2-23-14032/7

2-23-14032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.

1. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14032 Tsiviilasi Kxxxxx Txxxxxx hagi VxxxxxxTxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KxxxxxxTxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxx maakond, e-post: x Kostja: Vxxxxx Txxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxx xxxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.
2. a. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Kxxxxx Txxxxxx hagi Vxxxxx Txxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada Kxxxxx Txxxxxx ja Vxxxxx Txxxxxx vahel 1xxxxxxxxx. a registreeritud abielu.
5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
6. Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Kxxxxx Txxxxxxxesitas 03.10.
7. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Vxxxxx Txxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxx. a. Poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja lahkus koos kolme alaealise lapsega poole ühisest kodust. Lapsed jäävad elama emaga. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutamisega kohtuväliselt. Hageja soovib peale abielulahutust kanda perekonnanime Txxxxxx. 05.10.
8. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja esitas 23.10.
9. a kohtule kirjaliku seisukoha hagiavaldusele. Kostja esitatud hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus pidas poolte osavõtul 04.12.
10. a kohtuistungi. Hageja jäi esitatud nõude juurde. Pooled ei ela alates 01.01.
11. a koos. Lastega seonduvat soovitakse rahumeelselt arutada. Kostja on olnud hageja suhtes vägivaldne ning hageja ei soovi lepitusmenetlust. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on seega pöördumatult lõppenud, hageja tahe abielu lahutamiseks on kestev ja abielu tuleb lahutada. Sunniviisiliselt kedagi abielus hoida ei saa. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on pooled sellest kokkuleppest lahti öelnud ja ei soovi seda enam täita. Nende abielulised suhted on lõppenud 01.01.
12. a. Kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne. Nii hageja kui ka kostja soovivad sellest suhtest lahkuda. Puuduvad argumendid, et sundida hagejat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kolm ühist last elavad hagejaga. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik