← Eesti

4-23-2404/22

Obsah (7)§ 149§ 150§ 148§ 146§ 69§ 147§ 151

4-23-2404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2404 (231723003782) Kohtukoosseis Julia Katškovs

§ 149p 1, 2).

Maakohtu otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele (

§ 150lg 1 p 8). Kohus põhistas Kar

S § 63 lg 1 alusel NPALS § 151 lg 1 järgi karistust mõistes, et kuna nii tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui ka eelnev narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta realiseerimiseks vajalikud osateod olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ja kantud ühtsest tahtlusest, tuleb LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1. Apellant nõustub, et O. Fotejev, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ning vallates ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (0,16g amfetamiini ja kokaiini), on tegemist käitlemisega (NPALS § 2 p 3 4-23-2404 3) ning tegu vastab NPALS § 151 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Ei saa nõustuda, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine 3 päeva enne LS § 90 lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 õigusnormi rikkumist oleks ajalisruumiliselt tihedas seoses ja kantud samast tahtlusest. Ajalis-ruumiliselt võib tihedas seoses olla narkootiliste või psühhotroopsete ainete valdamine ning mootorsõiduki juhtimine, kuid ka sellisel juhul on tahe suunatud eraldi tegudele; ühest küljest mootorsõiduki juhtimisele, teisalt amfetamiini ja kokaiini käitlemisele. Mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning mootorsõiduki juhtimine, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, moodustab ideaalkogumi ehk tegemist on teoühtsusega, kus täidetud on kaks väärteokoosseisu. Narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete käitlemine moodustab eelpool viidatud tegudega reaalkogumi, kuivõrd menetlusaluse isiku tahe on selgelt suunatud erinevate tegude toime panemisele. Ei ole mõeldav, et isik omas amfetamiin ja kokaiini selleks, et juhtida mootorsõidukit. Riigkohus on varasemalt leidnud, et teomitmuse moodustavad ka ühe teona juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmine ning kindustuspoliisi esitamata jätmine ning teise teona kiiruse ületamine auto juhtimisel (RKKKo 3-1-1-42-07 p 9). Materiaalõiguslikult oleks olnud õige tunnistada O. Fotejev süüdi LS § 207 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ning mõista üks karistus KarS § 63 lg 1 kohaldamisega raskeima rikkumise eest, s.o LS § 201 lg 1 järgi. Samuti mõista NPALS § 151 lg 1 järgi eraldi karistus. Apellandile teadaolevalt ei ole ringkonnakohus ega Riigikohus käsitlenud süü suuruse küsimust käitlemise (NPALS § 3 lg 1) osategude hulga arvestuses. Käitlemine on seadusandja poolt defineeritud osategude kataloogina, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. (RKKKo 1-17-6106, p 10) Õiguslikus mõttes on tegemist vaieldamatult ühe teoga, milline kajastub ka asjaolus, et isikut karistatakse ühe sanktsiooni alusel. Kõrvaltvaatajale tunduks aga suurem sellise isiku süü, kes täidab mitu käitlemisele suunatud osategu. Seega on O. Fotejevi süü suurem sellise isiku süüst, kes oleks täitnud ainult ühe käitlemise osateo. Maakohtu poolt mõistetud karistuse määr ei vasta seega ka menetlusaluse isiku süü suurusele (

§ 148lg 4), kuivõrd täidetud on kolme väärteokoosseisu tunnused.

4.

  1. Maakohtus oli apellant seisukohal, et O. Fotejevi süü narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemise osas on keskmine. Apellant möönab, et sellise mudeli puhul võib tähtsust omada ka omatav aine, selle käitlemise eesmärk iseenesest ning aine mass. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv karistus NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest
  2. aprillil
  3. Otsus väärteoasjas on koostatud
  4. juunil 2016, millisega määrati rahatrahv 40 trahviühikut. Otsus jõustus
  5. juulil
  6. KarS § 82 järgi täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. O. Fotejev viibis vangistuses: 30.04.2016 – 28.04.2017, 11.11.2017 – 01.11.2019, 05.06.2020 – 05.08.2020, 16.09.2020 – 08.09.2021, 05.04.2022 – 02.08.
  7. Alates tema suhtes 13.07.2016 jõustunud otsuse täitmisele saatmisest 17.08.2016 on O. Fotejev seega vangistuses viibinud 1511 päeva, mil KarS § 82 järgi oli täitmise aegumine peatunud. Alates täitmisele saatmisest kuni maakohtu otsuse kuulutamiseni oli trahv sissenõutav O. Fotejevi vabaduses viibitud aeg 1022 päeva ehk 2,8 aastat. Seega ei olnud möödunud KarS § 82 lõikes 4 sätestatud rahatrahvi sissenõude tähtaeg 4 aastat alates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Maakohus oleks pidanud lähtuma O. Fotejevi süü suuruse küsimuses karistusregistri väljatrükil olevast kehtivast karistusest NPALS § 151 lg 1 järgi ja seega ei vasta otsuse lõpposa järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele (

§ 150lg 1 p 8) või on kohus jätnud antud asjaolu tuvastamata.

4 4-23-2404

  1. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  2. oktoobri 2023 määrusega kohtuvälise menetleja esindaja apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis väärteomenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks aega
  3. novembrini
  4. Ühtlasi palus ringkonnakohus O. Fotejevil teatada, kui ta soovib apellatsiooni läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohtu määrus anti O. Fotejevi elukohas üle
  5. novembril
  6. Kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks kohtumenetluse pooltelt seisukohti ega taotlusi ei laekunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Apellatsiooni väited väärivad tähelepanu. 7.

§ 146

lg 2 sätestab, et ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuivõrd ringkonnakohtule pole väärteotoimiku põhjal viimatinimetatud erandid tuvastatavad, vaatab apellatsioonikohus väärteoasja läbi kohtuvälise menetleja apellatsiooni piires. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et O. Fotejev on pannud toime talle väärteoprotokollis ette heidetud teod. Apellatsiooni pinnalt on küsimus selles, kas O. Fotejevit tuleb nende tegude eest karistada kui ühe teo eest KarS § 63 lg 1 alusel või kui mitme teo eest KarS § 63 lg 3 alusel. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt RKKKo 3-1-1-56-15, p 11). Hindamaks, kas O. Fotejevi rikkumised olid kantud ühtsest tahtlusest ja ajalis-ruumiliselt tihedalt seotud, tuleb pöörduda väärteoprotokollis esitatud teokirjelduse poole. Nimelt, väärteoprotokolli ülesanne on kajastada faktilisi asjaolusid ja määrata kindlaks menetlusese (RKKK 4-17-3969, p 7). Seejuures,

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt pani O. Fotejev toime 4 rikkumist. Nimelt juhtis ta 9. aprillil 2023 kl 06.40 Tallinnas, XXX juures juhtimisõiguseta mootorsõidukit

(1), millel puudus tehnoülevaatus
(2), valdas seejuures ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet
(3), olles tarvitanud EKEI aktiga nr 493T tema organismist tuvastatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta
(4).
  1. Maakohus leidis otsuses, et juhtimisõiguseta tehnonõuetele mittevastava mootosõidukiga sõitmine ja narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine on O. Fotejevi puhul vaadeldavad ühtse käitumisaktina, kuid narkootilise aine valdamine on eraldi tegu. Samas selgitas maakohus otsuses, et kuna kohus karistab O. Fotejevit narkootilise aine väikeses koguses tarvitamise eest sama väärteokoosseisu, s.o NPALS § 151 lg 1, alusel ja see moodustab liiklusrikkumistega ideaalkogumi, tuleb O. Fotejevit karistada KarS § 63 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nende maakohtu argumentidega ei nõustu. Maakohus pole otsuses selgitanud, miks ta leiab, et just narkootilise aine väikeses koguses valdamine moodustab eraldi teo ja miks narkootilise aine väikeses koguses tarvitamine moodustab liiklusrikkumistega ühe teo. Kohus üksnes konstanteeris otsuses, et tarvitamine oli ajalis-ruumiselt tihedas seoses tehnonõuetele 5 4-23-2404 mittevastava sõiduki juhtimisega ja kantud ühtsest tahtlusest, kuid valdamine seda ei olnud. Nii jättis kohus süübimata väärteoprotokollis esitatud teokirjelduse asjaoludesse.
  2. O. Fotejevi suhtes koostatud väärteoprotokolli teokirjeldus on pigem lakoonilisevõitu ja üldsõnaline ehk asjaolude kirjeldus võinuks selles olla mõnevõrra põhjalikum. On tõsi, et väärteoprotokollis on märgitud tegude toimepanemise aja ja koha lahtritesse
  3. aprill 2023 kl 06.
  4. Riigikohus on leidnud, et narkootilise aine tarvitamine on nõuetekohaselt väärteoprotokolli teokirjelduses formuleeritud, kui seal pole nimetatud ära konkreetset tarvitamise aega ja kohta, vaid sealt tuleneb, et tarvitamine oli toimunud isiku autoroolis kinnipidamisele eelnevalt (vt 4-19-447/47, p 16). O. Fotejevi kohta koostatud väärteoprotokolli asjaoludest võibki saada aru nii, et talle heidetakse ette mitte tarvitamist konkreetselt
  5. aprillil 2023 kl 06.40, vaid sellele eelnevalt (väärteoprotokolli teokirjelduses on kasutatud sõnastust „olles tarvitanud“). EKEI akti nr 493T lisast nr 2 nähtub, et O. Fotejevil ei esinenud mootorsõiduki juhtimise ajal joovet, ent tal esinesid narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused, jääknähud. Samast lisast nähtuvalt olid O. Fotejevi käel süstlajäljed. Enda sõnutsi oli O. Fotejev viimati tarvitanud, s.o süstinud, amfetamiini 3 päeva enne
  6. aprilli
  7. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et tarvitamine moodustab ühtse käitumise
  8. aprilli 2023 liiklusrikkumistega. Kui ta tarvitanuks narkootilist ainet samuti
  9. aprilli 2023 varahommikul, oleks tal tuvastatud joove. Seega pidid liiklusnõuete rikkumised ja uimastite tarvitamine leidma aset mõnepäevase vahega. Seetõttu on ainetu käsitleda O. Fotejevi liiklusrikkumisi ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegusid ideaalkogumis. Nii on apellatsiooni vastav seisukoht põhjendatud.
  10. Maakohus mõistis O. Fotejevile LS § 201 lg 1, LS § 207 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel NPALS § 151 lg 1 järgi põhikaristuseks 15 päeva aresti, mille asendas üldkasuliku tööga. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KarS § 63 lg 1 kohaldamise osas, ja kohaldab KarS § 63 lg-t 3, tuleb liiklussüütegude ja narkosüütegude eest mõista eraldi karistused. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud karistada O. Fotejevit LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi jätkuvalt 15 päeva arestiga. Maakohus hindas O. Fotejevi süü suuruse keskmiseks, arvestades seejuures kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, mitme rikkumise toimepanemist. Ka apellant hindab apellatsioonis O. Fotejevi süüd keskmiseks ja taotleb karistada teda liiklusrikkumise eest sanktsiooni keskmises määras 15-päevase arestiga. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks maakohtu viide, et O. Fotejevil on kehtivate karistusandmete kohaselt 4 väärteokaristust ja tegu on tema esimeste liiklusrikkumistega. Seejuures võib maakohtu motiive lugedes jääda mulje, et O. Fotejevi tausta arvestades on kõnealused rikkumised olnud pigem juhuslikku laadi, ta ei käitunud otseselt ohtlikult, vaid tal oli lihtsalt ebaõnne jääda eksimustega vahele politsei rutiinse kontrolli käigus. Tutvudes O. Fotejevi karistusregistri kehtivate andmetega, tuleb pigem öelda, et kõnealused väärteod kujutavad endast üht järjekordset uut lõiku O. Fotejevi pikemas, aastaid kestnud õigusvastase käitumise mustris. Väärteotoimikus olevast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on O. Fotejevil koguni 4 kehtivat kriminaal- ja 12 kehtivat väärteokaristust. Kuigi nii mõnedki O. Fotejevi karistused pärinevad tänaseks aastate tagant, pole ringkonnakohtul otseselt alust kahelda selles, kas need tänasel päeval samuti kehtivad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on O. Fotejev viibinud korduvalt pikema ajaperioodi jooksul kuritegude toimepanemise eest vangistuses. Seetõttu on põhjendatud apellandi viited, et aastatetaguste rahatrahvide täitmise aegumine on olnud korduvalt peatunud KarS § 82 lg 4 alusel. Karistusregistri andmed 6 4-23-2404 kinnitavad ringkonnakohtule sarnaselt maakohtuga, et rahatrahvi kohaldamise väljavaated on O. Fotejevi puhul ammendunud. Kuigi O. Fotejevi õigusvastast käekirja iseloomustab peamiselt isiku- ja varavastaste süütegude toimepanemine, on tal siiski ka üks kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse rikkumise eest. Seega on apellandi karistusettepanek põhjendatud. Ringkonnakohtul pole alust väita, et O. Fotejevile mõistetav 15-päevane arest liiklusrikkumiste eest ei vasta tema süü suurusele. Apellant leiab, et ka NPALS § 151 lg 1 järgi karistust mõistes on O. Fotejevi süü hinnatav keskmisena. Seetõttu taotleb apellant O. Fotejevi karistamist 15-päevase arestiga sellegi väärteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus märgib, et O. Fotejevi süü selles väärteos ei ole kindlasti väike, arvestades, et tal on NPALS § 151 lg 1 toimepanemise eest juba kehtiv karistus ja ta pani uuesti toime mitu NPALS § 151 lg 1 järgi karistatavat tegu, s.o tarvitamise ja valdamise. Tema organismist leiti rida erinevate uimastite jääknähte. Uimastijääke leiti ka tema juurest kinnipidamisel autost. Need asjaolud kokkuvõttes näitavadki O. Fotejevis juurdunud õigusvastaseid hoiakuid. Seetõttu peavad talle mõistetavad karistused olema mõjusad ja ranged. Samas on siingi põhjust arvestada kergendava asjaoluna kahetsuse, raskendavate asjaolude puudumist. Seega nõustub ringkonnakohus apellandi teisegi karistusettepanekuga.
  11. Ringkonnakohus soostub apellandiga ka selles, et O. Fotejevi areste ei ole põhjendatud asendada üldkasuliku tööga. Maakohus leidis otsuses, et O. Fotejev on üldkasuliku töö sooritamiseks sobilik isik ja pole põhjust arvata, et tema sõltuvusprobleemid võiksid osutuda üldkasuliku töö sooritamisel takistuseks. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Juba üksnes arutatava väärteoasja rikkumiste asjaolud viitavad, et O. Fotejevi uimastisõltuvus on tõsine ja ta käitub seetõttu mõtlematult. Nähtuvalt Harju Maakohtu
  12. augusti 2023 istungiprotokollist, selgitas O. Fotejev maakohtus, et on tarvitanud uimasteid 2010.a-st, s.o pikaajaliselt. O. Fotejevi uimastisõltuvuse tõsidusest annab aimu muu hulgas eelnevalt viidatud asjaolu, et tal tuvastati kinnipidamise järgselt käel süstlajäljed. O. Fotejev selgituste kohaselt manustabki ta kangeid narkootikume süstimise teel. Kõnealuse uuringuakti lisast nähtub seegi, et O. Fotejev käib metadoonasendusravil. Lisaks nähtub kehtivatest karistusandmetest, et ta on viibinud kriminaalhooldusel ja sooritanud varemgi üldkasulikku tööd. Need aga on ebaõnnestunud, mistõttu on karistuse ärakandmata osad pööratud täitmisele. Seega arvestades O. Fotejevi isikut iseloomustavaid asjaolusid, puudub ringkonnakohtul erinevalt maakohtust usk, et ta oleks võimeline sooritama edukalt üldkasulikku tööd.
  13. Kuivõrd maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust sellega, et kohaldas sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama (KarS § 63 lg 1), mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks

§ 148

p 2 ja 149 p 2 järgi, tuleb maakohtu otsus

§ 147

lg 1 p 4 alusel tühistada karistuse mõistmise ja asenduskaristuse kohaldamise osas ja teha selles osas uus otsus

§ 151lg 3 p 2 alusel, mõistes O. Fotejevile LS § 201 lg 1 ja Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 15 päeva aresti ja NPALS § 151 lg 1 alusel samuti 15 päeva aresti. 13. Juhindudes

§ 148

p-st 2, § 149 p-st 2, § 147 lg 1 p-st 4, § 151 lg 3 p-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, teeb tühistatud osas uue otsuse ja rahuldab apellatsiooni. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.