Obsah (7)

§ 541§ 542§ 546§ 38§ 76§ 77§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoobril 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6152 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi A.K kaebus kohtuvälise mene

) §-st 78 lg 1, kohus määras:

1. Jätta läbi vaatamata A.K kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale trahviteatele nr
3. Kohtumääruse koopia saata A.K’le. Edasikaebamise kord Määruskaebus on võimalik esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtusse saabus A.K kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale. Asjaolude kohaselt koostati temale Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 19.09.2012 trahviteade nr
4. A.K esitas trahviteate peale kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile, kes jättis kaebuse läbi vaatamata, kuna möödunud oli 30-päevane kaebetähtaeg. Kohus selgitab, et A.K suhtes kohaldati kirjalikku hoiatamismenetlust väärteomenetluse seadustiku (

) § 541 mõttes.

§ 541

lg 1 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale, kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Nimetatud trahviteatele märgitakse

§ 542

lg 2 p 2 kohaselt muuhulgas teave selle kohta, et hoiatustrahv tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates; pärast selle tähtaja möödumist muutub hoiatustrahv sundtäidetavaks. A.K on saatnud kohtule trahviteate koopia, millel on kirjas, et täiendavad selgitused asuvad pöördel. Seega ei ole A.K teinud koopiat trahviteate lehe tagumisest küljest, millel on ilmselt selgitatud trahviteate vaidlustamise korda. Kaebuse kohaselt ei ole A.K sõiduki vastutav kasutaja, mistõttu pole ta rikkumist toime pannud. Seega oli A.K’l trahviteate saamisest 30 päeva jooksul võimalik vaidlustada kohtuvälise menetleja juures trahviteade. Kohtuväline menetleja jättis A.K kaebuse läbi vaatamata, kuna isik esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist.

§ 546

lg 2 p 1 kohaselt jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 545 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Mõjuvad põhjused KrMS § 172 lg 2 kohaselt on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Seega annavad nimetatud paragrahvid võimaluse kohtuvälise menetleja juures kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja juures on võimalik kaebetähtaega ennistada ka juhul, kui trahviteates siiski ei olnud märgitud trahviteate vaidlustamise korda. Kui isik ei ole rahul kohtuvälise menetleja

§ 546

alusel tehtud otsustusega, on võimalik esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile

§ 76alusel.

Selle kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Riigikohus on aga oma 15.05.2012 lahendis nr 3-1-1-43-12 märkinud, et

§ 76

lõikes 1 ette nähtud kaebetähtaeg pole kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatav, kuna kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuvälise menetleja otsust ei tehta. Isikul on õigus vaidlustada

§ 546lõikes 2 nimetatud määruseid kohtuvälise menetleja juhi juures tähtajatult.

Alles pärast kohtuvälise menetleja juhi otsustust

§ 77

lg 2 järgi on võimalik esitada kaebus maakohtule

§ 78

alusel juhul, kui isik ei nõustu tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. 2 Kuna A.K ei vaidlusta kohtuvälise menetleja juhi otsustust, puudub kohtul

§ 78

lg 1 alusel käesolevalt pädevus tema poolt esitatud kaebuse lahendamiseks, mistõttu jätab selle läbi vaatamata. Anne Rebane Kohtunik 3