX põhikoolis klassijuhataja, toetatakse ka lugemisoskuse kujunemist ja paranemist. Raskuste ilmnemisel saab klassiõpetaja suunata lapse õpiabirühma. Koolis on olemas sotsiaalpedagoog, kes saab toetada lapse sotsiaalseid oskusi ja suhtlemist eakaaslastega. Samuti käib kaks korda kuus psühholoog, kelle juurde koolil on võimalik last suunata. Türi vallavalitsuse esindaja tegi
  4. mail 2022 kodukülastuse isa elukohta, kus vestles lapse, isa ja isa elukaaslasega. Vahetult enne kodukülastust oli laps Viljandis ema juures viibides käinud ühe päeva WWWs, mille nimekirjas laps on. Lapse sõnul talle meeldis Viljandi kooli õpetaja, aga õppimine ja klass ei meeldinud. Lapse sõnul oli klassis liiga palju lapsi ja ta ei saanud lugeda, sest puudus vaikus ja raske oli keskenduda. Last häiris liigne sagimine ja vaikuse puudumine. Lapse sõnul kulub tal õppimisele vähe aega. Enamasti saab ta iseseisvalt hakkama, aga vahel vajab abi ja siis õpib ta koos isaga. Isa kinnitas, et aitab lapsel õppida. Laps vajab abi lugemises, matemaatika on lapse jaoks lihtsam. Igapäevane elu on korraldatud nii, et isa viib last kooli ja toob koju. Isa elukaaslane töötab kodukontoris ja on lapse saabudes kodus. Isa juures elades on laps jätkanud 16
(47)2-21-12846 emaga suhtlemist. Mõlemad vanemad on osalenud lapse kasvatamises ja on pühendunud tema eest hoolitsemisele, neil on tugev kiindumus oma lapsesse ehk hingeline seotus temaga, mõlemal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Nii lapse elu- ja viibimiskoha kui ka kooli valiku kohta on adekvaatseima vastuse andnud lapse enda käitumine, mis väljendab rahulolu praeguse elukorraldusega. Lapse igapäeva- ja hariduselu ei peaks praegu ümber korraldama.
  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Isa esitas
  3. augustil 2022 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mida täpsustas ja mille puudused kõrvaldas
  4. augustil 2022 ning milles palus anda esialgse õiguskaitse korras isale otsustusõigus lapse koolivaliku küsimuses. Ringkonnakohus rahuldas
  5. augustil 2022 isa taotluse ja andis isale esialgse õiguskaitse korras otsustusõiguse lapse koolivaliku osas kuni praeguses asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  6. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele
  7. septembril 2022 saadetud kirjas oma esialgseid seisukohti ja võimaldas menetlusosalistel avaldada arvamust selle kohta, kas praegusel juhul võiks vanemate erimeelsuste lahendamiseks piisata otsustusõiguse andmisest ühele vanemale, selle asemel, et lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus. Samuti palus kohus vanematel oma seisukohti täpsustada seoses kohtul asja lahendamise ettevalmistamisel tekkinud küsimustega.
  8. Türi vallavalitsus nõustus kohtuga, et vanemate erimeelsus puudutab konkreetselt lapse kooli valikut ja peamise elukoha määramist, mida on võimalik lahendada vähem piiravamal moel, andes ühele vanemale selles osas otsustusõiguse. Vanematel on toimiv suhtluskord ja laps saab iga nädal viibida mõlema vanemaga. Maakohtu määrus arvestab lapse huve.
  9. Viljandi linnavalitsus nõustus kohtuga, et vanemad on eriarvamusel lapse koolivaliku ja elukoha osas. Vanemate erimeelsuste lahendamiseks ja lapse heaolu tagamiseks ühele vanemale otsustusõiguse andmine lapse peamise elukoha ja koolivaliku küsimustes ei kahjusta lapse huve. Viljandi linnavalitsus toetab lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra määramist kohtu poolt, sest vanemate suhtlus ja koostöö ei toimi juba pikemat aega. Suvise koolivaheaja osas kokkuleppe saavutamist toetas Türi valla lastekaitse spetsialist. Paljud kokkulepped lapse liikumise kohta ema juurde ja sealt tagasi teeb lapse isa lapse kaudu, mitte otse teise vanemaga.
  10. Ema tõi
  11. septembri
  12. a seisukohas esile, et laps oli
  13. a suvel mõlema vanema juures, kuid kindlat suhtluskorda vanemad omavahel kokku leppida ei suutnud. Ema pidi
  14. a suveks suhtlemise korra kindlaksmääramiseks pöörduma Türi valla poole. Lastekaitse sekkumise tulemusel sai ema lapsega koos olla
  15. juunist
  16. juunini,
  17. juunist
  18. juunini,
  19. juulist
  20. juulini.,
  21. juulist
  22. augustini, 9.augustist
  23. augustini ja
  24. augustist
  25. augustini. Laps on emaga väga lähedane. Laps vajab jätkuvalt logopeedilist teenust. Eripedagoogilise teenuse ja sotsiaalpedagoogilise teenuse vajadus on väljaselgitamisel.
  26. novembril 2022 toimub Paide Rajaleidja keskuses ümarlaud, mille eesmärk on jõuda ühisele seisukohale, kas lapsel esinevad hariduslikud erivajadused või mitte. Lisaks vajab laps jätkuvalt psühholoogilist nõustamist. Ema juures viibides on lapse nutiseadmetes viibimise aeg piiratud. Ema palub kohtul kindlaks määrata ka lahuselava vanema ja lapse suhtlemise kord. Vanemad isekeskis suhtlemise korras kokkuleppeid ei saavuta, selleks tuleb paluda kolmandate isikute abi. Ükskõik kumma vanema juures laps tulevikus elab, on last kahjustav see, kui ta elus on ebakindlus lahus elava vanemaga suhtlemise osas. Kui kohus rahuldab ema avalduse lapse viibimiskoha ja hariduse osas, siis palub ema kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise kord. Ema on toonud esile isa ja lapse suhtlemise korra tingimused. Kui ainuhooldusõigus või 17
(47)2-21-12846 otsustusõigus lapse elukoha osas peaks jääma isale, siis soovib ema, et tema ja lapse suhtlemise kord oleks järgmine: 1) Lapse kooli ajal ehk ajavahemikul
  1. september kuni
  2. mai viibib laps ema juures üle ühe nädalvahetuse reede õhtust pühapäevani. Ema korraldab lapsele järele tulemise reedel kell 18.00 lapse elukohta isa juures, isa aga korraldab lapsele järele minemise ema elukohta pühapäeval kell 18.
  3. Juhul, kui isa ei saa ise lapsele järelevalvet tagada nädalavahetusel, kui laps peab viibima isaga, teavitab isa esmalt sellest lapse ema ning laps viibib see aeg emaga. Kui nädalavahetusele, mil laps peab viibima ema juures, langeb mõni lapsega seotud üritus, asendatakse see nädalavahetus kohe esimesel võimalusel. 2) Sügisese koolivaheaja veedab laps emaga paaritul aastal ning paaris aastal isaga. 3) Veebruari koolivaheaja veedab laps isaga paaris aastal ning emaga paaritul aastal. 4) Kevadise koolivaheaja veedab laps paaritul aastal isaga ning paaris aastal emaga. 5) Jõuluvaheaja veedab laps mõlema vanema juures võrdse aja, arvestades erisust, et paaritul aastal veedab laps 23.–
  4. detsembri emaga ja aastavahetuse
  5. detsembrist kuni
  6. jaanuarini isaga ning paaris (ema
  7. septembri
  8. a menetlusdokumendis ekslikult märgitud „paaritul“) aastal vastupidi. 6) Suvistel koolivaheaegadel peale õppeperioodi lõppu kuni
  9. augustini viibib laps terve koolivaheaja jooksul mõlema vanema juures vahelduva ühenädalase graafiku alusel, st kord ema juures 7 kalendripäeva järjest ja siis isa juures 7 kalendripäeva järjest. Suvise graafiku lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta
  10. maiks e-maili teel. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis algab suvine periood paaritul kalendriaastal nii, et esimesest koolivaheajale järgnevast päevast kell 10.00 on laps emaga üks nädal ja edasi isaga ning paaris aastal vastupidi. 7) Isadepäeva veedab laps alati isaga ning lapse üleandmise kellaajad täpsustavad lapsevanemad omavahel. 8) Emadepäeva veedab laps alati emaga ning lapse üleandmise kellaajad täpsustavad lapsevanemad omavahel. 9) Lapse sünnipäeval on õigus sel vanemal, kelle juures laps ei viibi antud hetkel, veeta lapsega koos eraldi aega kuni 4 tundi. 10) Ema sünnipäeval on lapsel õigus igal aastal emaga see päev veeta ning isa sünnipäeval veeta see päev isaga, arvestades esmalt lapse päevakava ning koolikohustuse täitmist. 11) Erakorralistel perekondlikel sündmustel (nn matused jne) on lapsevanemal õigus lapsega koos viibida ja laps sellele üritusele kaasa võtta, teatades sellest teisele lapsevanemale viivitamatult. 12) Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid, pulmad, kokkutulekud) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale ajale. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva aja muu ajaga, leppides selles eelnevalt kokku telefonitsi või e-posti teel vähemalt 1 nädal enne sündmust. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui aeg ei oleks vahetatud). 13) Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti ja sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. 14) Kõikidel lapsega kokkusaamistel korraldab see vanem, kelle juurde laps läheb, lapse enda juurde toomise. 15) Lapse haigestumise korral (voodirežiimi nõudev haigus) asendatakse ärajäänud suhtlemine esimesel võimalusel pärast lapse tervenemist. Lapse haigestumise korral teavitab lapse haigusest teada saanud lapsevanem teist lapsevanemat kirjalikku 18
(47)2-21-12846 taasesitamist võimaldavas vormist (e-mail, SMS). Kui laps haigestub, siis jääb või läheb selle vanema juurde, kes saab temaga hoolduslehel viibida ning last kodus ravida kuni lapse tervenemiseni. 16) Vanemal, kelle juures laps viibib käesoleva suhtluskorra alusel, on õigus minna lapsega koos välisreisidele, ilma et peaks selleks võtma eraldi nõusoleku lapse teiselt vanemalt. Reisi sihtkohast ja kuupäevadest peab teist lapsevanemat teavitama vähemalt 3 päeva ette kirjalikult. 17) Mõlemal on õigus lapsega suhelda igapäevaselt sidevahendi teel, arvestades lapse päevarežiimi. 18) Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist (e-mail, SMS). 19) Lapsevanemad võivad teatud situatsioonides kokku leppida ka muudes last puudutavates küsimustes. Ema tõi täiendavalt esile, et isa lähisuhtevägivald ja lapse vaimne kahjustamine on mõjutanud ema füüsilist tervist. Emal avastati
  1. a suvel vähk. Ema saab keemiaravi, kuid raviarsti prognoos on positiivne. Tõenäoliselt ei hakka ema surema, vaid peab olema järgmised viis aastat jälgimise all. Ravi tõttu on ema hetkel töövõimetu ning ei pea aasta jooksul tööl käima, pärast seda jätkab ta oma tööd. Praegu annab see olukord võimaluse puhata ja vajadusel ka lapse eest rohkem hoolitseda, sh last iga päev pärast kooli õpingutes abistada ja logopeedi antud ülesandeid täita ning teda kõikide spetsialistide juurde ja trennidesse viia. Ema toetab tema südamlik perekond ja tal ei ole majanduslikke raskusi.
  2. Isa tõi esile, et laps oli
  3. a suvevaheajal nädala emaga ja nädala isaga. Ka
  4. a suvekuude jaotus oli võrdne. Isa pole kunagi lapse ja ema suhtlemist takistanud. Hoopis ema ei ole lasknud lapsel isa juurde tulla, kui laps on seda soovinud. Lapse koolivaheajad on vanemad jaotanud pooleks. Ka tähtpäevade tähistamise osas ei ole olnud probleeme. Laps on saanud käia sõprade sünnipäevadel nii ema kui ka isa juures viibides. Laps on lasteaiast saati käinud Paides Rajaleida logopeedi vastuvõtul. Isa külastas lapsega logopeedi
  5. septembril
  6. Logopeed ei näe vajadust seansside jätkamiseks. Tema soovitus oli jätkata kodus „r“ tähe harjutamist. Logopeedi hinnangul puudub lapsel eripedagoogi vajadus ja tema areng on eakohane. Isa hinnangul ei vaja laps psühholoogi teenust. Samas ei oleks lapse füüsiline asukoht arstiabi saamisel või ka võimaliku psühholoogi külastamiseks Eesti väiksust arvestades määrav, kuna külastused ei oleks igapäevased ja olemas on ka online vastuvõtud. Lapsel ei ole isa kodus nutiseadmetega probleeme, vaid nädala sees on kindel kord, s.o u tund-kaks pärast trenni ja koolitöid. Mõnikord tekib nutiseadmega seoses ka tülisid, kuid siis tuleb seade lapselt lihtsalt ära võtta ja probleem on lahendatud. Isa selgitas, et koju tulles teeb isa koos lapsega õppimisega seotud kodutööd. Kolm korda nädalas on lapsel XXXtrenn, siis tehakse kodused ülesanded trennist tulles. Lapsel on nutiseadmete kaudu võimalik suhelda klassikaaslaste ja sõpradega. Lapsel on XXXXl klassikaaslane, kellel talle meeldib külas käia. Isa toob lapse koolist koju, seega pole vaja kedagi teist, kes lapse järele valvaks. Kui juhtubki nii, et lapse toob vanaisa, kes elab XXXX kooli lähedal, siis valvab lapse järele isa elukaaslane Ü, kes töötab kodust. Isal on paindlik tööaeg, st kui laps on haige, jääb ta lapsega koju, samuti on kodus isa elukaaslane. Isa leidis, et kohtul puudub alus hakata sisustama, milline peaks olema lapse ja isa suhtlemise kord, kuna isa ei ole sellist nõuet esitanud. Ema saab lapsega suhelda. Lisaks on ema minetanud õiguse nõuda suhtlemise korra kindlaksmääramist määruskaebe-menetluses, kuna määruskaebuse esialgses taotluses sellist nõuet ei olnud. Siiski peaks ema ja lapse suhtlemise kord olema pöördvõrdeline sellega, nagu ema nõudis isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Ema toodud suhtluskorra p-d 9–13, 15, 16, 18, 19 ei ole ema pakutud sõnastuses täidetavad. Kohus ei pea kohtulahendiga kehtestama suhtluskorda, mis sisaldab deklaratiivseid nõudeid või selliseid nõuded, mida reguleerib seadus. Punkt 16 puudutab 19
(47)2-21-12846 ühekordse otsustusõiguse ja hooldusõiguse valdkonna küsimust, mitte suhtluskorda. Arusaamatu on ka p 1 sõnastus „kui isa ei saa ise lapsele järelevalvet tagada“. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega PKS § 124 lg 1 alusel. Ei saa eeldada, et isa jätab oma kohustused täitmata.
  1. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et ema ei ole esitanud suhtluskorra osas avaldust. Kohtuistungil avaldas ema arvamust, et suhtluskorda ei ole vaja määrata, kuna selle osas on toimivad kokkulepped. Kohus ei saa väljuda määruskaebuse lahendamisel kaebuse piiridest. Lapse huvides on jätkata õpinguid tema soovitud koolis. Vanemate erimeelsuste lahendamiseks ja lapse heaolu tagamiseks ühele vanemale otsustusõiguse andmine lapse peamise elukoha ja koolivaliku küsimustes ei kahjusta lapse huve. Maakohus tegi määruse lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, tuginedes kohtumenetluse ajal uuritud tõenditele. Seega tuleb maakohtu määrus jätta jõusse.
  3. novembril 2022 esitas isa kohtule Rajaleidja Paide ja Viljandi büroode
  4. novembri
  5. a ümarlaua protokolli.
  6. Ringkonnakohus võimaldas
  7. oktoobri
  8. a kirjaga menetlusosalistel anda teada, kas pärast viimaste seisukohtade esitamist on olnud lapse elukorralduses olulisi muutusi, kuidas on toimunud lapse suhtlus emaga, kas laps on käinud erialaspetsialistide vastuvõttudel ja kuidas on olnud korraldatud lapse eest hoolitsemine ajal, mil ta on olnud haige. 24.
  9. Isa avaldas, et laps elab peamiselt isakodus ja käib samas koolis. Ema ei ole endiselt andnud nõusolekut lapse sissekirjutuse muutmiseks. Seega on endiselt probleeme hooldusõiguse teostamisel lapse elukoha registreerimisel. Suhtluskorra osas ei ole vanematel probleeme, see probleem on ema poolt kunstlikult tekitatud. Keegi pole teinud emale takistusi lapsega suhtlemisel. Laps suhtleb emaga vahetult ja ka telefoni teel. Isa leiab, et suhtlemise reguleerimine kohtulahendiga ei ole vajalik. Laps veetis suvel aega emaga vastavalt vanemate kokkuleppele, samuti ei olnud probleeme koolivaheaegade jagamisega. Paide Rajaleidja otsus kinnitas, et laps ei vaja mingeid teenuseid ja tema arengus ei ole puudujääke. Lapse haigestumisel on tema eest hoolitsenud see vanem, kes lapsega parasjagu koos on olnud. 24.
  10. Ema avaldas, et laps on elanud isa juures Järvamaal NNN külas ja käinud XXXX koolis. Elukohajärgses XXXX koolis lapsel huviringe ei ole. Isa pani lapse ilma emaga konsulteerimata XXXtrenni Türil (u 10 km lapse kodust), kus laps käib kaks või kolm korda nädalas ja vajab selleks eraldi transporti. Mõnel korral on ema sõitnud Viljandist Järvamaale, et aidata last kas trenni või trennist koju. Vanemate vahel ei ole kindlat suhtluskorda. Isa on keeldunud seda kokku leppimast ja tahab, et ema suhtleks sel teemal ise jooksvalt lapsega. See on tekitanud teadmatuse ja ema ei tea kunagi enne, kui palju ta saab lapsega järgmisel kuul koos olla. Ema peab seda infot paluma lapselt, kuna isalt ta seda ei saa. Alates
  11. a suvest on laps olnud emaga järgmiselt: - juunis 2022 14 ööpäeva, juulis 2022 16 ööpäeva, augustis 2022 15 ööpäeva; septembris 2022 8 ööpäeva (2.–3., 10.–11., 23.–
  12. september); oktoobris 2022 6 ööpäeva (7.–9., 22.–
  13. ja
  14. oktoober, sh koolivaheaeg); novembris 2022 5 ööpäeva (5.–6., 12.–13., 18 –
  15. november); detsembris 2022 11 ööpäeva (1.–4., 16.–19., 26.–
  16. detsember, sh koolivaheaeg); jaanuaris 2023 10 ööpäeva (1.–4., 13.–15., 20.–22., 28.–
  17. jaanuar); veebruaris 2023 8 ööpäeva (3.–5., 17.–19., 24.–
  18. veebruar, sh koolivaheaeg): märtsis 2023 6 ööpäeva (1., 10.–13., 25.–
  19. märts); aprillis 2023 11 ööpäeva (5., 7.–12., 25.–
  20. aprill, sh koolivaheaeg); mais 2023 9 ööpäeva (12.–14., 26.–
  21. mai); juunis 2023 13 päeva (11.–17., 25.–
  22. juuni); 20
(47)2-21-12846 - juulis 2023 15 päeva (14.–19., 23.–
  1. juuli); augustis 2023 9 päeva (1., 13.–15., 27.–
  2. august); septembris 4 päeva (2.–3., 9.–
  3. september); oktoobris 2023 oli laps kuni
  4. oktoobrini olnud ema juures 3 päeva (5.–
  5. oktoober). Emale teadaolevalt ei ole laps alates oktoobrist 2022 saanud mingeid tema arengut või emotsionaalset toimetulekut toetavaid teenuseid. Vanematel on suured erimeelsused selle osas, kas lapse vaimne tervis vajab toetamist või mitte. Ema on seisukohal, et juba vanemate lahkuminek oli lapsele trauma. Eelnevalt on laps pidanud elama keskkonnas, kus nägi pealt ema kallal vägivallatsemist. Nüüd on laps pidanud elama selle traumaga, et emal on diagnoositud vähk ja hetkel pole teada, kuidas ravi edasi läheb. Isa ei võimalda emal lapsele spetsialistide abil vaimset tuge pakkuda. Ema hinnangul on lapse kõne areng ikkagi teistest maas. Lapsel puudub r-häälik nii sõna algul, keskel kui ka lõpus, see on asendatud „l“ ja „r“ vahepealse häälikuga. Laps vajab abi sõnadest arusaamisel. Alates sellest, kui laps on 24/7 isa järelevalve all, on tema tervisele tähelepanu pööramine hooletu ja kaootiline ning laps ei saa korralikult ravi. Mõlemad vanemad on perearstiga suhelnud, kuid isa ei järgi korralikult lapse raviplaani ning on jätnud lapsele määratud ravimid välja ostmata. Lapsel on diagnoositud allergiline nohu ja hääldamispuue. Lapsel on sagenenud kõhuvalud, tal on hooti kõhuvalu paari nädala jooksul. Enamasti on need siis, kui laps on isa juures. Lapse naha eest peaks iga päev hoolt kandma, kuid kuna lapse naga seisund ei ole aastaga paranenud, on emal kahtlus, et vastutus selle eest lasub isa juures olles lapsel endal. Kui lapsel on olnud viirused, siis üldjuhul isa sellest ema ei teavita ja ema saab sellest teada ekoolist. Kui laps on tulnud ema juurde haigussümptomitega ja ema on soovinud teda terveks ravida, ei aktsepteeri isa seda, käsib lapsel koju tulla ja ei ravi lapse haigust lõpuni. Kuna isa ei tegelenud lapse hammaste raviga, pani ema lapse hambaarsti juurde ootejärjekorda ja teavitas sellest isa. Isa ei luba last haigena ema juurde, kuna kardab, et siis suureneb päevade arv, mil laps on emaga, ja siis ei saa isa lapsele enam nii palju elatist küsida. Suurema elatise saamiseks on isa hakanud lapse ja ema suhtlemist piirama. Kui veel oktoobris 2022 sai ema võtta lapse vahel enda juurde juba reedel pärast kooli, siis alates
  6. a sügisest hakkas isa keelama emal lapse võtmist reedeti ja soovis, et ema võtaks lapse laupäeval. Samuti on isa otsinud pidevalt vabandusi, et ema last nädalavahetusel üldse ei saaks, vabandades välja mingite nn viimase hetke tegevustega. Siiamaani käsib isa lapsel endal suhtluskorra paika panna, suunates kogu vastutuse lapsele. Lapse nutisõltuvuse probleem on suurenenud. Kuna lapse ja lahuselava vanema suhtluskorda pole määratud, on emal olnud väga keeruline saada võimalust lapsega suhelda. Isa ei suhtle emaga ja omavahel vanemad suhtluskorda ette kokku leppida ei saa. Isa ei vasta ema sõnumitele ja kirjadele ning ei anna emale edasi last puudutavat informatsiooni. Lapse kohta info saamiseks peab ema võtma ühendust lapse kooliga. Ka lapse tervislikust olukorrast (sh koolis jätkunud probleemid oksendamisega) informeerib ema lapse õpetaja, mitte isa. Veebruaris 2023 olid lapse näol imelikud sinikad, kuid laps ei julgenud rääkida, kuidas ta need sai. Ka isalt ei saanud ema vastuseid. Isa jätkab teadlikult ja varasemast intensiivsemalt lapse võõrandamist emast. Lapse ees halvustatakse ema ja talle räägitakse kohtumenetlusest, mis röövib isalt palju raha ja mille tõttu ei saa isa lapsele oma tuba ehitada jne. Isa ei arvesta lapse arvamusega, kui laps soovib ema juures kauem olla. Isa dikteerib, mis kell ja kui kaua võib laps emaga olla ning laps ei julge isale selles osas vastu rääkida. Lapsele järgi tulles teeb isa kokkuleppeid lapsega, sh helistab otse lapsele ja ütleb, millal tuleb talle Viljandisse järgi. Isa ei aruta kunagi emaga seda, mis kell ta lapsele järgi tuleb, vaid ema saab info lapselt. Laps ei julge enam rääkida sellest, mis temaga isa juures toimub. Aprillis 2023 tuli laps ema juurde sinikatega näol ja kaelal, mille tekkimise kohta ta ütles, et ei mäleta. Juba see, et lapsel on hirm rääkida, mis temaga on toimunud, viitab, et lapse olukord 21
(47)2-21-12846 kahjustab tema heaolu. Isa jälgib kogu aeg lapse liikumist, sh ajal, kui laps on emaga. Samal ajal ei ole isa olnud nõus sellega, et ema saaks samuti lapse liikumist jälgida ajal, kui laps on isaga. Lapse emal diagnoositi
  1. a suvel vähk ja oktoobris toimus operatsioon. Ema on saanud kiiritus- ja keemiaravi ning ravi jätkub ka praegu. Oktoobris 2023 ootab ees järgmine operatsioon. Ema võitleb igapäevaselt
  2. staadiumi vähiga ja talle on määratud töövõimetus. Iganädalane vaidlus ja teadmatus, millal ema saab lapsega olla, raskendab raviprotsessi. Ema esitas oma
  3. oktoobri
  4. a seisukohas taotluse esialgse õiguskorras kohtumenetluse ajaks ema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
  5. Lapsele määratud esindaja avaldas, et ta on suhelnud ja välja selgitanud mh lapse seisukoha. Lapse elukoht on endiselt isa juures ja ta õpib elukoha lähedal asuva XXXX 9-klassilise kooli
  6. klassis. Lapsele meeldib koolis käia. Tema õppeedukus on hea, tunnistusel olid viied ja kolm nelja. Kaks korda nädalas viib isa ta Türile XXXtreeningule, kus ta käib juba teist aastat. Laps suhtleb emaga üle nädala või vahel rohkem, nädalavahetusel (laupäev-pühapäev). Talle meeldib emaga suhelda ja tema juures olla. Vaheaegadel ja suvel on ta veetnud pool ajast ema juures ja pool isa juures. Ta on päris kaua olnud emaga, nad on koos käinud vanaisa (ema isa) juures AAA lähedal. Ema juures räägivad nad palju erinevatest asjadest, mängivad erinevaid lauamänge. Ema on praegu haige ja ta käib ise poes vajalikke asju ostmas. Kui ema oli haiglas, käis ta temaga kohtumas. Lapse esindaja leiab, et nähtuvalt menetlusdokumentidest ja vestlusest emaga vajab ema praegusel ajal suuremat pühendumist oma tervise eest hoolitsemisele. Isaga on suuline kokkulepe lapsega suhtlemise korra osas, kuid isa ei pea kinni kokkulepitud päevadest ja aegadest. Lapse ema vastusest nähtuvalt on lapsega kohtumise arv alates augustikuust vähenenud. Lapse huvides on lõpetada vanemate vaidlus kokkuleppel ning tagada talle turvaline elu ja kvaliteetne aeg emaga suhtlemisel, arvestades eelkõige ema rasket tervislikku seisundit. Ema poolt esialgse õiguskaitse korras pakutud suhtluskord on mõistlik ja ei riku lapse huve.
  7. Viljandi linnavalitsus avaldas, et
  8. oktoobril 2023 kohtusid lapsega Viljandi linnavalitsuse laste heaolu spetsialist KS ja Türi vallavalitsuse lastekaitsespetsialist LS, et selgitada välja lapse arvamus. Kohtumine toimus XXXX põhikoolis. Laps oli kohtumisele tulles rõõmsameelne ja avatud. Laps õpib XXXX põhikooli kolmandas klassis. Lapse sõnul läheb tal koolis hästi. Tal on sõpru ja õppimine ei ole raske. Raskusi valmistab vahel eesti keele tööjuhendist arusaamine. Vajadusel aitavad last selles ema, isa ja isa elukaaslane Ü. Seejärel oskab laps harjutuse ära teha. Kooli viib lapse hommikul isa, koolist koju toob kas isa või Ü. Kaks korda nädalas käib laps Türi spordihoones XXXtrennis. Trenni viib ta isa ja trennist toob samuti isa. Laps on käinud võistlustel (Viljandis, Lätis), Viljandi võistlustel käisid teda vaatamas nii ema kui ka isa. Laps kirjeldas, et ema juures saab ta olla üle nädalavahetuse reedest pühapäevani. Lapse arvates veedab ta piisavalt aega nii ema kui ka isaga. Kokkuleppe Viljandisse minemise kohta teeb laps ise emaga telefoni teel ja ütleb enne helistamist ka isale. Ema tuleb talle reedel kas kooli või koju järele ja pühapäeval tuleb isa lapsele Viljandisse järele. Isaga veedetud nädalavahetustel käivad nad kinos ja on niisama kodus. Emaga koos olles käivad SPAs, on lihtsalt kodus, mängivad lauamänge. Viljandis kohtub laps ka vanavanematega ja veedab nendega koos aega. Kui nädalavahetusel jääb koju õppimist, siis võtab ta kooliasjad ema juurde kaasa ja teeb seal kodused tööd ära. Suvel on ta nädala isaga ja nädala emaga, koolivaheajal pool aega emaga ja pool isaga. Järgmisel nädalal algava koolivaheaja osas kokkulepet veel ei ole. Laps pidi õhtul emale helistama ja Viljandisse minekust rääkima. Ta teadis, et emal on
  9. oktoobril operatsioon ja ta saaks olla kuni esmaspäevani. Ema on lapsele 22
(47)2-21-12846 haigusest rääkinud, ta teab, et tegemist on vähiga. Ema haigus on lapse jaoks hirmutav, aga ta saab sellest rääkida nii isaga kui ka emaga. Küsimusele „mis sind kurvastab?“, vastas laps, et „kui saan haiget või emalt tuleb haiguse kohta halbu uudiseid“. Küsimusele „mis sind rõõmustab?“, vastas laps „kui ema haiguse kohta tulevad head uudised“. Vestluse lõpetuseks kasutati kuldkalakese kolme soovi metafoori ning lapsel oli ainult üks soov – elada head elu, et ei oleks vaidlusi, et ema ja isa ei vaidleks, sest siis ta tunneb ennast halvasti. Lapsega vestlusest selgus, et laps sooviks, et ema juures viibimise aeg oleks pigem. Tema soovis minna ema juurde reedel kell 16.00 ja tagasi tulla isa juurde pühapäeval kl 19.
  1. Lapsele meeldiks olla üle aasta jõulude ajal ema juures ja siis isa juures. Ta soovib sellel aastal emaga koos olla jõululaupäeval ja esimesel jõulupügal, teisel jõulupühal liikuda isa juurde ja olla aastavahetuse koos isaga. Lapse sõnul suhtleb ta emaga telefoni teel. Vahel, kui telefon on hääletul režiimil ja ta ei kuule helistamist, siis helistab ta hiljem emale tagasi. Samamoodi saab ta helistada ka isale, kui ta viibib ema juures.
  2. Türi vallavalitsus avaldas, et Türi vallavalitsuse ja Viljandi linnavalitsuse lastekaitsespetsialistid kohtusid lapsega
  3. oktoobril 2023 XXXX põhikoolis. Lapsega vestlusest selgus, et ta on külastanud ema kodu ja saab emaga suhelda isa juures viibimise ajal. Laps märkis, et vanemad on arvestanud tema soovidega. Laps tõi välja paari väiksema muudatuse soovi, nt et ema juurde minek toimuks üle nädala reedel kell 16.00 ja pühapäeval koju läheks kell 19.
  4. Jõulude ja aastavahetuse osas varasemalt väljakujunenud jaotus talle sobiks, st selle aasta jõulude esimese püha veedaks laps koos emaga ja alates
  5. detsembrist, sh aastavahetuse koos isaga. Laps on 9-aastane ning suudab oma arvamust ja seisukohti selgelt väljendada. Laps tõi vestluses välja, et teda häirivad vaidlused vanemate vahel, mida algatavad mõlemad pooled, ja et vanemad võiksid keskenduda omavahelise suhtluse parandamisele. Laps ise ja klassijuhataja kinnitasid, et lapsel läheb koolis hästi, tema õppeedukus on hea ja tal puudub vajadus tugiteenuste järele.
  6. Ringkonnakohus rahuldas
  7. oktoobri
  8. a määrusega ema taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning määras esialgse õiguskaitse korras kuni siinses tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kindlaks ema ja lapse suhtlemise korra järgmiselt: • • • • Laps viibib ema juures iga paaris nädala nädalavahetuse reedest pühapäevani. Ema korraldab lapsele järele mineku reedel pärast koolitundide lõppu hiljemalt kell 18.00 ja isa tuleb lapsele järele ema elukohta pühapäeval kell 18.
  9. Jõulud 2023 viibib laps emaga
  10. detsembrist 2023 kuni
  11. detsembrini
  12. Ema korraldab lapsele järele mineku isa elukohta
  13. detsembril 2023 hiljemalt kell 18.00 ning isa läheb lapsele järele ema elukohta
  14. detsembril 2023 kell 18.
  15. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda iga päev sidevahendi teel, arvestades lapse päevarežiimi, ning lapsega koos olev vanem ei tee selleks takistusi. Vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega (sh ekirja või SMS-i teel) kalduda sätestatud suhtluskorrast kõrvale, tagades, et ema ja lapse koos viibitud aeg ei vähene.
  16. Asja lahendamist ettevalmistav ringkonnakohtunik kuulas lapse
  17. detsembril 2023 isiklikult ära. Kohtumine toimus XXXX põhikoolis. Laps oli kohtumisel rõõmsameelne ja teadis, miks temaga vestlema tuldi. Ta avaldas, et saab varsti 10-aastaseks ja käib XXXX kooli
  18. klassis. Tema klassis käib 11 last. Lapsele meeldib XXXX kool. Ta tõi välja, et see kool ei ole lärmakas. Klassis on sõbralikud lapsed ja tal on seal väga häid sõpru, kellegagi halbu suhteid ei ole. Sõpradega suheldakse telefoni teel (helistades) ja külas käies. Ka lapsel on külas käidud, aga rohkem käib tema teistel külas. Lapse sõnul olid tal tunnistusel kõik viied peale ühe nelja. Kodus aitab isa tal õppida, eelkõige eesti keelt, täpsemalt kirjutamist. Ka ema aitab lapsel 23
(47)2-21-12846 õppida, kõiki aineid. Laps käib kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval) XXXtrennis Türi spordihoones. Isa viib teda sinna ja toob sealt, ka kooli viib ja sealt toob last isa. Küsimusele, millega ta kooli- ja trennivälisel ajal tegeleb, vastas laps, et kodus (isa juures) mängib ta koeraga, uurib huvipakkuvate asjade kohta telefonis. Talle meeldib ka arvutiga mängida, tõi välja mängu Minecraft. Lapse sõnul lubatakse tal nädala sees olla arvutis u 1 tund päevas ja nädalavahetusel 2–3 tundi. Kui laps liiga pikalt mängima jääb, siis isa tuleb ütlema, et aeg on lõpetada. Ema juures lastakse lapsel isegi kauem arvutis olla, enne kui ema midagi ütlema tuleb. Oma elamistingimuste kohta rääkis laps, et isa juures magab ta elutoas diivanil. See tuba on piisavalt eraldatud, et laps saaks rahulikult välja magada. Oma tuba tal ei ole, sest maja teine korrus ei ole valmis. Isal on plaan teine korrus välja ehitada, loodetavasti järgmisel aastal. Lapse ema elab enda ema juures YYYYs. Seal magab laps emaga koos ühes toas, nad jagavad üht suurt voodit. Lapse sõnul on tal mugavam ja kodusem isa juures, kuna seal on suurem hoone ja koer, lisaks ka kass. Lapse sõnul on ta elanud alates 3. eluaastast KKKl, kusjuures ta ise mäletab ainult KKKl elamist. Ema juures nii hea ei ole, sest elamine on väiksem, loomi ei ole ja sealne kool lapsele ei meeldinud. Laps mäletab, et esimeses klassis proovis ta käia nädal aega Viljandi koolis, aga läks sellest närvi. Seal oli liiga palju lapsi ja ta tundis end halvasti. XXXX koolis ei ole seda olnud. Stressis ja pinges olles hakkab lapsel kõht valutama, Viljandis hakkas. Vahel esmaspäeva hommikuti on tal ka praegu kõhuvalu. Viljandis on lapsel sugulasi – lisaks emale ja vanavanematele ka ema poolõde ja tema lapsed (täiskasvanu ja 13-aastane), aga sõpru ei ole. Isa juures elab ka isa elukaaslane Ü, kellega laps saab hästi läbi. Üga mängitakse mänge ja ta hoolib lapsest. Ü teeb kodust kaugtööd (töökoht on Tallinnas). Emaga suhtlemise kohta rääkis laps, et ta käis ema juures viimati ärakuulamisele eelnenud nädalavahetusel. Ta läks ema juurde laupäeva pärastlõunal, sest kl 12–15 oli Türi noortekeskuses tema sünnipäevapidu. Peo korraldas isa, aga seal olid lapse mõlemad vanemad. Osalesid kõik klassi poisid peale ühe. Emaga käisid nad nädalavahetusel Abjal ujumas ja suusatamas. Osa aega vaatas laps ka telefonis asju. Lapse sõnul meeldib talle ema juures käia. Ta käib seal üle nädalavahetuse, tavaliselt läheb reedel kl 18 ajal, mil isa ta sinna viib, ja pühapäeval toob ema või emapoolne vanaisa ta isakoju tagasi. Vaheaegadel on laps olnud pool aega ühe ja pool teise vanema juures, suvel vaheldumisi nädala kaupa. Lapsele selline korraldus meeldib. Enda sõnul näeb ta ema piisavalt. Kui laps on isa juures, helistab ta emaga, ja ema juures vastupidi, mõlemale vanemale see sobib. Selle aasta jõuluvaheaja veetmine ei ole veel paigas, ema tahab, et laps jõulude ajal tema juures oleks. Lapse sõnul tehakse otsuseid selle kohta, millal ta ema juures on, kolmekesi, vanemad suhtlevad ka omavahel. Lapse sõnul saab ta emaga hästi läbi. Ütles, et seda on raske selgitada, aga ema on hea ema. Koos mängitakse mänge, räägitakse juttu, nt kuidas lapsel päev läks, või minnakse kuhugi. Laps saab emaga rääkida kõigil teemadel, ta ei varja ema eest midagi. Isaga räägib ta samuti kõigest. Ta usaldab mõlemat vanemat võrdselt. Küsimuse peale, kuidas vanemad omavahel läbi saavad, vastas laps „nii ja naa“, vahel nad vaidlevad. Lapse juuresolekul kokku saades vanemad ei vaidle, aga laps siiski vahel kuuleb või näeb kõrvalt kirjavahetust, kus vanematel on vaidlus. Kumbki vanem teise kohta lapsele halba ei räägi. Isa põhjendab omavahelisi erimeelsusi sellega, et inimesed on erinevad, ema viitab sellele, et vanemate minevikusuhted on olnud halvad. Lapse sõnul mõlemad vanemad toetavad tema suhtlust teise vanemaga. Küsimuse peale, kas vanemad on teda karistanud, kui ta on sõnakuulmatult käitunud, vastas laps, et isa sel juhul pahandab või kutsub korrale, tõstab vahel häält, aga halbu sõnu lapsele ei 24
(47)2-21-12846 ütle. Ema kutsub ka korrale ja vajadusel tõstab häält, aga vähem. Füüsilist karistamist lapsele ei meenunud. Küsimuse peale, kas laps on näinud isa alkoholi tarbimas, vastas laps, et mõnikord siis, kui isa on mõnel peol olnud kas sõbra juures või mõnes renditud kohas. Vahel käib isa peol nii, et tuleb koju järgmisel päeval ja laps saab aru, et isa on eelmisel päeval alkoholi tarbinud. Kui isa on mõnel sellisel üritusel, on laps tavaliselt samal ajal Viljandis või valvab tema järele isa elukaaslane Ü. Selliseid pidusid on lapse sõnul väga harva, mõni kord aastas, viimati umbes septembris. Laps kinnitas, et teda see ei häiri. Isa varem suitsetas, aga jättis juba ammu maha. Ema ei joo üldse alkoholi. Lapse sõnul on ta õnnelik. Tema silmis on hea see, et ta ei pea vaidlusi kuulama ja saab koeraga mängida.
  1. Asja lahendamist ettevalmistav kohtunik rääkis
  2. detsembril 2023 XXXX põhikoolis ka lapse klassijuhataja PEga. Klassijuhataja kinnitas, et laps saab koolis väga hästi hakkama, ta on loogilise mõtlemisega, tal on hea pea ja tema jaoks on oluline, et asjad oleksid hästi tehtud. Klassijuhataja ei mäleta, et lapsel oleks kunagi midagi õppimata olnud. Viimase trimestri tunnistusel olid lapsel tegelikult kõik viied, ühtegi nelja ei olnud. Laps on klassikollektiivi algusest peale väga hästi sulandunud. Ta on kõigiga sõber, teda hinnatakse kaaslasena kõrgelt, teda saab usaldada. Klassijuhataja hinnangul on lapsel hea kodune kasvatus. Tema käitumine on korras ja tal on kõigiga väga head suhted, mingeid agressiivsuse ilminguid ei ole klassijuhataja tähele pannud. Klassijuhataja teab, et lapsele Viljandi koolis ei meeldinud, laps on seda ise rääkinud ja klassijuhataja on ka emalt kuulnud. Lapse sõnul oli sealne kool liiga suur ja tal polnud seal sõpru. Klassijuhataja sõnul ei räägi laps üldiselt kummastki vanemast, kuid oktoobri lõpus pärast ema operatsiooni oli näha, et laps on ema pärast mures ja tahtis muret jagada. Laps on väljendanud, et ta tahab elada isa juures, sest ta peab seda (s.o KKK talu) oma koduks. Klassijuhataja sõnul ei ole ta lapse isa puhul kunagi täheldanud märke alkoholi tarbimisest, ka lapselt pole klassijuhataja sel teemal midagi kuulnud ja ka mingeid kuulujutte, et isa jooks tavapärasest rohkem või oleks lapse hooletusse jätnud, ei ole tema kõrvu jõudnud. Klassijuhataja hinnangul laps psühholoogilist abi ei vaja, kuid selline vajadus võiks tekkida, kui laps peaks kooli vahetama.
  3. Asja lahendamist ettevalmistav kohtunik vestles
  4. detsembril 2023 XXXX põhikoolis lühidalt ka direktor KAga. Direktori sõnul on laps väga tubli poiss ja käib ka XXXtrennis. Isa hoolitseb lapse eest ja tegeleb lapsega, toetab tema arengut. Laps on alati kenasti ja sündmusele kohaselt riides, hoolitsetud. Käitumisprobleeme lapsel pole, mingit agressiivsust pole täheldanud. Isa enamasti toob last kooli ja viib koju. Direktor ei ole täheldanud ega ka kuulnud, et isal oleks mingit alkoholilembust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas isa vastuavalduse osaliselt ning lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise, ja hariduse, sh huvihariduse küsimustes ning andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse üle isale. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab isa vastuavalduse osaliselt ning annab isale otsustusõiguse lapse koolivaliku ja elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, millega kohus jättis rahuldamata ema avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega määrab kindlaks ema ja lapse suhtluskorra. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon 25

(47)2-21-12846 muutmata. Ema määruskaebus määruskaebemenetluse kulud. rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jaotab ka 33. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtule esitatud avalduses taotles ema ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse suhtes lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, hariduse (sh huvihariduse) ja tervisega seotud küsimustes ning lõpetatud osas ainuhooldusõiguse emale üleandmist, samuti isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramist. Oma vastuavalduses taotles isa ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse suhtes viibimiskoha ja haridusküsimuste osas. Vaidlustatud määrusega rahuldas maakohus osaliselt isa vastuavalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes ning andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse isale. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse, s.o nii ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kui ka suhtluskorra määramiseks. Määruskaebusega vaidlustas ema maakohtu määruse tervikuna, paludes teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda emale lapse igakordse viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõigus. Määruskaebuse põhjendustest (vt määruskaebuse p 6) nähtuvalt vaidlustas ema maakohtu määruse ka suhtluskorra kindlaksmääramata jätmise osas. Oma

  1. septembri
  2. a seisukohas kinnitas ema, et ta palub kohtul kindlaks määrata lapse ja lahuselava vanema suhtluskord, nagu ta on taotlenud oma avalduses (vt seisukoha lk 9). Juhul, kui ema avaldus jääb hooldusõiguse osas rahuldamata ning isale jääb lapse elukoha osas ainuhooldus- või otsustusõigus, palub ema ringkonnakohtul kindlaks määrata enda ja lapse suhtlemise kord (vt samas, lk-d 12–15). Eelnevast tulenevalt on maakohtu määrus vaidlustatud tervikuna, mistõttu ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust nii osas, millega maakohus rahuldas isa vastuavalduse, kui ka osas, millega maakohus jättis rahuldamata ema avalduse. Sisuliselt tuleb kohtul seega hinnata kummagi vanema avalduse põhjendatust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes, ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse tervise küsimustes ning ema avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
  3. Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmise. 34.1.

§ 663

lg 2 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 34.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole

§ 238lg 1 järgi alust võtta asja materjalide juurde ema 15.

septembri

  1. a seisukoha lisana 8 esitatud ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2022 avaldatud KT artiklit „Lastekaitsetöötaja vajab süvendatud teadmisi perevägivallast, et osata lapsi võõrandamise eest paremini kaitsta“. See artikkel ei ole esitatud ühegi asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu tõendamiseks, vaid üksnes KT erialase tegevuse kirjeldamiseks. Seega ei ole sellel asja lahendamisel tähtsust. 34.
  2. Muud menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Kolleegiumi hinnangul ei ole ükski neist selgelt asjassepuutumatu, mis annaks alust keelduda selle vastuvõtmisest

§ 238lg 1 järgi. Ema 15. septembril 2022 esitatud kirjavahetuste asja materjalide juurde võtmata jätmiseks ei anna alust ka isa 22. 26

(47)2-21-12846 septembri 2022. a seisukohas esile toodu, et tegemist ei ole originaalfailidega, vaid e-kirjad on viidud copy-paste meetodil MS Word programmi ja tehtud neist .docx fail (vt seisukoha p 21).

§ 273

lg 1 kohaselt võib kirjaliku dokumendi esitada nii algdokumendina kui ka ärakirjana. Arvestades, et isa ei ole toonud esile konkreetseid asjaolusid, mis annaks alust kahelda ema esitatud ärakirjade vastavuses algdokumentidele, ning kõnealused kirjavahetused ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks nõuda emalt

§ 273lg 5 alusel algdokumendi esitamist.

  1. Ringkonnakohus leiab, et ema taotlus kuulutada siinne tsiviilasi ema
  2. oktoobri
  3. a menetlusdokumendiga esitatud
  4. oktoobri
  5. a epikriisi (fail „WAmbulatoorne epikriis 10.10.2023

(1).pdf“) osas kinniseks on põhjendatud. 35.
  1. Ema esitas koos
  2. oktoobri
  3. a menetlusdokumendiga oma tervisliku seisundi tõendamiseks
  4. oktoobri
  5. a epikriisi (väljatrüki kuupäev
  6. oktoober 2023 (III kd, tl-d 136 – 138 pöördel)). Ema palub kohtul kuulutada see dokument kinniseks, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Ema ei soovi, et teiste menetlusosaliste kaudu jõuaksid need andmed kolmandate isikuteni. 35.2.

§ 38

lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks mh siis, kui see on ilmselt vajalik mh menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kolleegium nõustub emaga, et ema

  1. oktoobri
  2. a menetlusdokumendiga esitatud
  3. oktoobri
  4. a epikriis sisaldab ema delikaatseid isikuandmeid, sest tegemist on terviseandmetega. Kuna huvi asja avaliku arutelu vastu seda tõendit puudutavas osas ei ole ema eraelu kaitse huvist suurem, esineb alus tunnistada kohtumenetlus seda tõendit puudutavas osas kinniseks. Kohus hoiatab menetlusosalisi, et
  5. oktoobri
  6. a epikriisi ja selles sisalduvat teavet ei ole lubatud avaldada (

§ 41lg 1). Kohtu poolt kohaldatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on Kar

S § 3315 kohaselt kuritegu. 35.

  1. Eeltoodud järeldust ei muuda isa vastuväited, et menetlusosaliste eest ei saa tõendeid varjata, dokument on neile juba nähtav ja menetlusosalised on sellega tutvunud ning dokumendis ei ole midagi sellist, mida isa juba ei teaks (isa
  2. oktoobri
  3. a seisukoha p 1.22). Menetluse selle dokumendi osas kinniseks kuulutamise eesmärk ja mõju on takistada dokumendi või selles sisalduva teabe jõudmist kolmandate, s.o menetlusväliste isikuteni, mitte varjata dokumenti menetlusosaliste eest.
  4. Ringkonnakohus leiab, et isa esindaja R. Metsa
  5. oktoobri
  6. a taotlus ema lepingulise esindaja M. Albranti menetlusest kõrvaldamiseks või alternatiivselt trahvi või noomituse tegemiseks ning isa
  7. oktoobri
  8. a taotlus ema lepingulisele esindajale M. Albrantile noomituse tegemiseks või trahvi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. 36.
  9. Isa esindaja esitas
  10. oktoobril 2023 taotluse taandada menetlusest ema esindaja M. Albrant, kuna viimane avaldab kohtule esitatud küsimustes asjatundmatust, valetab ja alavääristab isa esindajat ning annab emotsionaalseid hinnangud. Isa esindaja arvates on ema esindaja käitumine eri menetlustes vasturääkiv ja kliendi huve kahjustav. Juhul, kui kohus taotlust ei rahulda, palus isa esindaja määrata ema esindajale trahv või teha lugupidamatuse eest noomitus. 36.
  11. Isa esitas
  12. oktoobril 2023 taotluse ema lepingulisele esindajale M. Albrantile noomituse tegemiseks või trahvi määramiseks, kuna ema esindaja on esitanud kohtule valeväiteid ning tõe moonutamisega menetlusõigusi kuritarvitanud ja vanemate vahel konflikte juurde tekitanud. Isa väitel on valed olnud järgmised väited: 27

(47)2-21-12846 - väide, et isegi kui laps on olnud koolivaheajal ema juures Viljandis, nõudis isa, et ema sõidutaks last Viljandist Türile trenni, ning siis selgus, et trenni polnudki, millega tekitas lapsele ja emale lisapingeid. Isa väitel edastas ta emale koheselt teavituse, mille ta oli treenerilt trenni ära jäämise kohta saanud; - ema esindaja on esitanud kohtule fotod lapse verevalumite kohta ja loonud sellega väärkuvandi, et isakodus väärkoheldakse last. Isa väitel on need väited väärad ja kohut eksitavad, kuna kõnealused fotod on isa poolt tehtud ja emale edastatud seoses lapse perearsti poole pöördumisega. 36.3.

§ 45

lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt võib kohus mh menetlusosalise esindajat, kes käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teiste menetlusosaliste vastu lugupidamatust väljendaval viisil, või kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse tööpäeva. 36.
  2. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei esine aluseid ema lepingulise esindaja M. Albranti menetlusest kõrvaldamiseks

§ 45

lg 2 alusel ega talle trahvi määramiseks

§ 45lg 4 alusel.

Lepingulisele esindajale noomituse tegemise võimalust ei näe

ette. Ehkki ema lepingulise esindaja esitatud seisukohtades on olnud üksikuid hinnanguid isa lepingulise esindaja tööstiilile ja väidetavatele väljaütlemistele, ei ole need käsitatavad isa lepingulise esindaja alavääristamisena või lugupidamatust väljendava käitumisena määral, mis õigustaks trahvi määramist või menetlusest kõrvaldamist. Kohus märgib, et ka isa (esindaja) on kohtule esitatud seisukohtades väljendanud negatiivseid ja kohati emotsionaalseid hinnanguid M. Albranti kohta (vt nt

  1. oktoobri
  2. a seisukoha p 1.17). Seega on alust kutsuda mõlema vanema esindajaid üles konstruktiivsele ja isiklikest hinnangutest hoiduvale käitumisele menetluses. See, et isa ei nõustu mõne ema menetluses esitatud väite ja selle kohta esitatud tõendiga ning soovib väite ümber lükata või selle kohta selgitusi anda, ei anna alust järeldada, et ema esindaja oleks pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Seega ei ole ka sel alusel alust M. Albranti trahvida.
  3. Jätta isa
  4. oktoobri
  5. a vastuväide kohtu tegevusele menetluse juhtimisel rahuldamata. 37.
  6. Isa esitas
  7. oktoobril 2023 vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel seoses sellega, et kohus rahuldas
  8. oktoobri
  9. a määrusega osaliselt ema avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Isa leiab, et kohus tugines seda tehes ema esitatud valeväidetele – kui ema väitel on isa vähendanud ema ja lapse suhtlust, nähes kohtumiste algusena reede asemel ette laupäeva ja vähendades päevade arvu (
  10. a septembris 8 ööpäeva vs.
  11. septembris 4 ööpäeva), siis isa väitel on põhjused olnud tingitud ema tervislikust seisundist. Isa heidab kohtule ette menetluse ebavõrdset juhtimist ja ausa kohtupidamise tagamata jätmist, kuna kohus ei reageerinud valetamisele ja andis valetavale poolele õiguse, otsustades suhtluskorra lahendi juba sisuliselt ette ära. Isa arvates ei ole menetluslikult õige ringkonnakohtus suhtluskorra vaidlust lahendada, kuna maakohus suhtluskorda ei kehtestanud. Samuti ei nõustu isa, et kohtu esialgse õiguskaitse määrus on viivitamata täidetav. 37.
  12. Kolleegium leiab, et isa vastuväide ei ole põhjendatud. Esiteks ei ole vastuväite esitamine kohane abinõu olukorras, kus isa ei nõustu ringkonnakohtu
  13. oktoobri
  14. a esialgse õiguskaitse määrusega. Isal oli võimalus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule. 28

(47)2-21-12846 Teiseks ei mõjuta isa väited ringkonnakohtu seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse kohta. Isegi kui osaliselt on ema ja lapse kohtumiste ärajäämine või lühenemine olnud tingitud ka ema tervislikust seisundist, oli esialgse õiguskaitse kohaldamine ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a määruses toodud põhjendusi tervikuna arvestades põhjendatud.

§ 467

lg-st 5 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohta tehtav kohtumäärus viivitamatult täidetav, kuna

§-st 4771 ei tulene teisiti. Esialgse õiguskaitse määruse kohest täidetavust kinnitab ka

§ 390lg 2 esimene lause koosmõjus § 4771 lg 2 teise lausega.

38. Ringkonnakohus selgitab seoses asja sisulise lahendamisega, et tulenevalt

§ 477

lgst 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses rakendab kohus esmajoones kaalutlusõigust (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta ka
  7. veebruari
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Seega on hagita perekonnaasja lahendamisel esimese astme kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme.
  9. Samuti selgitab ringkonnakohus, et hooldusõiguslike vaidluste lahendamine on sõltuvalt olukorrast võimalik nii ühise hooldusõiguse (osalise) lõpetamise kui ka ühele vanemale konkreetses lapse hooldusõiguse teostamise küsimuses otsustusõiguse andmise teel. PKS § 137 lg 1 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi
  10. lõike järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 119 järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Riigikohus on selgitanud, et otsustusõiguse saamiseks PKS § 119 järgi saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse (PKS § 137) eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu
  11. veebruari
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).
  13. Sobiva viisi lapse hooldusõigust puudutava vaidluse lahendamiseks peab kohus valima sõltuvalt vanemate erimeelsuste sisust ja lähtudes lapse huvidest. Riigikohus on leidnud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu kohus saab sõltuvalt avaldusega 29

(47)2-21-12846 taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust (vt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25;
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 19). PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (vt ka lastekaitseseaduse § 21 lg 1). Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (

§ 477lg 5) (Riigikohtu 5.

jaanuari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p 15). Seega leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et vanemad ei ole otsustusõiguse andmist selgelt taotlenud, on kohtul võimalik rahuldada kummagi vanema avaldus osaliselt ka talle konkreetses lapse hooldusõiguse teostamise küsimuses otsustusõiguse andmisega (vt ka Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p-d 19 ja 20).
  4. Eelnevat arvestades käsitleb kolleegium esmalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist või ühele vanemale otsustusõiguse andmist lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes (I) ning seejärel lapse tervise küsimustes (II). Selle analüüsi tulemustest lähtuvalt hindab kohus ema avaldust lahuselava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (III). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (IV). I
  5. Ringkonnakohus nõustub emaga, et maakohus on põhjendamatult lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes ning andnud nendes küsimustes ainuhooldusõiguse isale. 42.
  6. Riigikohus on selgitanud, et kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik (Riigikohtu
  7. mai
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 lõik 2). Seaduse mõte on kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve (Riigikohtu
  9. märtsi
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-4-07, p 23). Seega peaks ühise hooldusõiguse lõpetamine ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest tulema kõne alla eelkõige siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. 42.
  11. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks tuleb emalt hooldusõigus täielikult ära võtta lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes. Maakohus on ületanud sellega oluliselt diskretsiooni piire. 42.2.
  12. Maakohus tõi vaidlustatud määruses esile, et vanemad elavad alates
  13. a kevadest lahus, ema kolis elama Viljandi maakonda ja laps jäi elama isa juurde Järvamaale ning vanemate vahel on erimeelsused lapse koolivaliku ja sellega seoses ka elukoha osas (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 2). Eelnev ei anna aga alust vanemate ühise hooldusõiguse (osaliseks) lõpetamiseks. Ühise hooldusõiguse teostamiseks ei pea vanemad elama koos. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele selles, kumma vanema juures laps peaks peamiselt elama ja millises koolis käima, on need vaidlused võimalik lahendada ühele vanemale otsustusõiguse andmisega. 30

(47)2-21-12846 42.2.
  1. Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on vanema õigusi olulisel määral piirav abinõu. Seejuures hõlmab lapse viibimiskoha määramine lisaks võimalusele määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta (Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 12). Seega, lõpetades vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, jäetakse üks vanem ilma ka õigusest määrata, kus ja kellega tema laps viibib, ning saada teavet lapse viibimiskoha kohta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks ema õigusi lapse suhtes oli vaja sellisel viisil piirata. Maakohus ei ole tuvastanud, et ema oleks jätnud vanema kohustused täitmata, võimetu lapse eest hoolitsema või oma tegevusega lapse huve mingil viisil kahjustanud. 42.2.
  4. Ka haridusküsimuste osas ei nähtu maakohtu määrusest, miks olukorras, kus vanemad vaidlevad selle üle, millises koolis laps peaks õppima, on vajalik lõpetada ühine hooldusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes tervikuna, seeläbi piirates ema võimalusi ka muudes lapse haridusega seotud küsimustes kaasa rääkida ja koos isaga otsuseid vastu võtta. Maakohus ei ole kaalunud, kas praegusel juhul oleks vanemate erimeelsusi võimalik ületada ka proportsionaalsemal moel, s.o andes vaidlusalustes küsimustes ühele vanemale otsustusõiguse ja jättes muus osas vanematele ühise hooldusõiguse. 42.
  5. Ringkonnakohus nõustub emaga, et asja materjalidest ei nähtu, et ema ei saaks lapse kasvatamise või tema eest hoolitsemisega hakkama. Ka ükski lapse huvide kaitsmiseks kaasatud menetlusosaline ei ole teinud emale etteheiteid seoses vanema rolli täitmisega. Vastupidi, asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad vanemad osalenud lapse kasvatamises ja pühendunud tema eest hoolitsemisele, mõlemal on lapsega ka tugev hingeline seotus ning jätkuv tahe ja valmisolek last kasvatada ning tema elus võimalikult suurel määral osaleda (samal seisukohal oli Türi vallavalitsus oma
  6. juuli
  7. a seisukohas). Ka maakohus leidis kokkuvõtvalt, et mõlemal vanemal on vajalik vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ning panustada tema eest hoolitsemisse; mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama ning toimima lapse parimates huvides (vt maakohtu määruse põhjenduste p 7). 42.
  8. Ema hooldusõiguse piiramiseks ei anna alust ka isa väited, et ema ei ole olnud nõus lapse elukoha registreerimisega isa aadressile ja andnud isa soovitud nõusolekut lapse XXXX kooli panemiseks (vt isa
  9. septembri
  10. a seisukoha p-d 13 ja 14). Nendes küsimustes ongi vanemate vahel vaidlus ning tegemist on konkreetsete küsimustega, mida on võimalik lahendada ka ühele vanemale otsustusõiguse andmisega. Isa arvamus, et tal võib tekkida emaga eriarvamusi ka siis, kui ta tahab panna last mõnda trenni või huvialaringi (vt samas, p 14), on ennatlik. Asja materjalid ei anna alust arvata, et ema oma vanemlikke õigusi kuidagi kuritarvitaks, keelduks põhimõtteliselt isaga koostöö tegemisest ja poleks valmis tegema lapse huvidest lähtuvaid otsuseid.
  11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka isa lapse heaolu selliselt kahjustanud, et oleks alust ema avalduse alusel isa hooldusõigust piirata ja anda emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes (vt ema sellekohaste väidete kohta lähemalt praeguse määruse p 49, eelkõige p-d 49.7–49.11).
  12. Kohtu ette toodust nähtub, et vanemad vaidlevad sisuliselt vaid selle üle, kumma vanemaga laps peaks peamiselt elama ja millises koolis käima. Samal arusaamal olid määruskaebemenetluses ka Türi vallavalitsus (vt
  13. septembri
  14. a seisukoht), Viljandi linnavalitsus (vt
  15. septembri
  16. a seisukoht) ja lapsele määratud esindaja (vt
  17. oktoobri
  18. a seisukoht). Muid lapse viibimiskoha määramise või haridusega seotud põhimõttelisi erimeelsusi ei ole vanemad kohtu ette toonud. Seejuures ei anna asjas esile toodu alust järeldada, et vanemate erimeelsused lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes 31
(47)2-21-12846 oleks sedavõrd suured, et see kahjustaks lapse heaolu ja seega õigustaks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist. Seega ei anna ka vanemate senised erimeelsused alust ühist hooldusõigust (osaliselt) lõpetada.
  1. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus isa vastuavalduse alusel vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetas ja andis isale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes. Osas, milles kumbki vanem taotleb ühise hooldusõiguse lapse suhtes lõpetamist lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes, ei ole alust kummagi vanema avaldust rahuldada.
  2. Kolleegium leiab, et olukorras, kus vanemad on eri meelt selles, kas laps peaks elama alaliselt emaga Viljandis või isaga Järvamaal KKK talus ning kas ta peaks käima sellest lähtuvalt Viljandi koolis või XXXX põhikoolis, tuleb hooldusõiguse teostamist puudutava vaidluse lahendamiseks anda ühele vanemale nendes küsimustes otsustusõigus PKS § 119 järgi, rahuldades tema avalduse osaliselt. Praeguse vaidluse lahendamist otsustusõiguse andmisega toetas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.