2-23-7282/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Maris Kuurberg, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7282 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.11.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis RESOLUTSIOON

1. Jätta X 18.12.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.11.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-7282 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Y ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 2-23-7282
3. X (hageja) esitas 17.05.2023 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ja selle täpsustused, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 627 eurot kuus alates 17.05.2023– 30.06.
4. 1.
5. Hagiavalduse kohaselt on hageja täisealine, kuid on õpilane. Hageja õpib
6. klassis. Hageja vajadused ühes kuus on 1254 eurot (kommunaalkulud 132 eurot, elekter 17 eurot, korteri üür 380 eurot, telefon 16 eurot kuus, teleteenused ja internet 29 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, hügieenitarbed 40 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 40 eurot, kulutused toidule 300 eurot ja kulutused riietele 200 eurot). Kostja majanduslik olukord on hageja omast märkimisväärselt parem. Kostja ei ole täitnud hageja ees ülalpidamiskohustust. 1.
7. Hageja õpib päevases õppevormis. Hageja elab koos emaga üürikorteris, kes kannab ka hageja ülalpidamise kulud. Hageja teenib ka ise raha, et katta vaba-aja veetmisega tekkivaid kulutusi ning läks autokooli.
8. klassis ei ole hagejal võimalik kooli kõrvalt täiskohaga tööl käia. Kostja vastuväited
9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2.
10. Kostja vastuväidete kohaselt õpib hageja XXX mittestatsionaarsel õppel ehk sessioonõppel, mis on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe toimub õppeaja jooksul kolmepäevaste või nädalaste õppesessioonidena. Hageja käib koolis üksnes kindlatel päevadel kuus. Suur osa õppest on iseseisev õppimine. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Hagejal on püsiv sissetulek, kuna hageja käib kooli kõrvalt tööl. Õppetöö ei takista hagejal sissetulekut hankida. 2.
11. Kostja vaidleb vastu hageja kuludele. Hageja ei ole kulusid põhistanud ega tõendanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12. Harju Maakohus jättis 17.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3.
13. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on hageja isa ning et hageja on täisealine, kes õpib XXX. Tavapäraselt ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Hageja õpib aga mittestatsionaarses õppes. Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Hageja on ka ise kinnitanud, et ta käib kolm korda nädalas koolis kohapeal ja ükskord nädalas õpib iseseisvalt kodus ning lisaks sellele on tal kodutööd, valmistumine eksamiteks ja uurimistöö ning selle kaitsmine. Mittestatsionaarne õpe ei välista sissetulekute teenimise võimalust. 3.
14. Hageja igakuised kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ca 551 euro ulatuses. 3.
15. Hagejal on arvelduskonto Swedbank AS-is, millel oli 11.09.2023 seisuga hoiustatud 1811,52 eurot. Hageja kuue kuu keskmine töötasu C AS-ilt ning töövõimetushüvitis on olnud 710,57 eurot (kuue kuu jooksul on laekunud tasu 4263,42 eurot). Hagejale on laekunud sissetulekuid ka kolmandatelt isikutelt keskmiselt 537,64 eurot kuus (kuue kuu jooksul on 2 2-23-7282 kokku 3225,85 eurot). Seega oli perioodil 11.03.2023–11.09.2023 hageja keskmine sissetulek 1248,21 eurot kuus ning hagejat võib pidada seega majanduslikult kindlustatuks. 3.
16. Maakohus tuvastas, et hageja käib kooli kõrvalt tööl ning omab püsivat sissetulekut. Hageja ei ole menetluses esile toonud ega kinnitanud, et ta kavatseks tööl käimisest loobuda. C AS on teinud hagejale ka veel oktoobris väljamakse. Hageja peab seega võimalikuks jätkuvalt kooli kõrvalt tööl käia. Kuigi hageja on avaldanud, et ta teenib raha, et katta vaba-aja veetmisega tekkivaid kulutusi, siis ei ole püsikulude olemasolul mõistlik oma sissetulekuid kulutada üksnes vabale ajale ja meelelahutusele. Täiskasvanuna tuleb hagejal valida, millele ja kui palju ta kulutab, et tema põhivajadused ei jääks katmata. 3.
17. Arvestades hageja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, on hageja võimeline oma sissetulekute arvelt ennast ise ülal pidama ning kostjal puudub kohustus tasuda täisealisele ja töötavale lapsele elatist. Hagejal on igakuiselt eelduslikult õigus saada ka lastetoetust 80 eurot (perehüvitiste seaduse § 17), mille arvelt täiendavalt oma igakuiseid kulusid osaliselt katta. Apellatsioonkaebus
18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada. 4.
19. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt läks hageja
20. aastal tööle 0,75 koormusega, et abistada oma ema lastega seotud kulude kandmisel. Kostja ei ole
21. aastal täinud ülalpidamiskohustust hageja ega tema alaealise venna suhtes. Hageja ja tema vennaga seotud kulusid on kandnud ema. Hagejal ei ole võimalik varasema töökoormusega jätkata, sest tegeleb
22. klassi lõpetamisega. Samuti tegeleb hageja autokooliga, et saada juhiload. 4.
23. Hageja käib kooli kõrvalt tööl, et katta ise oma vaba-aja veetmisega seotud kulud. Kooli kõrvalt ei teeni hageja piisavalt, et katta eluaseme, olme ja toiduga kaasnevad kulusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
25. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 3 2-23-7282
26. Hageja on esitanud perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 järgi kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja hinnangul on ebaõiglane, et hageja ja tema vennaga seotud kulusid peab kandma üksnes ema. Hageja käib kooli kõrvalt tööl, et katta oma vaba-aja veetmisega seotud kulud. Kooli kõrvalt ei teeni hageja piisavalt, et katta eluaseme, olme ja toiduga kaasnevaid kulusid.
27. PKS § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära (RKTKm, 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10, teine lõik). Seadus kaitseb eriliselt just alaealisi lapsi (samas).
28. TsMS § 652 lg 1 ja 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks eelkõige esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning esitatud tõendid. Apellatsioonkaebuses vaidlustamata asjaoludel õpib hageja mittestatsionaarses õppes (hageja viide päevasele õppevormile ei ole täpne), hageja kulud ühes kuus on ca 551 eurot, hageja on käinud tööl, tema sissetulekud on perioodil 11.03.2023–11.09.2023 olnud keskmiselt 1248,21 eurot kuus ning hageja sai töötasu ka veel
29. a oktoobris. Kuna hageja õpib mittestatsionaarses õppes, suudab hageja teenida õpingute kõrvalt ka sissetulekut. Seda on hageja ka teinud. Maakohus arvestas põhjendatult hageja hangitud sissetulekut ja selle teenimise võimet. Hageja sissetulekud (keskmiselt 1248,21 eurot kuus) ületavad tema maakohtu põhjendatuks peetud kulusid ühes kuus (ca 551 eurot). Kuna vanematel on oma laste suhtes üldjuhul võrdsed kohustused (PKS § 116 lg 1), langeks ülalpidamiskohustuse korral hageja kummalegi vanemale elatise maksmise kohustus eelduslikult 275,50 eurot (= 551 ÷ 2) kuus, arvestades maakohtu tuvastatud hageja põhjendatud kulude suurust ühes kuus. Hageja senine sissetulek ühes kuus on olnud märkimisväärselt suurem (s.o 1248,21 eurot). Kuigi ülalpidamist vajava isiku ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lähtudes tema vajadustest, tuleneb perekonnaseaduse mõttest see, et isikul on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui ta vajab abi, st tal endal ei ole piisavaid vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. Hageja on teeninud endale ise sissetulekut ja sissetulekut ka saanud. Seega sai hageja katta oma vajadused enda teenitud sissetuleku arvel täies ulatuses.
30. Hageja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et tema töökoormus saab olema või on varasemast väiksem, kuid ei ole väitnud, et ta tööl enam üldse ei käiks või ei saaks õppetöö tõttu üldse tööl käia. Hageja selgitas, et käib jätkuvalt kooli kõrvalt tööl, et katta ise oma vabaaja veetmisega seotud kulud, kuid kooli kõrvalt ei teeni hageja lihtsalt piisavalt, et katta kõik oma kulud. Kuna hageja on täisealine, kellel on võimalik ka õppetöö kõrvalt teenida sissetulekut ja kes seda ka teeb, ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust hageja enda eelistused, kuidas ta sissetulekuid enda vajaduste rahuldamiseks kasutada eelistab (s.o eluaseme jm kulude asemel vaba-aja veetmisega kaasnevate kulude kandmiseks).
31. Hageja ei saa nõuda kostjalt elatist tuginedes kostja võimalikule ülalpidamiskohustusele hageja venna ees. Hageja vennal on iseseisev elatise nõue oma vanema vastu. 4 2-23-7282
32. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
34. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5