Obsah (6)

§ 434§ 436§ 440§ 435§ 437§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 25. september 2020. a Tsiviilasja number 2-20-11609 Tsi

§ 434lg 5 ja § 435 lg 1 p-de 2, 3, 4, nõuetega; 2.2.

alternatiivselt esitada registripidajale audiitori poolt kontrollitud

§ 436sätestatud jagunemisaruanne.

2.

1. Puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata.
2. Jätta T grupp AS-i määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud T grupp AS-i kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD
4. T grupp AS ja Mootor Grupp AS sõlmisid
5. juunil 2020 Tallinna notar Egle Uri juures jagunemislepingu, mille kohaselt oli jagunevaks ühinguks T grupp AS ja omandavaks ühinguks oli Mootor Grupp AS. Jagunemislepingu p 6.1 kohaselt annab T grupp AS Mootor Grupp AS-le üle Turnit OÜ (reg nr 12851752) osa nimiväärtusega 2500 eurot. Jagunemislepingu p-st 6.4 kohaselt arvestades, et jaguneva ühingu aktsionärid on omandava ühingu aktsionärid, siis puudub vajadus aktsiate asendamiseks. Seega, jagunemise käigus omandava ühingu aktsiakapitali ei suurendata ning jagunemise tulemusel on omandava ühingu aktsionärideks Hugo Osula ja Tiiu Osula, kelle ühisomandisse kuuluvad 4000 omandava ühingu aktsiat nimiväärtusega 6 eurot ja 40 senti. Jagunemislepingu p 6.5 kohaselt juurdemakseid ei tehta. Jagunemislepingu p. 6.6 kohaselt loetakse omandava ühingu aktsiad jaguneva ühingu aktsionäridele üle antuks. Jagunemislepingu p.7.3 kohaselt jagunemisaruannet ei koostata. Jagunemises osalevad ühingud on jagunemise heaks kiitnud (

§ 440lg 1).

1. T grupp AS ja Mootor Grupp AS esitasid
2. juulil 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse kanda äriregistrisse T grupp AS jagunemine eraldumise teel. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohtu registriosakonna
4. juuli 2020 määrusega anti avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks 185 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohtunikuabi selgitas, et nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi asus seisukohale, et esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha taotletud kannet, sest kande aluseks olev
5. juuni 2020 sõlmitud jagunemisleping ei vasta seaduse nõuetele. Jagunemislepingu kohaselt ei toimu aktsiate asendamist omandava ühingu aktsionäridele ega aktsionäriks ei saa jagunev ühing. Jagunemisel eraldumise teel peab omandavale ühingule üle minema osa jaguneva ühingu varast ja jaguneva ühingu osanikud peavad saama omandava ühingu osanikeks või saab osanikuks jagunev ühing. Kui eralduv ühing plaanitakse korraldada ümber selliselt, et jagunemisel antakse üle vaid vara, kuid aktsiate asendamist ei toimu, on tegemist ebaehtsa jagunemisega. Jagunemisel tuleb vara üle anda aktsiate vastu. Kohtunikuabi leidis, et jagunemisleping ei vasta äriseadustiku (

) § 434 lg 5 ja § 435 lg 1 p 2, 3 ja 4 nõuetele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. T grupp AS esitas määruskaebuse maakohtu määruse tühistamiseks. 2 Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruses välja toodud seisukohtadega, peab neid seaduse ja loogikaga vastuolus olevaks ning leiab, et registriosakonnal puudub käesoleval juhul alus positiivse kandemääruse tegemata jätmiseks. Seadusandja on alternatiivina muudele tehingutele andnud äriühingule võimaluse majandustegevuse hõlbustamiseks liigutada vara jaotumise või eraldumise teel ühest äriühingust teise. TuMS § 15 lg 4 p 9 kohaselt on selline tehing maksuneutraalne. Grupisisene või samadele osanikele või aktsionäridele kuuluvate ühingute vaheline jagunemine ei ole seejuures seadusega keelatud. Järelikult võib praktikas tekkida vajadus teha jagunemistehinguid ka selliste ühingute vahel, milliste omanikuks on üks ja seesama isik või isikud nagu käesoleval juhul. Kohtunikuabi on ekslikult asunud seisukohale, et vara tuleb üle anda aktsiate vastu ning peab toimuma aktsiate asendamine. Jagunemise kohustuslikeks tingimusteks on nii vara üleandmine kui ka see, et jaguneva ühingu omanik peab jagunemise järgselt olema omanik ka omandavas ühingus, kuhu üleantav vara liikus, kuid vara üleandmisel puudub seos aktsiate asendamisega. Sama(de) isiku(te) osalusega ühingute vahelise jagunemise korral (nn kontsernisisene jagunemine) tekib põhjendatult küsimus, kas aktsiate või osade asendamine või vara andmine osaluse vastu on alati vajalik või üldse võimalik? Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et see on võimalik, aga mitte vajalik ega seadusest tulenevalt kohustuslik. Iseendale kuuluva osaluse asendamine iseendale kuuluva osalusega ei muuda nn ebaehtsat jagunemist ehtsamaks. Niisamuti nagu pole vajalik anda üleantava vara vastu osalust olukorras, kus jaguneval ja omandaval ühingul on üks omanik 100%-lise osalusega, sest ühel isikul ei saa jagunemise tulemusena tekkida omandavas ühingus üle 100%list osalust. Registreeritud aktsia- või osakapitali suurendamine ühe või enama aktsia või osa võrra ei oma sisulist tähendust. Jagunemise imperatiivne norm (

§ 434

lg 5) näeb ette, et jaguneva ühingu omanik peab olema peale jagunemist ka omandava ühingu omanik, kuivõrd jagunev ühing annab jagunemise käigus omandavale ühingule üle osa oma varast. Kui jaguneva ühingu ja omandava ühingu omanikuks on sama isik või samad isikud, siis vastuolu kõnealuse sättega ei tekigi, sest asjaomaste osanike või aktsionäride osalus juba eksisteerib, st nad on saanud osaluse omandavas ühingus, mistõttu ei rikuta kellegi õigusi

§ 434lg 5 mõttes.

Kui asuda seisukohale, et asendussuhte määramine on igal juhul kohustuslik, tekib põhjendatult küsimus, kas on üldse võimalik jagunemine ilma jaguneva ühingu kapitali vähendamiseta. Määruskaebuse esitaja sellise seisukohaga ei nõustu. Eraldumine, kus vara antakse üle osaluse vastu, ei too endaga ilmtingimata kaasa asendussuhte määramist, kuna on võimalik, et omandav ühing suurendab kapitali, et jaguneva ühingu omanik saaks omandava ühingu omanikuks, aga jaguneva ühingu enda kapital ei muutu (kui see juhtub olema näiteks lubatud miinimumkapital). Tõusetub küsimus ühingute erinevast kohtlemisest ehk teisisõnu, miks ühing, mille kapitali on võimalik vähendada, saab jaguneda, aga ühing, millel on seadusega lubatud miinimumkapital ei saa jaguneda? Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et seadusandja ühingutel tegelikult vahet ei tee ning juhul, kui asendussuhet ei ole võimalik määrata või ei ole seda otstarbekas teha ja jaguneva ühingu omanikud on peale jagunemist omandava ühingu omanikud (kas siis saavad osaluse, kui seda varem ei olnud või on omanikud edasi sama aktsiate või osade hulgaga) siis tuleb

§ 434lg 5 kriteerium lugeda täidetuks.

Praktikas ei süveneta kandeavalduse menetlemisel tehingu sisusse ning seetõttu loetakse formaalselt ehtsateks jagunemisteks üksnes sellised jagunemistehingud, kus omandava ühingu 3 osa- või aktsiakapitali on kasvõi marginaalselt suurendatud, mis tegelikult ei täida

§ 434

lg 5 eesmärki ega ole kooskõlas

§ 435lg 1 p-ga 2, 3 ja 4, kuivõrd asendussuhe nende jagunemiste puhul puudub.

Praktikas on ettevõtjad asunud otsima lahendusi läbi mitmeetapiliste restruktureerimiste, kus asutatakse jagunemise teel uus ühing ja seejärel ühendatakse asutatud ühing soovitud ühinguga vältides sellega olemasoleva ühingu kapitali suurendamist. Käesoleval juhul valis määruskaebuse esitaja vara üleandmiseks nö otsetee ehk jagunemise eraldumise teel otse teise ühingusse uut ühingut vahepeal loomata. Samuti ei peetud vajalikuks omandava ühingu kapitali suurendamist, kuivõrd see ei oleks sisuliselt midagi muutnud – jaguneva ja omandava ühingu aktsionärid olid enne ja jäävad ka peale jagunemist mõlema ühingu ühisaktsionärideks. Määruskaebuse esitaja leiab, et äriseadustiku jagunemise sätteid tuleks lugeda ja tõlgendada kogumis. Asjakohatu on seejuures viide ühinguõiguse kommenteeritud väljaandele. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole ebaehtsa jagunemise temaatikat erialakirjanduses piisava põhjalikkusega kommenteeritud. Puudub ka vastavasisuline kohtupraktika, kuna enamik äriühingutest, kes on sarnases olukorras, suurendavad pigem ühe euro võrra omandava ühingu osa- või aktsiakapitali, kui kulutavad ajalist- ja materiaalset ressurssi teema üle vaidlemiseks. 5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna
2. juuli 2020 määrus tuleb jätta muutmata osas, milles kohtunikuabi andis avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 185 päeva määruse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus muudab osaliselt kohtunuikuabi määruse põhjendusi ja täiendab määruse resolutsiooni kõrvaldamisele kuuluvate puuduste loeteluga.
3. T grupp AS ja Mootor Grupp AS palusid
4. juulil 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale saadetud avalduses kanda äriregistrisse T grupp AS jagunemine vastavalt Tallinna notar Egle Uri poolt
5. juunil 2020 tõestatud jagunemislepingule. Avaldaja on seisukohal, et jagunemisleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele, mistõttu ei ole jagunemine ebaehtne ja jagunemiskande tegemine on võimalik. Kohtunikuabi asus seisukohale, et tegemist võib olla ebaehtsa jagunemisega, jättis jagunemise kande tegemata ning andis avaldajale tähtaja 185 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub kohtnikuabiga, et käesoleval juhul ei olnud maakohtul alust positiivset registrikannet teha ning põhjendatud oli avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine.
6. TsÜS § 47 kohaselt on juriidilise isiku jagunemine lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Jagunemine on üks seadusega lubatud ja reguleeritud kapitaliühingute ümberkorraldamise viis, mis võimaldab osa äriühingu tegevust viia üle teise ühingusse seaduses sätestatud korras, tagades samas nii võlausaldajate kui ka aktsionäride/osanike kaitse. Reeglid on kujundatud selliselt, et nad võimaldaksid ettevõtjal korraldada oma tegevus ümber võimalikult väikemate kuludega. Samas ei saa jagunemise ainus eesmärk olla ühe varaeseme (üks kinnisasi, äriühingu osalus jms) üleandmine ühelt äriühingult teisele, millist eesmärki on võimalik saavutada muul viisil, näiteks võõrandamistehingu kaudu.
7. Vastavalt

§ 434

lg-le 5 ja § 435 lg 1 p-dele 2, 3 ja 4 peab jagunemisel eraldumise teel omandavale ühingule (käesoleval juhul Mootor Grupp AS-le) üle minema osa jaguneva ühingu 4 (T grupp AS) varast ja T grupp AS aktsionärid peavad saama Mootor Grupp AS aktsionärideks või saab aktsionäriks T grupp AS.

§ 434

lg-te 4 ja 5 kohaselt saavad eraldumisel omandava ühingu aktsionärideks jaguneva ühingu aktsionärid või ainsaks aktsionäriks saab jagunev ühing. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 435

lg 1 p 2 kohustab jagunemislepingus ära märkima aktsiate jaotuse ja asendussuhte, kuid selle kokkuleppe sisu osas imperatiivne regulatsioon puudub. Seega saavad jagunemislepingu osapooled leppida kokku asendussuhtes väärtusega 0, samuti selles, et aktsiate üleandmist ei toimu. Äriregistri andmetel on jaguneva ühingu aktsionärideks Tiiu Osula ja Hugo Osula. Omandava ühingu ainuaktsionäriks on Hugo Osula. Jagunemislepingu p 5.3.

1. kohaselt on Tiiu Osula ja Hugo Osula abikaasad, kelle varasuhtele kohaldub varaühisus ning jaguneva ühingu aktsiad ning omandava ühingu aktsiad kuuluvad nende ühisvara hulka, st aktsiad on nende ühisomandis. Seega aktsionäride ring ei muutu, nende õigused on jagunemise käigus tagatud. Ringkonnakohus nõustub, et aktsiate asendamiseks aktsionäride kaitse eesmärgil vajadus puudub.
2. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et jagunemislepingu kohaselt on aktsiate asendussuhe null, ei ole jagunemise ebaehtsuse tunnus.

§ 435

lg 1 p 2 kohustab küll jagunemislepingus asendussuhtes kokkuleppima, kuid kokkuleppe sisu osas kehtib lepinguvabadus ning pooled võivad asendussuhteks leppida kokku ka 0 (nulli). Olukorras, kus aktsionäride ring ja osaluse proportsioon ei muutu, ei kahjusta see aktsionäride huve. Kohtunikuabi jättis kaevatavas määruses jagunemise ehtsuse hindamisel tähelepanuta, et jagunemisel soovitakse üle anda üksnes üks vara ese, Turnit OÜ (registrikood 12851752) osa nimiväärtusega 2500 eurot. Ringkonnakohus märgib, et ka see on võimalik, et äriühingu jagunemisel toimub üksnes ühe varaeseme üleandmine jagunevalt ühingult omandajale. Ringkonnakohus rõhutab, et ebaehtsaks (näilikuks) võib jagunemist pidada olukorras, kus need mõlemad asjaolud esinevad koos, st toimub üksikute varaesemete üleandmine ühelt ühingult teisele, samas kui sellest tulenevalt ühingute kapitalid ei muutu. Ebaehtsa jagunemisega varjatakse teist tehingut. Just sellisele olukorrale on tähelepanu juhitud ka õiguskirjanduses, millele on kohtunikuabi kaevatavas määruses viidanud (vt Saare, K., jt Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Juura 2015, lk 458 jj). Käesoleval juhul esinevad need kaks asjaolu koos, mistõttu ei ole registripidajale kande tegemiseks esitatud jagunemisleping eelduslikult kooskõlas

§ 434lg 5 ja § 435 lg 1 p-de 2, 3, 4, nõuetega.

11. Nimetatud eelduse saaks avaldaja kõrvaldada jagunemisaruande koostamise (

§ 436

) ja audiitorkontrolliga (

§ 437

). Käesoleval juhul on aktsionärid kasutanud seaduses ettenähtud võimalust jätta jagunemisaruanne koostamata (

§ 436lg 2).

Jagunemisaruande eesmärk on selgitada ja põhjendada õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel, samuti eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele tuleb aruandes põhjendada osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele (

§ 436lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et kui jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühinguid esindama õigustatud osanikud soovivad jagunemist eraldumise teel, mis toimub üksikute varaesemete üleandmise teel ühelt ühingult teisele, samas kui sellest tulenevalt ühingute kapitalid ei muutu, siis peavad nad jagunemise ehtsust põhjendama täiendavalt jagunemisaruandes, mida peab kontrollima audiitor. Vastasel juhul on registripidajal õigus kande tegemisest keelduda. 5 12. Käesolevas asjas andis registripidaja TsMS § 596 lg 2 alusel avaldajale tähtaja kande tegemist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Põhimõte, et menetlusdokumendis esineva kõrvaldatava puuduse korral annab kohus menetlusdokumendid esitanud menetlusosalisele esmalt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, on väljendatud üldnormis TsMS § 3401 lg-s 1 ja TsMS § 596 lg 2 üksnes kordab seda. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemine eeldab, et kandeavalduses või lisadokumentides on selline puudus, mis on kõrvaldatav. Seaduse mõtte kohaselt eeldab kõrvaldatav puudus eelkõige registripidajale esitatavate andmete mittetäielikkust. Ringkonnakohus märgib, et registripidaja kontrolliõigus registrimenetluses on piiratud.

§ 33

lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Sellest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele, kuid võib hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest ka siis, kui esitatud dokument on näiteks heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus või vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning seetõttu TsÜS § 86 või § 87 järgi tühine. Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-16 p 13 ja nr 3-2-1-139-08 p 8). Kuna praegusel juhul ei esitanud avaldaja registripidajale seaduse nõuetele vastavat jagunemislepingut ega ka jagunemisaruannet, milles oleks esitatud jagunemise õiguslikud ja majanduslikud põhjendused, oli registripidajal

§ 33lg 5 alusel õigus keelduda kande tegemisest.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on jagunemislepingus esinevad puudused kõrvaldatavad kas jagunemislepingu muutmise või jagunemisaruandes ebaehtsuse eelduse ümberlükkamise teel. Kui avaldaja tähtaja jooksul ei vii lepingut kooskõlla jagunemise mõiste ja eesmärgiga või ei põhista jagunemisaruandes lepingu vastavust jagunemise mõistele ja eesmärgile, tuleb registripidajal jätta kandeavaldus rahuldamata.

1. Ringkonnakohus leiab, et kõrvaldamist vajavad puudused peavad olema märgitud kohtulahendi resolutsioonis. Negatiivsele kandemäärusele ja puuduste kõrvaldamise määrusele kehtib nagu ka teistele hagita menetluse määrustele üldnormina TsMS §-s 436 lg-s 1 ja §-s 465 määruse sisu kohta sätestatu. Põhimõte, et kohtulahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ka muu lahendi tekstita kohaldub ka puuduste kõrvaldamise määrusele, st kõrvaldamist vajavad puudused peavad olema märgitud selgelt kohtumääruse resolutsioonis. Käeolevas asjas puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon sellele nõudele ei vasta, mistõttu tuleb määruse resolutsiooni vastavalt täiendada.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vaidlustatud määruses puudub selge edasikaebekord, mis on vastuolus määrusele esitatud nõuetega (TsMS § 465 lg 2 p 7). muuhulgas puudub viide kohtule, kuhu määruskaebus tuleb esitada (TsMS § 442 lg 6 ).
3. Maakohtu kohtunik on leidnud, et registriasjades esitatud määruskaebuste kohtualluvusega seonduv ei ole üheselt selge. Ringkonnakohus selgitab, et alates
4. juulist 2020 kehtib registriasjades määruskaebuste esitamisel üldine kord, mille kohaselt tuleb määruskaebus esitada määruse teinud maakohtu kaudu sellele ringkonnakohtule, kes maakohtu lahendite seaduslikkust kontrollib (TsMS § 661 lg 1). Registriasjas teeb vaidlustatud määruse kohtunikuabi, kes menetleb maakohtule esitatud 6 määruskaebust esmalt ise (TsMS § 663 lg 6). Kohtulikke registreid peab üksnes Tartu Maakohus, mistõttu esitatakse registriasjades määruskaebus läbi Tartu Maakohtu registriosakonna ja kohtuniku Tartu ringkonnakohtule. TsMS § 663 lg-s 61 sätestatud erikord määruskaebuste kohtualluvuse osas kehtis kuni
5. juulini 2020 ja see säte on tunnistatud kehtetuks (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, lk 1187).
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 7