← Eesti

2-23-6280/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Triin Reinmaa Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6280 Tsiviilasi AS EVIKO avaldus AST

) § 10 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 15

lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 8. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul väljub vaidlus pankrotimenetluse raamidest, kuivõrd pooled on esitanud väiteid ja tõendeid, mis eeldavad suuremas mahus õiguslike hinnangute andmist ja asjaolude tuvastamist. Nõude kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas võlgnik on lepingut rikkunud ja tekitanud seeläbi võlausaldajale kahju. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel.

§ 10lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama enda nõude olemasolu.

9. Võlausaldaja peab seega tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Käesoleval juhul võlausaldaja seda teinud ei ole ning võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustanud. Kohtu hinnangul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur nimetamata. Kohus märgib, et kui kohus tuvastab ühe

§ 15

lg 3 nimetatud aluse ajutise halduri nimetamata jätmiseks, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud (vt nt TlnRnKm, nr 2-17-11742, p 9). 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta

§ 15lg 3 p 1 2

(4)alusel nimetamata.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab

§ 15lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse.

Menetluskulud 11.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

  1. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Võlgnik palub mõista avaldajalt menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 972 eurot.
  2. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks.
  3. Esindaja teostas järgnevad toimingud: • • • Kliendi nõustamine, menetlusmaterjalidega (hagiavaldus koos lisadega) tutvumine ja analüüs - 3,8 tundi x 120 eur/tund, kokku 456 eurot; Andmete kogumine ja vastuse koostamine, kliendi nõustamine– 3,6 tundi x 120 eur/tund, kokku 432 eurot; Menetluskulude nimekirja koostamine - 0,7 tundi x 120 eur/tund, kokku 84 eurot;
  4. Võlausalaja on esitanud vastuväite võlgniku menetluskuludele. Võlausaldaja leiab, et menetluskulude hindamisel tuleks võlausaldaja hinnangul lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos kliendi kohtumistega, dokumentidega ja tõenditega tutvumisega, analüüsimisega, seisukoha kujundamisega jne. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et võlgniku vastus pankrotiavaldusele on sisult ainult 1,5 lehekülge, siis on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1,5 tundi. Võlgnik on märkinud 7,4 tundi. Samuti ei ole põhjendatud võlgniku menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Põhjendatud ajakulu saaks olla maksimaalselt 0,3 tundi. Võlgnik on märkinud 0,7 tundi.
  5. Võttes arvesse pankrotiavalduse ja selle lisade mahtu (54 lk), on kohtu hinnangul kliendi nõustamisele, menetlusmaterjalidega (hagiavaldus koos lisadega) tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg põhjendatud 3 tunni ulatuses.
  6. Kohus on seisukohal, et arvestades võlgniku seisukoha sisu ja kohtule esitatud lisasid, saab andmete kogumisele ja vastuse koostamisele, kliendi nõustamisele kulunud põhjendatud ajakuluks lugeda 2,5 tundi.
  7. Kohus nõustub võlausaldajaga, et menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud mõistlikuks aja kuluks on 0,3 tundi.
  8. Seega on võlgniku põhjendatud menetluskuluks 696 eurot (5,8 tundi x 120 eur/tund).
  9. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulu 696 eurot.
  10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  11. AS EVIKO on 11.05.2023 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2500 eurot. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, ei ole kulusid tekkinud ning deposiit tuleb 3

(4)võlausaldajale tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.