Obsah (10)

§ 102§ 28§ 22§ 1§ 109§ 31§ 85§ 89§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16181 Tsiviilasi NAS Telemetrics OÜ pankrotiavaldus

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku NAS Telemetrics OÜ kanda.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 2184 urot (käibemaksuga).
3. Mõista NAS Telemetrics OÜ-lt välja ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu 2184 eurot OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole XXXXXXXXXXXX.
4. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud NAS Telemetrics OÜ esitas 16.11.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 23.11.2023 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 102 359,59 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 3 668 159,92 eurot. Võlgniku osas on algatatud üks täitemenetlus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab esialgu pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri hinnangul sisuline majandustegevus puudub. Ka võlgniku selgitusel ei ole ettevõtte tervendamine tänasel päeval enam võimalik. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku selgituse kohaselt peatus ettevõtte tegevus põhjusel, et endiselt tegevjuhilt ei õnnestunud ettevõtte tegevust üle võtta selliselt, et selle tegevusega oleks võimalik jätkata. Võlgnik ei saanud kätte kogu ettevõtte vara, lisaks tekkis kahtlus, et endine tegevjuht hakkas võlgnikuga õigusvastaselt konkureerima. Võlgnik muutus maksejõuetuks, sest majandustegevusega ei olnud võimalik jätkata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesoleva pankrotiavalduse menetluse raames asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28lg 3 mõistes.

Samas arvestades võlgniku etteheiteid oma endisele tegevjuhile, ei saa välistada selliste asjaolude esinemist. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik aruandes toodut arvesse võttes püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse ja palub välja kuulutada pankrot. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada NAS Telemetrics OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi, kes on andnud selleks vastava nõusoleku.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 3 668 159,92 eurot, kuid vara kõigest 102 359,59 euro väärtuses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud kindlaid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 2 Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul olemasoleva realiseeritava vara hinnanguline väärtus ligikaudu 100 000 eurot. Seega on võimalik välja kuulutada võlgniku pankrot ja kanda võlgniku vara arvelt pankotimenetlusega seotud kulud.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1820 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi, sh asja materjalidega tutvumisele 2 tundi; teabenõuete edastamisele, registrid, krediidiasutused, võlgnik 1 tund; teabenõuete vastustega tutvumine ja analüüs 4 tundi; ajutise halduri aruande ja arvamuse koostamine, kohtule ning menetlusosalistele edastamine 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1820 eurot (13 tundi x 140 eurot), s.o 2184 eurot koos käibemaksuga. Halduri tasu mõistetakse täies ulatuses välja pankrotivara arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 3