KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 23. november 2023, Jõhvi 2-23-11551 Kohtuasi X hagi Y vastu el

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada 1

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 16.08.

1. Y esitas 20.08.2023 Viru Maakohtule menetlusabi taotluse menetlusdokumentide venekeelde tõlkimiseks. 28.08.2023 jättis kohus kostja menetlusabi taotluse käiguta, kohus andis kostjale tähtaja, so 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks, kostjal tuli esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis ning 4 kuu K-raha väljavõte. Kostja sai 28.08.2023 puuduste määruse kätte 30.08.2023 ning puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli 13.09.
2. 01.09.2023 esitas kostja uue taotluse dokumentide tõlkimiseks, millele kohus vastas, et 04.09.2023 on kohus edastanud kostjale selgituse tõlgituna vene keelde koos juhisega. 08.09.2023 esitas kostja korduva taotluse dokumentide tõlkimiseks. 12.09.2023 täiendavas selgituses kostja 08.09.2023 taotlusele kordas kohus, et kohus saab otsustada kostjale menetlusabi andmise kohtudokumentide tõlkimiseks siis, kui kostja esitab nõuetekohase menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise ning 4 kuu K-raha väljavõtte. Kohus edastas kostjale veelkordselt menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise blanketi täitmiseks ja koos eeltooduga tuli kostjal kohtule esitada 4 kuu K-raha väljavõte hiljemalt täiendava selgituse kättesaamisest 10 päeva jooksul. Kohus hoiatas, et kui kostja eeltoodut tähtaegselt ei täida, jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, st taotluse dokumentide tõlkimiseks rahuldamata. 12.09.2023 täiendava selgituse sai kostja kätte 12.10.2023, vastamistähtajaks oli 23.10.
3. 27.10.2023 kohtumäärusega jättis kohus kostja taotluse menetlusabi saamiseks menetlusse võtmata ja kostjal tuli kohtule esitada kirjalik vastus hagile 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas, et tähtajaks vastuse mitteesitamisel võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega (

§ 407

). Vastusele tuleb lisada kõik tõendid, mida kostja soovib oma väidete tõendamiseks esitada. 27.10.2023 kohtumäärus jõustus 14.11.2023. Kostja sai 27.10.2023 kohtumääruse kätte 29.10.2023, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 13.11.2023 ega tänaseni kostja hagile vastust ei ole esitanud. 2

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Hageja palub kostjalt alates 01.08.2023 kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps. Hageja seaduslikul esindajal ei ole teisi lapsi, peale hageja. Kostja lapse suhtes ülalpidamiskohustust ei täida. Hagi esitamisest, so 01.08.2023 on miinimummääras igakuine elatise summas 260,33 eurot (249,78 eurot baassumma+50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)-40 eurot (50% lapsetoetusest, 80/2=40 eurot)). Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks alates 01.08.2023 välja igakuise elatise 260,33 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Hageja taotlusest ja

§ 445

lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) ja elatis tuleb kanda C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS SEB Pank, iga kuu 8. kuupäevaks, selgitusega „elatis“. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9*260,33=2342,97 eurot). 3

) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb

§ 164lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poole endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4