Obsah (5)

§ 8§ 66§ 28§ 41§ 69

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-2783 13. detsember 2022 Maria Lõbus XX k

) § 8 lõike 2 ja justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 alusel. Viru Vangla
3. juuli
4. a korraldusega nr 1-4/689-2 avati V8 osakonna kambrid alates
5. juulist 2021 kella 15.35-st vastavalt päevakavale. Korraldusest nähtuvalt olid lukustamise tinginud asjaolud ära langenud. Viru Vangla
6. septembri
7. a korraldusega nr 1-4/1144-1 lukustati alates
8. septembrist 2021 kella 14.30-st V8 osakond julgeolekukaalutlustel ja asjaolude väljaselgitamiseks

§ 8lõike 2 ja VSKE § 12 alusel.

Korraldusest nähtuvalt toimus V8 osakonnas intsident (rünne vanglaametniku vastu), mille järel näitasid kogu V8 osakonna kinnipeetavad vangla ja vanglateenistujate vastu üles negatiivset meelestatust. Korraldusest nähtuvalt said kinnipeetavad helistada vastavalt Viru Vangla kodukorra lisas 1.9 kehtestatule, s.o laupäeviti. Ametiasutustele võimaldati helistada vastavalt esitatud taotlustele ja vangla võimalustele. Viru Vangla

1. oktoobri
2. a korralduse nr 1-4/1144-2 alusel avati V8 osakonna kambrid vastavalt Viru Vangla kodukorras sätestatud päevakavale alates
3. oktoobrist 2021 kella 11.00-st. Korraldusest nähtuvalt oli Viru Vangla seoses V8 osakonnas toimunud intsidendiga välja selgitanud vajalikud asjaolud ning need olid
4. oktoobriks 2021 ära langenud. Viru Vangla
5. augusti
6. a korralduse nr 1-4/851-1,
7. augusti
8. a korralduse nr 1-4/948-1,
9. augusti
10. a korralduse nr 1-4/987-1,
11. septembri
12. a korralduse nr 1-4/1055-1,
13. septembri
14. a korralduse nr 1-4/1091-1,
15. oktoobri
16. korralduse nr 1-4/1177-1 ja
17. novembri
18. a korralduse nr 1-4/1321-1 alusel lukustati korralduste koostamise päevadel V8 osakonna kambrid, V8 osakonna läänepoolsed kambrid avati ainult kell 08.25−10.
19. Korraldustes on põhjendatud, et

§ 66

lõige 1 nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, mis tagab

ja VSKE täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tulenevalt vangla töökorralduslikest vajadusest lukustati osakonna kambrid

§ 8lõike 2 ja VSKE § 12 alusel.

Korraldusest nähtuvalt võimaldati kinnipeetavatel helistada peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. 2 3-21-2783

1. XX ja teised V8 osakonna läänepoolsete kambrite kinnipeetavad esitasid
2. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Tartu Halduskohus võttis
3. veebruari
4. a määrusega pärast teiste kinnipeetavate kaebuste tagastamist ja XX kaebuse osalist tagastamist menetlusse XX kaebuse järgmiste nõuete osas: − tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes
5. juunil 2021,
6. augustil 2021,
7. augustil 2021,
8. augustil 2021,
9. septembril 2021,
10. septembril 2021,
11. septembril 2021 kuni
12. oktoobril 2021,
13. oktoobril 2021 ja
14. novembril 2021 kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal kambrite lukustamises ning lähedastele ja

§ 28

lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise võimaldamata jätmises; − kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramine kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on õigusvastaselt kambreid lukustanud ja sellest tulenevalt helistamist piiranud. 1) V8 osakonnas on päevas kambriväliseks liikumiseks ette nähtud neli tundi ja vanglal on kohustus tagada selles ulatuses kambriväline liikumine. Tegu on kaebaja subjektiivse õigusega. 2) Viru Vangla
2. juuni
3. a korralduses märgitu on vale, sest mingit konflikti pole tegelikult olnud, mida tõendab ka fakt, et osakond oli terve päev päevakavas ettenähtuna lahti. Vastustaja väide, et kaebajal oli konflikt CCga, ei vasta tõele, sest kaebaja ei ole selle inimesega suhelnud juba
4. aastast. Valetamist kinnitab ka see, et V8 osakonnas viibis kaebaja läänepoolses kambris ja CC idapoolses kambris. Kaebajale teadaolevalt paigutati CC V8 osakonnast V7 osakonda sel põhjusel, et ta loenduse ajal ründas valvurit. Vangla valetamist kinnitab ka see, et vangla hakkas neid väiteid esitama vahetult enne otsuse tegemist. Kaebaja oli lukus viis päeva põhjendamatult ning nende päevade jooksul ei võimaldatud tal helistada lähedastele. Teise üksuse teatud ametnike sõnul lukustati kambrid, sest üksuses on ametnike puudus. 3) Viru Vangla
5. augusti
6. a,
7. augusti
8. a,
9. augusti
10. a,
11. septembri
12. a,
13. septembri
14. a,
15. oktoobri
16. ja
17. novembri
18. a korraldused tehti kaebajale teatavaks iga kord valvurite poolt suuliselt umbes 20 minutit enne osakonna hommikust avamist või siis enne osakonna lukustamist. Kui kaebaja näiteks planeeris sel päeval väljaspool vanglat mingit tegevust või inimestega suhtlemist helistamise kaudu, siis nurjas vangla kõik plaanid. Ehkki korraldustes oli kirjas, et kambrite lukus olemise ajal saab helistada vastavalt taotlustele, siis tegelikkuses ei võtnud valvurid taotlusi vastu ega võimaldanud helistada päevakavas ette nähtud aegadel lähedastele ega

§ 28lõikes 3 sätestatud isikutele.

Osakonna lukustamise ajal tuleb tagada helistamine vastavalt päevakavale. Helistamise võimaldamiseks ei ole vaja nelja valvurit, vaid piisab ühest valvurist, kes annab teisaldatava telefoni ühest kambrist teise läbi toiduluugi. 4) V7 ja V8 osakondades, mille vahel on valveruum, on kinnipeetavaid kokku umbes 45. Teise üksuse juht nõuab, et selle kinnipeetavate arvu puhul oleks valves vähemalt neli valvurit. Samas on teistes osakondades kahe osakonna peale kokku umbes 70 kinnipeetavat ja seal on valves 1−2 valvurit. Valvurite selgituse kohaselt tingis kambrite lukustamise vajaduse see, et puudus üks valvur ehk nelja valvuri asemel oli ainult kolm. On arusaamatu, miks peab teises üksuses olema vahetuses neli valvurit olukorras, kus osakonnas on korraga avatud 6−10 3 3-21-2783 kinnipeetavat ning teistes osakondades, kus on avatud 40 kinnipeetavat, piisab ühest valvurist. Teise üksuse osakonnad on läbi aegade olnud Viru Vangla kõige rahulikumad osakonnad. Neljast valvurist ühe puudumine ei tõsta kuidagi julgeolekuohtu. 5) Ebaõige on vangla väide, et iga valvur ei sobi teise üksusesse järelevalvet tegema. Kõik valvurid õpivad Sisekaitseakadeemias ja õppeprogramm on sama. Seega on kõigil valvuritel ühtne väljaõpe ning vajaduse korral saab teise üksusesse valvureid suunata teistest osakondadest, mida on ka tehtud. 6) Ühtegi haldusakti kaebajale ühelgi korral ei tutvustatud, kuigi kaebaja juhtis ametnike tähelepanu sellele, et kui nad piiravad tema õigusi, siis tuleb neil kaebajale tutvustada haldusakti, et oleks võimalik tõhusalt realiseerida oma kaebeõigust. Haldusakti ei saa hakata põhjendama kohtumenetluse käigus, vaid see peab olema põhjendatud selle andmise hetkest. Samuti tuleb haldusakt kätte toimetada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõikele 1 ja § 62 lõike 2 punktile 1, mida praegusel juhul pole ühelgi korral tehtud. 7) Vangla ei saa õiguste piiramist ja oma kohustuste täitmata jätmist põhjendada tööjõu puudusega. Kui vanglal on mõnel päeval tööjõu puudus, siis on vanglal kohustus rakendada

§-des 138, 139 ja 140 sätestatud meetmeid ning kutsuda teenistusse ametnikud, kellel on puhkepäev või kes viibivad puhkusel, aga mitte piirata kaebaja õigusi, mis on võrreldes teiste osakondade ja vanglatega tagatud niigi minimaalselt (teistes osakondades ja vanglates saavad kinnipeetavad liikuda väljaspool kambrit päevas 8−12 tundi). 8) Kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 8lõike 2 ja § 41 lõike 2 täies ulatuses.

1. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Kaebaja paikneb Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses ehk teises üksuses. Nimetatud üksuse ametnikel on kohustus sooritada kõrgendatud kehalised katsed ning seetõttu ei sobi mitte kõik valvurid järelevalvet tagama teise üksusesse. Teise üksuse päevase vahetuse miinimumkoosseis on neli 12 tundi töötavat valvurit/vanemvalvurit ja üks 8 tundi töötav valvur. Teisel üksusel on 27 vanemvalvuri/valvuri ametikohta. Augustis ja septembris 2021 oli teise üksuse vanemvalvurite/valvurite kohtadest täidetud 58% ametikohtadest (15,6 ametnikku), oktoobris 2021 56% ametikohtadest (15,1 ametnikku) ja novembris 2021 49,5% ametikohtadest (13,4 ametnikku). 2) Korraldustega nr 1-4/851-1, 1-4/948-1, 1-4/987-1, 1-4/1055-1, 1-4/1091-1, 1-4/1177-1 ja 1-4/1321-1 lukustati teise üksuse osakonnad teatud kellaaegadeks julgeolekukaalutlustel. Ettenägematute asjaolude tõttu oli korraldustes nimetatud kuupäevadel osakonnas ametnikke alla miinimumkoosseisu.
2. augustil 2021 tingis osakonna osalise lukustamise ametniku haigestumine. Üksuse juhi asendaja kirjast nähtub, et teavitus toimus õhtusel ajal ning asendust temal leida ei õnnestunud. Ka peavalvekeskusel ei õnnestunud sellisel kellaajal enam kedagi puuduva ametniku asemele saada. Ametnikke kutsutakse vahetusevälisele tööle telefoni teel ning kirjalikke või taasesitamist võimaldavaid tõendeid seetõttu ei ole võimalik kohtule esitada.
3. augustil 2021 viibis puhkusel 4 ametnikku ning teenistusse kutsutute hulk oli veelgi hõredam. On märkimisväärne, et kuigi
4. augustil 2021 ei õnnestunud teenistusse kutsuda asendajateks ühtegi ametnikku (ilmselt liiga lühikese etteteatamise pärast, sest teenistusest vabadel päevadel on ametnikel samuti eraelulised plaanid tehtud), siis kogu järgneva perioodi, kui haigestunud ametnik oli töövõimetuslehel, on vangla suutnud hoiduda osakondade lukustamisest ja vajalik 4 3-21-2783 koosseis on mehitatud.
5. augustil 2021 haigestus ootamatult üks valvur. Tegu oli ootamatu ja lühikese etteteavitusega, asendust ei olnud võimalik leida.
6. augustil 2021 kell 9.50 pidi üks teise üksuse valvuritest minema teostama kinnipeetava erakorralist saatmist seoses vanglavälise ravi vajadusega tervishoiuasutusse, kuhu jäi kuni vahetuse lõpuni. Tegemist oli taas ettenägematu olukorraga. Vanglavälist saatmist saavad teostada vastava väljaõppe (kvalifikatsiooni) saanud vanglaametnikud.
7. septembril 2021 ja
8. septembril 2021 ametnik haigestus. Jällegi oli tegu ootamatu ja lühikese etteteavitusega, asendust ei olnud võimalik leida. Samal perioodil olid mitmed ametnikud puhkusel ja ka haiged. Kogu vahepealse perioodi (12.−
9. september 2021) on suudetud miinimumkoosseis tagada ja osakondade lukustamist vältida. Sh on ametnikud teinud ka pikemaid vahetusi (14 tundi) kui ka reageerinud väljakutsetele.
10. oktoobril 2021 osakondi ei lukustatud. Kaebaja viibis 1.−
11. oktoobrini 2021 kartserirežiimil.
12. oktoobril 2021 haigestus üks ametnik. Nimetatud kuupäeval juba oli üks ametnikest töövõimetuslehel ja kolm ametnikku viibisid puhkusel. Märkimisväärne on asjaolu, et kuni oktoobri lõpuni on puudu teisest üksusest mitmeid ametnikke, kuid sellest hoolimata on peale
13. oktoobrit 2021 suudetud tagada miinimumkoosseis.
14. novembril 2021 haigestus üks ametnik. 3) Vaatamata aktiivsele värbamisprotsessile ja pingutustele tagada vajalik isikkoosseis, on vanglal (sarnaselt teiste elualadega) tööjõupuuduse tõttu hulgaliselt täitmata ametikohti. Vangla turvaline toimimine tuleb tagada reaalselt olemasoleva ametnike ressursiga ja seda eelkõige viisil, et vanglas viibivate inimeste julgeolek on tagatud. Turvalisuse tagamisel mööndusi teha ei saa. Lisaks ei tohi vähem tähtsustada asjaolu, et olemasolevatele ametnikele tuleb tagada kohustuslik puhkeaeg ja õigus puhkusele, sest ületöötamine tekitab erinevaid (tervise)probleeme ametnikele kui ka toob kaasa vanglale julgeolekuohu. 4) Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ning seeläbi isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamine on kaalukas avalik huvi. Mittetõhusa järelevalve tagajärjed võivad olla rasked nii isikutele kui ka vangla üldisele turvalisusele. V7 ja V8 osakondades viibivad kinnipeetavad, kelledest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suureks, et need kinnipeetavad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Tugevdatud järelevalvega osakonna turvariskid on vangla teiste osakondadega võrreldes erinevad. Seetõttu on neis osakondades kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused ka järelevalve teostamisele, sh valvuritele, kes saavad nendes osakondades vangla julgeolekut tagada. Sellised nõuded ei ole kehtestatud meelevaldselt, vaid osakonnas viibivate kinnipeetavate ohtlikkust arvestades. Arvestades tugevdatud järelevalvega üksuse ning selle osakondade eripära, ei ole seega võimalik näiteks lahendus, et osakond võiks avatud olla nõutavast väiksema (aga ka vähemkvalifitseeritud) valvemeeskonnaga. Selline lahendus võib reaalsesse füüsilisse ohtu panna nii osakonnas järelevalvet tegeva ametniku kui ka kinnipeetavad, kui valvemeeskond ei ole võimeline võimalikes ohuolukordades piisavalt kiiresti ja asjakohaste jõududega reageerima. Realistlik ei ole samuti võimalus, et vanglal oleks võimalik väga kiiresti leida tugevdatud järelevalvega üksuse nõuetele vastavaid valvetoimkonna liikmeid. Sellises olukorras tekib oht vangla julgeolekule

§ 8lõike 2 tähenduses ning vanglal on erandkorras õigus osakond lukustada.

Osakonna lukustamise otsust ajaks, kui see peaks päevakava järgi avatud olema, ei tehta vanglas kergekäeliselt. Vangla on teadlik, et see piirab täiendavalt kinnipeetavate liikumisvabadust ning seetõttu kasutatakse sellist meedet vangla julgeoleku tagamiseks nii vähe kui võimalik, ainult hädavajalikel juhtudel. Vastustaja möönab, et kinnipeetavatele tekib osakonna lukustamisest teatavaid ebamugavusi. Küll ei saa aga nõustuda, et ebamugavused on ebamõistlikult suured. Korraldused on antud väga konkreetseks päevaks ning oluline on seegi, et osakond ei ole suletud terveks päevaks. 5 3-21-2783 5) Viru Vangla

1. juuni
2. a korraldusega nr 1-4/689-1 lukustati teise üksuse V8 eluosakonna kambrite uksed seoses asjaoluga, et vanglal oli alust arvata, et V8 osakonnas võis aset leida kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt. V8 osakonnas paiknevate eluaegsete kinnipeetavate vahel toimus sõnavahetus, mis nende profiili ja minevikku arvestades ohustas tugevalt vangla julgeolekut ning osakonnad tuli lukustada. Teabe- ja uurimisosakonna juhataja on
3. juunil 2021 (vangla vastuses ilmselgelt ekslikult märgitud 2022) teinud kaebaja kohta järgmise kande: „Vesteldud kinnipeetav XXga seoses V8 lukustamisega julgeoleku kaalutlustel. XX sõnul ei ole mitte mingeid probleeme nii osakonnasiseselt kui ka osakonnaväliselt V8 pika ja V8 lühikese osa vahel. XX mainis, et tal ei ole kõige paremad läbisaamised CCga ning seda juba pikemat aega. XX sõnul hakkas CC nädal tagasi levitama temast kuulujutte ning seetõttu ka omavaheline vaidlus läbi kambri uste tekkinud oli. Olukorda oli sekkunud ka VV, kes oli väidetavalt CC "paika pannud" ning nüüdseks on kõik omavahel normaalsel läbisaamisel. Kinnipeetava jutust oli selgelt aru saada, et konflikt C ei ole tegelikult lahendust saanud ning kinnipeetavate omavaheline läbisaamine on reaalsuses halb.“
4. juulil 2021 paigutati üks eluaegsetest vangidest V7 osakonda ümber ja V8 osakonna võis avada julgeolekuriski äralangemise tõttu. Kinnipeetavate omavaheline konflikt on kõige otsesemas tähenduses ohuks vangla kui ka vanglas viibivate isikute julgeolekule. Kui on alust arvata, et eluosakonnas võib toimuda või on toimunud kinnipeetavate vahel konflikt, ei saa vangla olla veendunud, et avatud osakonnas oleks tagatud üldine turvalisus ja julgeolek. 6) Viru Vangla
5. septembri
6. a korraldusega nr 1-4/1144-1 lukustati teise üksuse V8 eluosakonna kambrite uksed seoses asjaoluga, et V8 osakonnas toimus rünne vanglaametniku vastu ning V8 osakonna kinnipeetavad näitasid üles vangla ja vanglateenistujate suhtes negatiivset meelestatust. 7)
7. juunil 2021 ja
8. septembril 2021 oli vangla jaoks oluline tegelike ja täpsete asjaolude välja selgitamine nõnda, et kinnipeetavatel puuduks võimalus omavahel suhelda ning asjaolusid moonutada. Lisaks oli lukustamine vajalik ka julgeoleku tagamise eesmärgil. Vangla pidi küll selgitama välja juhtumi asjaolud, kuid samas tuli ära hoida ka toimunud intsidentidega kaasneda võivad turvalisust ohustavad tagajärjed, nt võimalikud arveteklaarimised ja muude raskete õigusrikkumiste toimepanemine. Julgeoleku tagamine on vangla oluline ülesanne. Julgeoleku tagamiseks kambrite sulgemine ühe osakonna piires on vangistusega kaasnev paratamatu ebameeldivus, mille talumise kohustuse õiguslikuks aluseks on

§ 41lõigetest 1 ja 2 tulenev põhimõte.

Vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kinnipeetava subjektiivse õiguse vabal ajal liikumiseks ja toimingute tegemiseks. 8) Korraldustes on selgelt välja toodud korralduse andmise alused ja põhjused. Kaebusest on kenasti välja loetav, et kaebaja oli teadlik osakonna lukustamise põhjustest. 9) Korraldustest nähtub, et helistamist võimaldati kaebajale peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. Kaebaja telefonikõnede logist vaidlusaluste ajaperioodide kohta nähtub, et kaebaja on saanud helistada oma lähedastele, tuttavatele, advokaatidele ja riigiasutustele. Seega ka osakondade lukustamisega ei kaasnenud kaebaja helistamise võimaluse olulist piiramist. 10) Kohustamisnõude osas tuleb arvestada, et vangla ei ole õigusvastaselt kaebaja liikumisja helistamisõigust piiranud. Kaebaja nõudel ei saa kohus kohustada vanglat tagama kaebajale vastavalt õigusaktidele ja päevakavale neli tundi päevas kambrivälist liikumist olukorras, kus teatud põhjustel on vangla julgeolek ohus. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6 3-21-2783 6. Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mis seisnes 26. juunil 2021, 1. augustil 2021, 22. augustil 2021, 28. augustil 2021, 11. septembril 2021, 20. septembril 2021, 30. septembril 2021 kuni 8. oktoobril 2021, 11. oktoobril 2021 ja 25. novembril 2021 kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal kambrite lukustamises ning lähedastele ja

§ 28lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise võimaldamata jätmises.

Samuti palus kaebaja kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramine kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal. 7.

§ 8

lõige 1 sätestab: „Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil VSKE-s ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.“ VSKE § 8 lõike 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Kaebaja viibis vaidlusalusel ajal Viru Vangla V8 osakonna läänepoolsetes kambrites. Viru Vangla kodukorra lisas 1.9 sätestatud V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava järgi on kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ja helistamiseks ettenähtud vaba aeg kell 08.25–10.25, 14.30–15.30 ning 17.50–18.50.

§ 8

lõige 2 sätestab: „Vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.“ Seega lubab

§ 8

lõige 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumise ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda

§ 8

lõikega 1 kinnipeetavale tagatud üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumisja suhtlemisvabadust osade kambrite või ka teatud osakondade lõikes.

§ 8

lõikes 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigiga

§ 69

lõike 2 punkti 1 mõttes, mis on ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga, nt kogu osakonnas paiknevate kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks.

§ 8

lõige 2 võimaldab eelnevast tulenevalt piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul julgeolekuohtu ei tulene. Samuti on kohtupraktikas tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, punktid 12–13). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Tegemist on ennetava meetmega ja ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole samuti oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09). Kuna

§ 66

lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks, siis ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vanglas julgeolekukaalutlustel liikumispiirangute kohaldamine on vangla kaalutlusotsustus, mille puhul saab halduskohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lõige 3). (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1107, punkt 9.) 7 3-21-2783 8. Viru Vangla 26. juuni 2021. a korraldusest nr 1-4/689-1 nähtuvalt tingis samal päeval alates kella 20.00-st V8 osakonna kambrite lukustamise asjaolu, et ametnikele oli laekunud informatsioon, mille kohaselt oli alust arvata, et V8 osakonnas võib aset leida kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt. Vangla pidas

§ 8

lõike 2 alusel vajalikuks osakonna lukustada vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja täpsete asjaolude väljaselgitamiseks. Vangla täpsustas kohtumenetluses, et lukustamine oli tingitud sellest, et kaebaja ja CCi kui eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate vahel toimus sõnavahetus. Teabe- ja uurimisosakonna juhataja on

1. juunil 2021 teinud kande, mille kohaselt kaebaja tunnistas, et ta ei ole pikemat aega CCiga hästi läbi saanud. Kaebaja sõnul oli CC hakanud tema kohta levitama kuulujutte ja seetõttu tekkis omavaheline vaidlus läbi kambriuste. Ehkki kaebaja kinnitas, et kinnipeetavate läbisaamine on muutunud normaalseks, järeldas teabe- ja uurimisosakonna juhataja kaebaja jutu põhjal siiski seda, et konflikt ei olnud lahenenud. 8.
2. Kohus peab ennastõigustavaks kaebaja väiteid selle kohta, et ta ei ole CCiga aastaid suhelnud ja seetõttu mingit konflikti ei olnud. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et teabe- ja uurimisosakonna juhataja kajastas
3. juuni
4. a kandes tõeselt kaebajaga toimunud vestluse sisu. Sellest vestlusest ilmneb selgelt, et kaebajal oli CCiga läbi kambriuste verbaalne konflikt tekkinud. Määravat tähendust ei oma see, et kaebaja ja CC viibisid erinevates kambrites, mille lahtiolekuajad olid erinevad. Ei saa välistada, et teatud tegevuste käigus võinuks kaebaja ja CC siiski kokku puutuda ning nende vahel füüsiline konflikt tekkida. Samuti oli arvestatav oht, et kaebaja ja CC oleksid võinud konflikti kaasata ka teisi kinnipeetavaid. Nii nähtub teabe- ja uurimisosakonna
5. juuni
6. a kandest, et konflikti oli juba sekkunud VV. 8.
7. Vangla on õigesti osutanud sellele, et kinnipeetavate vaheline konflikt on otseseks ohuks vangla julgeolekule. Konflikti käigus võivad viga saada vanglaametnikud ja/või teised kinnipeetavad, samuti võib konflikt valla päästa massilised korratused. Vangla on arvesse võtnud, et konflikti peamised osalised olid eluaegset vangistust kandvad kinnipeetavad, kelle profiili ja minevikku arvestades tuli ohtu vangla julgeolekule pidada eriti tõsiseks. Sellises olukorras oli õigushüvede kahjustamise tõenäosus eriti suur. Asjaolu, et
8. juunil 2021 kuni kella 20.00-ni reaalset füüsilist konflikti aset ei leidnud, ei tähenda seda, et osakonna lukustamine oli õigusvastane. Nagu öeldud, on

§ 8

lõikes 2 ette nähtud kambrite lukustamise võimalus ennetav abinõu, mille eesmärk ongi õigusrikkumist ära hoida. Kui vangla peaks esmalt õigusrikkumise toimepanemise ära ootama, et alles siis saaks kambrid lukustada, oleks tegu hiljaks jäänud reageerimisega ja õigushüved oleksid juba kahjustatud. 8.

1. V8 osakonna kambrid avati
2. juulil 2021 alates kella 15.35-st vastavalt päevakavale, sest CC paigutati teise osakonda. Sellega oli julgeolekuoht V8 osakonnas ära langenud. Kohtu hinnangul ei ole
3. juunist kuni
4. juulini 2021 toimunud lukustamine kestnud ebamõistlikult kaua. Vangla on selgitanud, et konflikti kohta oli asjaolud vaja täpsemalt välja selgitada ning seejuures oli oluline, et kinnipeetavaid ei saaks omavahel suhelda ja asjaolusid moonutada. Kohtu hinnangul on mõistetav, et asjaolude väljaselgitamine võtab aega. Samuti oli vanglal vaja kogutud teavet analüüsida ja otsustada, kuidas tekkinud julgeolekuohtu püsivalt kõrvaldada. Nagu öeldud, oli selliseks lahenduseks CCi teise osakonda paigutamine. 8.
5. Kaebaja väited selle kohta, et CCi ümberpaigutamise tingis hoopis see, et ta ründas loenduse ajal valvurit, on oletuslikud ja tõendamata. Kaebaja ei ole ka loogiliselt põhjendanud, miks peaks väidetav valvuri ründamine endaga kaasa tooma V7 osakonda paigutamise, st kuidas see samm vähendaks edaspidi valvurite ründamise tõenäosust. Usutavam on see, et CCi 8 3-21-2783 paigutamise teise osakonda tingis vajadus hoida teda eemale V8 osakonnas paiknevast kaebajast ja teistest sama osakonna kinnipeetavatest, et pingeid osakonnas maandada. 8.
6. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla väidetavat valetamist peaks kinnitama see, et vangla esitas täpsustavad põhjendused vahetult enne otsuse tegemist. Kinnipeetavate vahelisele konfliktile on osutatud juba
7. juuni
8. a korralduses nr 1-4/689-
9. Konflikti täpsem sisu ja osalised on fikseeritud teabe- ja uurimisosakonna juhataja
10. juuni
11. a kandes, st paar päeva pärast kambrite lukustamist. See, et Viru Vangla ei avanud konflikti täpsemat sisu oma
12. aprilli
13. a vastuses kaebusele, vaid tegi seda
14. novembri
15. a täiendavas vastuses, ei tähenda, et vangla valetaks. Nagu öeldud, olid täpsemad asjaolud kirja pandud juba teabe- ja uurimisosakonna juhataja
16. juuni
17. a kandes, st ammu enne kohtumenetluse algust. Kuna kohus oli
18. novembri
19. a määrusega palunud vastustajal täpsustada kambrite lukustamisega seonduvaid asjaolusid, otsustas ilmselt vastustaja täpsustada ka
20. juunil 2021 toimunud lukustamise asjaolusid. 8.
21. Kaebaja väide selle kohta, et
22. juunil 2021 tingis kambrite lukustamise hoopis ametnike puudus, on jällegi oletuslik ja tõendamata. Viru Vangla
23. juuni
24. a korraldusest nr 1-4/689-1 ega kohtumenetluses esitatud vastustest sellist põhjendust ei nähtu. Ei ole eluliselt usutav, et vangla varjaks sel päeval toimunud lukustamise tegelikku põhjust olukorras, kus vangla on tunnistanud, et mitmel muul juhtumil oli kambrite lukustamise põhjuseks just ametnike puudus. 8.
25. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks
26. juuni
27. a korralduse nr 1-4/689-1 andmisel ületanud kaalutlusõiguse piire või teinud muid kaalutlusvigu. V8 osakonna sulgemine
28. juunist kuni
29. juulini 2021 oli vanglas julgeoleku tagamise ja õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärgil põhjendatud.
30. Viru Vangla
31. septembri
32. a korraldusest nr 1-4/1144-1 nähtuvalt tingis
33. septembril 2021 alates kella 14.30-st V8 osakonna kambrite lukustamise asjaolu, et V8 osakonnas rünnati vanglaametnikku ning seejärel näitasid kõik V8 osakonna kinnipeetavad üles negatiivset meelestatust vangla ja vanglateenistujate suhtes. Vangla pidas

§ 8

lõike 2 alusel vajalikuks osakonna lukustada julgeolekukaalutlustel ja asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtu hinnangul on rünne vanglaametniku vastu ning sellele järgnev kinnipeetavate negatiivne meelestatus vangla ja vanglateenistujate suhtes ilmselgelt oluliseks ohuks vangla julgeolekule. Oli tõenäoline, et järgneda võis uus rünne vanglaametnike vastu ning suuremad korratused. Sellises olukorras oli põhjendatud kambrite sulgemine. Kambrid avati

1. oktoobril 2021 kell 11.00 vastavalt päevakavale, kuna asjaolud olid välja selgitatud ja ohuolukord ära langenud. Kohtu hinnangul ei ole
2. septembrist kuni
3. oktoobrini 2021 toimunud lukustamine kestnud liiga kaua. Vangla põhjendas kohtumenetluses, et ka selle juhtumi puhul oli oluline, et asjaolude väljaselgitamise ajal ei saaks kinnipeetavad omavahel suhelda ja selgituste andmise kohta kokkuleppeid teha. Kohtu hinnangul ei ole vangla
4. septembri
5. a korralduse nr 1-4/1144-1 andmisel teinud kaalutlusvigu. V8 osakonna sulgemine
6. septembrist kuni
7. oktoobrini 2021 oli vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil põhjendatud. Sel ajal toimunud lukustamine ei saanud kaebajat ka oluliselt mõjutada, sest ta viibis nagunii 1.−
8. oktoobrini 2021 kartserirežiimil, st tema liikumis- ja muud õigused olid juba sellest tulenevalt piiratud.
9. Viru Vangla
10. augusti
11. a korralduse nr 1-4/851-1,
12. augusti
13. a korralduse nr 1-4/948-1,
14. augusti
15. a korralduse nr 1-4/987-1,
16. septembri
17. a korralduse nr 1-4/1055-1,
18. septembri
19. a korralduse nr 1-4/1091-1,
20. oktoobri
21. korralduse 9 3-21-2783 nr 1-4/1177-1 ja
22. novembri
23. a korralduse nr 1-4/1321-1 alusel lukustati korralduste koostamise päevadel V8 osakonna kambrid

§ 8lõike 2 alusel.

Siiski ei olnud kambrid terve päeva lukustatud, vaid V8 osakonna läänepoolsed kambrid avati kell 08.25−10.

1. Korraldustes on põhjendatud, et kambrite lukustamine on vajalik vangla töökorralduslikest vajadustest tulenevalt ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Vangla täpsustas kohtumenetluses, et ettenägematute asjaolude tõttu oli nendel päevadel V8 osakonnas ametnikke alla miinimumkoosseisu, mis takistas järelevalve teostamist. 10.
2. Vangla selgitas, et teise üksuse päevase vahetuse miinimumkoosseis on neli 12 tundi töötavat valvurit/vanemvalvurit ja üks 8 tundi töötav valvur. 10.
4. augustil 2021,
5. augustil 2021,
6. septembril 2021,
7. septembril 2021,
8. oktoobril 2021 ja
9. novembril 2021 haigestus ootamatult üks ametnik ja kuna etteteatamisaeg oli lühike, ei õnnestunud vanglal kohe leida asendajaks uut ametnikku. Asendusametnike leidmist on takistanud ka see, et osad ametnikud olid juba töövõimetuslehel või puhkusel.
10. augustil 2021 pidi üks valvuritest osalema kinnipeetava erakorralisel saatmisel vanglavälisele ravile, kuhu jäi vahetuse lõpuni. Kinnipeetavate vanglavälisel saatmisel saavad osaleda ainult vastava väljaõppe saanud vanglaametnikud. 10.
11. Vangla selgitas, et V8 osakonnas viibivad kinnipeetavad, kellest tulenevaid riske on hinnatud niivõrd suureks, et nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on neis osakondades kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused ka järelevalve tegemisele, sh valvuritele, kes saavad selles osakonnas vangla julgeolekut tagada. Vangla rõhutas, et sellised nõuded ei ole kehtestatud meelevaldselt, vaid osakonnas viibivate kinnipeetavate ohtlikkust arvestades. Vangla lisas, et V8 osakond ei saa olla avatud nõutavast väiksema, aga ka vähemkvalifitseeritud valvemeeskonnaga. Kui valvemeeskond ei ole võimeline piisavalt kiiresti ja asjakohaste jõududega reageerima, võivad reaalsesse füüsilisse ohtu sattuda nii osakonnas järelevalvet tegevad ametnikud kui ka kinnipeetavad. Vangla toonitas, et realistlik ei ole samuti see, et vanglal oleks võimalik väga kiiresti leida tugevdatud järelevalvega üksuse nõuetele vastavaid valvetoimkonna liikmeid. Seetõttu oli ametnike ebapiisavuse tõttu vajalik kõnealustel päevadel V8 osakond sulgeda, et vältida ohtu vangla julgeolekule. 10.
12. Kaebaja väited selle kohta, justkui oleksid Viru Vangla teise üksuse osakonnad kõige rahulikumad, on subjektiivsed ega lähe kokku vangla ohuhinnanguga. Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda vangla selgitustes, et V8 osakonnas paiknevad ohtlikumad kinnipeetavad ja seetõttu kehtivad seal järelevalve tegemisel valvurkoosseisule ka rangemad nõuded, milles ei saa järeleandmisi teha. Samuti selgitas vangla, et teise üksuse ametnikel on kohustus sooritada kõrgendatud kehalised katsed. Seega võib ametnikel olla ühtne väljaõpe, kuid teise üksusesse teenistusse saamiseks tuleb neil täita kõrgendatud kehalised nõudmised. Kuna teistes osakondades saavad töötada ka sellised ametnikud, kes teise üksuse ametnikele kehtestatud kehalistele nõutele ei vasta, siis ei ole võimalik neid ametnikke ootamatu vajaduse korral teise üksusesse teenistusse suunata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et V8 osakonnas kehtiksid järelevalve tegemisele samad nõuded nagu muudes osakondades, kui erinevates osakondades paiknevatest kinnipeetavatest lähtub erinev oht. 10.
13. Vangla selgitas, et vaatamata aktiivsele värbamisprotsessile ja pingutustele tagada vajalik isikkoosseis, on vanglal tööjõupuuduse tõttu hulgaliselt täitmata ametikohti. Teisel üksusel on 27 vanemvalvuri/valvuri ametikohta. Augustis ja septembris 2021 oli teise üksuse vanemvalvurite/valvurite kohtadest täidetud 58% ametikohtadest (15,6 ametnikku), oktoobris 2021 56% ametikohtadest (15,1 ametnikku) ja novembris 2021 49,5% ameti- 10 3-21-2783 kohtadest (13,4 ametnikku). Ametnike vähesus tekitas omakorda raskusi ootamatult teenistusest eemale jäänud ametniku asemele uue ametniku leidmisel. 10.
14. Kaebaja leidis, et vangla oleks pidanud kambrite lukustamise vältimiseks rakendama

§-dest 138, 139 ja 140 tulenevaid võimalusi kutsuda teenistusse ametnikud, kellel on puhkepäev või puhkus, või jätta ületunnitöö korras tööle ametnikud, kuni on nende asemele uued ametnikud leitud (

§-e 138, 139 ja 140 tuleb praeguses asjas arvestada vaidlusalustel päevadel kehtinud redaktsioonis (v.r)).

v.r § 139 lõike 1 kohaselt on vanglaametnik kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel: massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks (punkt 1); teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus vanglaametniku teenistusülesannetega (punkt 2); vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on vangla direktor kohustatud viivitamata võtma tarvitusele abinõud, et asendada vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga (punkt 3). Väljaspool vahetuste ajakava võib vanglaametnikku puhkepäeval ja riigipühal tööle rakendada üksnes tema enda nõusolekul, välja arvatud

v.r § 139 lõikes 1 ettenähtud juhul (

v.r § 138 lõige 3). Vanglaametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda vanglaametniku puhkuselt tagasi

v.r § 139 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul (

v.r § 140 lõike 1 teine lause). Olukorras, kus ametnik haigestub või on sunnitud minema erakorraliselt kinnipeetavat vanglast välja haiglasse saatma ja tema asemele ei ole võimalik leida uut ametnikku, ei ole tegemist

v.r § 139 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorraga.

v.r § 139 lõike 1 punktis 1 on silmas peetud erakorralisi, ohtlikke ja potentsiaalselt suure negatiivse mõjuga kriitilisi ja vahetuid ohuolukordi (eelkõige massilised korratused, loodusõnnetus, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtum, avarii ja katastroof). Samuti ei ole tavapärase ja igapäevase järelevalve tegemise näol tegu

v.r § 139 lõike 1 punkti 2 tähenduses edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesandega või teenistusülesandega, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires.

v.r § 139 lõike 1 punktis 2 on silmas peetud teenistusülesandeid, mis on ootamatud või mis on ootamatult pikaks veninud ning mis tuleb täita kohe ja katkematult. Seega ei olnuks vanglal võimalik kohustada ametnikke teenistusse jääma või tulema

v.r § 139 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Kõne alla võiks tulla

v.r § 139 lõike 1 punkt 3. Selle punkti puhul on aga oluline hinnata, kas teenistuses võis olla vaheaeg. Selle hinnangu andmisel on vanglal õigus arvestada igal üksikjuhtumil kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis. Vangla on selgitanud, et kuna teise üksuse valvuri/vanemvalvuri ametikohtadest oli vaidlusalusel ajal täidetud ainult umbes pool, oli oluline tagada nendele vähestele ametnikele piisav puhkeaeg. Vangla on õigesti viidanud sellele, et ületöötamine tekitab erinevaid (tervise)probleeme nii ametnikele kui vanglale ning ületöötanud ametnik ei pruugi suuta tagada nõutaval määral vangla julgeolekut. Samuti on vangla asjakohaselt selgitanud, miks vähemkvalifitseeritud ametnikke ei saa lubada teise üksusesse järelevalvet tegema. Sellises olukorras oli vanglal õigus lasta vahetuse ära töötanud ametnikud puhkama ning üritada esimesel võimalusel leida puuduva ametniku asemele uus inimene. Nii kaua kui asendajat ei oldud leitud, oli vanglal õigus vangla julgeoleku tagamiseks piirata

§ 8lõike 2 alusel kinnipeetavate liikumisõigust.

Seejuures on vangla üritanud kinnipeetavate õigusi piirata nii vähe kui võimalik, tagades neile siiski päevas kaks tundi vaba 11 3-21-2783 aega osakonnas liikumiseks. Samuti on vanglaametniku puudumisest tingitud lukustamised kestnud üksnes ühe päeva. See näitab, et vangla on teinud kõik endast oleneva, et leida haigestunud ametniku asemele võimalikult kiiresti uus ametnik. Eeltoodu tähendab, et teenistuses oli võimalik olude sunnil teha ajutine vaheaeg, piiramata samal ajal ebamõistlikult suurel määral kinnipeetavate õigusi. Seega ei olnud vanglal õigust

v.r § 139 lõike 1 punkti 3 alusel kohustada ametnikke ületunnitööd tegema. 10.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla on
2. augusti
3. a korralduse nr 1-4/851-1,
4. augusti
5. a korralduse nr 1-4/948-1,
6. augusti
7. a korralduse nr 1-4/987-1,
8. septembri
9. a korralduse nr 1-4/1055-1,
10. septembri
11. a korralduse nr 1-4/1091-1,
12. oktoobri
13. korralduse nr 1-4/1177-1 ja
14. novembri
15. a korralduse nr 1-4/1321-1 andmisel teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust ning kaalutlusreeglite rikkumist kohtule ei nähtu. Vangla on ära näidanud, et nendel päevadel oli V8 osakonna kambrite osaline lukustamine vajalik ja põhjendatud vangla julgeoleku tagamiseks ning õigusrikkumiste ärahoidmiseks.
16. Kaebaja on kaebuses osutanud sellele, et kambrite lukustamine toimus ka
17. oktoobril
18. Vastustaja kinnitusel sel päeval kambreid ei lukustatud. Kohtul ei ole alust selles vastustaja kinnituses kahelda.
19. Viru Vangla
20. juuni
21. a korralduses nr 1-4/689-1 ei ole reguleeritud, kuidas toimub helistamine kambrite lukustamise ajal. Viru Vangla
22. augusti
23. a korralduses nr 1-4/851-1,
24. augusti
25. a korralduses nr 1-4/948-1,
26. augusti
27. a korralduses nr 1-4/987-1,
28. septembri
29. a korralduses nr 1-4/1055-1,
30. septembri
31. a korralduses nr 1-4/1091-1,
32. oktoobri
33. korralduses nr 1-4/1177-1 ja
34. novembri
35. a korralduses nr 1-4/1321-1 on märgitud, et helistada saab peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. Viru Vangla
36. septembri
37. a korralduses nr 1-4/1144-1 on selgitatud, et kinnipeetavad saavad helistada vastavalt Viru Vangla kodukorra lisas 1.9 kehtestatule, s.o laupäeviti. Kõnesid ametiasutustele võimaldati vastavalt esitatud taotlustele ja vangla võimalustele.

§ 28

lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused ning telefoni kasutamine toimub VSKE-s sätestatud korras. VSKE § 51 lõike 2 esimese lause järgi võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Keelatud on kinnipeetaval telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga (

§ 28lõike 3 teine lause).

Samas tuleb arvestada sellega, et kinnipeetava õigus helistada

§ 28

lõikes 3 nimetatud isikutele ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, punkt 9). Kaebaja telefonikõnede väljavõtetest nähtub, et ajavahemikul
3. juunist kuni
4. juulini 2021 on kaebaja saanud iga päev korduvalt helistada. Muu hulgas on võimaldatud kõnesid ka advokaatidele.
5. septembril 2021 on kaebaja samuti saanud korduvalt helistada. 1.−
6. oktoobrini 2021 viibis kaebaja kartseris ning ka siis on ta saanud iga päev korduvalt helistada, sh advokaatidele.
7. augustil 2021,
8. augustil 2021,
9. augustil 2021 ja
10. septembril 2021 on kaebaja saanud korduvalt helistada kambrite lahtioleku ajal.
11. septembril 2021,
12. oktoobril 2021 ja
13. novembril 2021 on kaebaja korduvalt saanud helistada nii siis, kui kambrid olid avatud, kui ka siis, kui kambrid olid suletud. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on saanud igal vaidlusalusel päeval korduvalt helistada, sh on võimalik olnud 12 3-21-2783 piisaval määral helistada ka

§ 28lõike 3 teises lauses nimetatud isikutele.

Vangla on võimaldanud kaebajal helistada oluliselt rohkem, kui VSKE § 51 lõige 2 ette näeb. Asjaolu, et kaebaja on saanud siis, kui kambreid ei ole

§ 8

lõike 2 alusel lukustatud, oluliselt rohkem helistada, ei tähenda, et tal oleks subjektiivne õigus saada samal määral helistada siis, kui kambrid on

§ 8lõike 2 alusel suletud.

Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhule, kus tal oleks olnud hädasti vaja helistada ajal, kui kambrid olid lukustatud, kuid vangla seda ei võimaldanud. Piisav ei ole kaebaja üldine selgitus selle kohta, et vangla nurjas lukustamistega tema plaanid ajada asju ja suhelda inimestega helistamise kaudu ajal, mil tavapäraselt oleksid pidanud kambrid päevakava järgi avatud olema. Kaebaja on süüdimõistetu ja kannab vanglas karistust ning tal tuleb arvestada sellega, et vangla tavapärases elurütmis võib vangla julgeoleku kui kaaluka õigushüve tagamise eesmärgil muudatusi ette tulla. Tegu on ebamugavustega, mis paratamatult kaasnevad vangistusega (

§ 41lõige 1).

Kohus leiab, et vangla ei ole vaidlusalustel päevadel kaebajale helistamise võimaldamisel õigusvastaselt toiminud. 13. Kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 8lõike 2 ja § 41 lõike 2 täies ulatuses.

Kaebaja pole seejuures vähimalgi määral põhjendanud, miks need sätted tema meelest põhiseadusega vastuolus on. Kohtu hinnangul ei ole

§ 41lõige 2 ega § 8 lõige 2 põhiseadusega vastuolus.

Need sätted ei luba kinnipeetavate kambreid lukustada meelevaldselt, vaid üksnes siis, kui esineb põhjendatud vajadus. On ootamatuid olukordi, nagu praeguses asjas, kus vangla julgeoleku tagamise vajadus on kaalukam kui kinnipeetava õigus liikuda neli tundi osakonnas ringi. Vanglal peab olema sellistes olukordades võimalus vangla julgeoleku tagamiseks suurema hulga kinnipeetavate liikumis- ja muid õigusi piirata.

1. Kambrite lukustamisest tingitud kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramise õigusvastasust ei saa tuletada ka sellest, et kaebajale ei tehtud vaidlusaluseid haldusakte HMS § 62 lõike 2 punkti 1 kohaselt kättetoimetamisega teatavaks. Vaidlustatud korraldustest nähtuvalt oli ametnikel kohustus korraldusi kinnipeetavatele suuliselt tutvustada. Ka kaebaja on ise kaebuses viidanud sellele, et ametniku puudumisest tingitud kambrite lukustamise korral tutvustasid valvurid korraldusi vahetult enne osakonna avamist või sulgemist. Sellest saab mõistlikult järeldada, et valvurid tutvustasid korraldusi suuliselt ka
2. juunil 2021 ja
3. septembril 2021, kui lukustamise tingisid muud vangla julgeolekut ohustavad intsidendid. Seega oli kaebaja kambrite lukustamise põhjustest teadlik. Ka kohtule esitatud kaebus kinnitab, et kaebaja sai aru, miks kambrid lukustati. Järelikult ei ole korralduste suuline tutvustamine takistanud kaebajal oma kaebeõiguse teostamist.
4. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduste põhjendused on napid, kuid see ei tähenda, et nende põhjendus ei vastaks vähemalt seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile. Korraldustes on viited nii õiguslikule kui ka faktilisele alusele. Samuti ei saa õigusvastaseks pidada seda, et vangla oma korralduste põhjendusi kohtumenetluses täpsustas. See, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamiseks esitab vastustaja haldusaktis väljendatud põhimotiivide toetuseks täiendavaid põhjendusi, ei viita iseenesest haldusakti põhjendamispuudustele ega tähenda haldusakti põhjendamise lubamatut ülekandumist kohtumenetlusse (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16). Vastustaja ongi praegusel juhul vastuseks kaebaja väidetele ja kohtu küsimustele täpsustanud korralduste andmise põhjusi. Kohtul ei ole mõistlikku alust kahelda selles, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest ja kaalutlustest ka haldusaktide andmisel. 13 3-21-2783
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus
8. juunist kuni
9. juulini 2021,
10. augustil 2021,
11. augustil 2021,
12. augustil 2021,
13. septembril 2021,
14. septembril 2021,
15. septembrist kuni
16. oktoobrini 2021,
17. oktoobril 2021 ja
18. novembril 2021 kambrite lukustamisel ja helistamise võimaldamisel ei olnud õigusvastane. Vangla ei ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiranud. Piirangute seadmise eesmärki ja nende kohaldamise kestust arvestades ei olnud need piirangud ülemäärased. Seega tuleb kaebus tuvastamisnõude osas rahuldamata jätta.
19. Ka kaebaja kohustamisnõude osas ei ole võimalik kaebust rahuldada. Nagu kohus eespool selgitas, siis on

§ 8

lõike 2 alusel kambrite lukustamine vangla kaalutlusotsus, mille puhul saab halduskohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus ei saa ka vanglale teha tulevikku suunatud ettekirjutust, mille kohaselt oleks vanglal edaspidi keelatud kambriväliseks liikumiseks ette nähtud ajal kambreid lukustada ja kaebaja helistamist piirata. Sellise ettekirjutusega sekkuks kohus lubamatult vangla kaalutlusõiguse teostamisse. Vanglale peab jääma võimalus igal üksikjuhtumil kaaluda, kas kõiki asjaolusid kogumis arvestades on vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks vajalik kambreid

§ 8lõike 2 alusel lukustada.

Halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest.

1. Niisiis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
2. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja, CCi ja VV nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 14