Obsah (5)

§ 121§ 120§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2202 Määruse kuupäev 19.6.2023 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D.B kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 39 000 eurot (ter

) § 121 lg 1 p 3 alusel (resolutsiooni p 1).

1. Tartu Ringkonnakohus tühistas 01.12.
2. a määrusega Tartu Halduskohtu 21.22.
3. a määruse resolutsiooni p-i 1 ning saatis asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. 3-22-2202
4. Tartu Halduskohtu 15.2.2023 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale kaebuse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks aega 7 päeva alates praeguse määruse kättetoimetamisest.
5. Kaebaja sai 15.2.2023 määruse kätte 21.2.
7. D. B märkis 22.02.
8. a täpsustuses, et kartser tugevdab tema piinu, kuna kartseris peab ta terve päeva viibima kõval ja külmal põrandal või rauast voodil ning seda ta nimetas piinamistingimusteks. Kuna kaebajal on pidevad seljavalud, on talle välja kirjutatud psühhotroopne preparaat ja võimlemismatt venitusteks, et valusid vähendada. Kaebaja matti ei saanud. Kogu summa terve ajaperioodi eest on selle eest, et kaebajale ei väljastatud valuvaigistit.
9. Tartu Halduskohus tagastas 02.03.
10. a määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Määruse põhjendused: Kaebaja täpsustas kaebust 27.02.

1. Seega kaebaja täitis 15.02.
2. a määruse osaliselt. Kaebaja jättis kohtule täpsustamata, kui suure summa kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa omakorda väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Kahjude eristamine on vajalik asja sisulisel lahendamisel, ka riigilõivu tasumisel ja selle tasumisest vabastamisel. Kaebaja ei ole kaebuses väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude osas esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks, s.o 28.2.2023 kõrvaldamata kaebuses olulised puudused ja selliste puuduste kõrvaldamata jätmine takistab asja edasimenetlemist, k.a tasumata on kaebuselt riigilõiv. Kaebuses esinenud puudused takistavad asja sisulist läbivaatamist.
3. Tartu Ringkonnakohtu 22.3.2023 määrusega määrati: Rahuldada D.B määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 02.03.
4. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks; Asendada avaldatavas kohtumääruses D.B nimi initsiaalidega. Määruses leiti, et halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi, silmas pidades, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKo 02.10.2014, 33-1-47-14, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude ja kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude vastavust. Seejärel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks. Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 02.03.
5. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
6. Haldusasi saadeti Tartu Halduskohtusse tagasi 4.5.
8. Viru Vangla vastas kohtunõudele 16.6.
9. Vangla on seisukohal, et terviskahju nõudes ei ole D.B kohtueelset menetlust läbinud. B algsel kahjunõudes vanglale (6-16/186-1), on B välja toonud: „Seoses mõnitamise ja eiramisega minu nii tõsise probleemiga ja korduvate paigutamistega kartserisse vaatamata minu palvetele millistes mina palusin ära paiguta mind kartserisse ja vastunäidustusteega millised on seotud minu selja probleemidega millised on minul diagnoositud“. Mõnitamine on mõistetav väärikuse alandamisena. Probleemi eiramine ja kartserisse paigutamine on samuti käsitletav mitteinimväärika kohtlemisega VangS § 4’ lg 1 mõttes, sest seda tuleks lugeda koos sellega, mis on eespool – pidi kannatama. 2 3-22-2202 Tervisekahjutekitamise etteheite puhul tuleks nõudjal väita, et tema tervis halvenes vangla mingi tegevuse või tegevusetuse tõttu. B seda ei väida, ta räägib kahjunõudes ainult sellest, et tal oli ilma ravimita ja võimlemismatita paha olla. Tervisekahju on terviseseisundi muutumine negatiivses suunas, aga mitte see, kui mingil ajahetkel on lihtsalt halb või ebamugav. Kuna Bodnja terviseseisundi muutust ei väida, siis selles kahjunõudes ta tervisekahju nõuet vangla hinnangul esitanud ei ole, KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et D.B kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 13.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja esitatud hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s

2. Viru Vangla 16.6.2023 vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja kaebuses märgitud asjaoludel vanglale tervisekahju hüvitamise taotlust esitanud. Halduskohus nõustub vastustajaga, et tervisekahju on terviseseisundi muutumine negatiivses suunas, aga mitte see, kui mingil ajahetkel on lihtsalt halb või ebamugav. Kuna kaebaja D. B terviseseisundi muutust ei väida, siis selles kahjunõudes (6-16/186-1) ta tervisekahju nõuet esitanud ei ole. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni hüvitamisnõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus tervisekahju osas ning kui vangla jätab selle taotluse rahuldama, tähtaegselt läbi vaatamata võib tagastab taotluse, alles siis on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel ja selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kuna kohtumäärus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb

§ 175lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt) 3