Obsah (8)

§ 230§ 231§ 436§ 438§ 367§ 162§ 174§ 177

2-23-122085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud 3 2-23-122085 ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Põhinõue

1. Kohus on tuvastanud, et kostja tellis hagejalt erinevaid tooteid (tapp, liugplaat, tõstuki kett). Hageja esitas 11.04.2023 kostjale tellitud toodete eest arve (arve-saateleht nr 2300833), summas 944,32 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 21.04.
2. Kostja saatis hagejale 11.04.2023 Coop panga maksekorralduse nr 316, millest nähtub, et Silvager OÜ on kandnud hagejale arve-saateleht nr 2300833 alusel 944,32 eurot. Hageja andis arve-saatelehel märgitud tooted kostjale üle. Kuna arve ei laekunud hageja pangakontole, soovitas hageja 24.04.2023 e-kirjaga kostjal Coop panga klienditeenindusega ühendust võtta ja küsida, kuhu raha on seisma jäänud. Kostja vastas hagejale 25.04.2023, et ta saab vastuse viie tööpäeva jooksul keskpangast, süsteem pidi näitama, et raha seisab seal. Kuna kostja lubadustele vaatamata raha ei laekunud, saatis hageja 23.05.2023 kostjale meeldetuletuse, millega andis kostjale arve tasumiseks täiendava tähtaja kuni 26.05.
3. Kostjale esitatud arve summa on siiani hagejale laekumata.
4. Kostja ei ole käesoleva otsuse punktis 16 nimetatud asjaoludele vastu vaielnud, kuid on seisukohal, et on oma kohustuse raha ülekandmisega täitnud ja võlgnetava summa hagejale tasunud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta teadlik, kuhu tema raha on saanud ning leiab, et ta peaks hagejale tasuma sama summa kaks korda, kui kohus hagi rahuldab.
5. Kohus märgib, et kostja vastuväide, et ta on oma kohustuse hageja ees täitnud raha ülekandmisega, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitnud või on hagejal õigus nõuda kostjalt müügihinna tasumist.
7. Kohaldamisele kuulub antud asjas Võlaõigusseadus.
8. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna kostja tellis hagejalt erinevaid tooteid ja hageja on kostjale tellitud tooted üle andnud ning esitanud nende eest tasumiseks kostjale arve, on poolte vahel sõlmitud müügileping.
9. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt, muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna arve tasumise tähtaeg oli 21.04.2023.a, oli kostja kohustatud hageja esitatud arve selle tähtaja jooksul tasuma.
10. VÕS § 91 lg-st 3 tulenevalt kannab kostja raha ülekande tegemisel kohustuse täitmise riisikot kuni raha on laekunud hageja pangakontole. Kuna 11.04.2023.a arve-saatelehe nr 2300833 alusel tasumisele kuuluv summa ei ole hageja kontole laekunud, ei ole kostja müügihinna tasumise kohustus täidetud.
11. Asjaolu kohta, et summa ei ole hageja kontole laekunud, on hageja esitanud tõendina LHV Pank kinnituskirja (17.07.23 hagiavalduse lisa 5). Kostja ei ole ka vastavat asjaolu vaidlustanud. Kostja on küll märkinud, et ta esitas hagejale panga poolse digiallkirjaga dokumendi, mis tõestas, et kostja on oma kohuse täitnud, kuid vastav väide ei vasta tõele, kuna poolte vahel 24.04.2023.a toimunud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja edastas makse tegemist tõendava maksekorralduse hagejale ja hageja raamatupidaja juhtis kostja tähelepanu sellele, et maksekorralduses märgitud makse saaja panga BIC/SWIFT kood ei ole õige (hageja 05.11.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Vastuseks teatas kostja 25.04.2023 et ta sai 4 2-23-122085 pangasüsteemist enda järelepärimisele vastuse, mille kohaselt seisab raha kusagil keskpangas (17.07.23 hagiavalduse lisa nr 3). Seega oli kostja juba 25.04.2023 teadlik, et raha ei ole hagejale laekunud, seda ebaõige BIC/SWIFT koodi tõttu.
12. Samuti ei ole õige kostja väide, et ta peab tasuma arve hagejale teist korda. Raha ei ole hagejani jõudnud kostja eksimuse tõttu raha ülekandel. VÕS § 91 lg-st 3 tulenevalt kannab kostja raha ülekande tegemisel kohustuse täitmise riisikot kuni raha on laekunud hageja pangakontole. Antud asjas ei ole poolte vahel vaidlust asjaolu üle, et raha ei ole jõudnud hageja pangakontole, seega tuleb lugeda kostjat enda kohustust rikkunuks.
13. Kui võlgnik ei ole võlasuhtest tulenevat kohustust ettenähtud tähtaja jooksul täitnud, on vastavalt VÕS §-le 100 tegemist kohustuse rikkumisega, mis annab võlausaldajale VÕS § 101 lg 1 kohaselt õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult VÕS § 108 lg 1 alusel selle kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale 11.04.2023.a arve-saatelehel nr 2300833 märgitud summat 944,32 eurot tänaseni tasunud, rikub ta lepingust tulenevat kohustust ning hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt selle kohustuse täitmist.
14. Kohus, hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas 944,32 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue.
15. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud kõrgemas viivisemääras ning seega tuleb hageja viivisenõude suuruse arvutamisel lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast.
17. Arve-saatelehel nr 2300833 märgitud summa (944,32 eurot) tasumise tähtaeg oli 21.04.
18. Seega on õigus hagejal nõuda viivist alates 22.04.2023, ehk kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ning hageja viivise arvestamise algusaeg on põhjendatud. Hageja on esitanud 31.07.2023 puuduste kõrvaldamise avaldusega viivisearvestuse hagi esitamise seisuga, mille järgselt viivise summaks oli 24,57 eurot. 07.11.2023 lõplike seisukohtadega on hageja esitanud uue viivisearvestuse perioodi 22.04.2023 kuni 07.11.2023 kohta, mille kohaselt hageja viivisenõue oli muutunud sissenõutavaks 59,38 euro suuruses summas. Kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o. 27.11.2023 on hageja viivisenõue muutunud sissenõutavaks summas 65,86 eurot (viivis on arvutatud www.viivisekalkulaator.ee alusel). Võlasumma: 944.32 eurot Periood: 21.04.2023 - 27.11.2023 Viivisemäär: VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär Perioodis viivitatud päevi kokku: 221 Viivis perioodi lõpuks: 65.86 eurot Viivisearvestus: Võlaperiood % aastas 21.04.2023 - 30.06.2023 10.5 01.07.2023 - 27.11.2023 12 % päevas Summa päevas Perioodis päevi 0.028767 0.271654 71 0.032877 0.310461 150 Perioodi summa 19.287434 46.56915 5 2-23-122085
19. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja nõuda viivis summas 65,86 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 21.04.2023 kuni 27.11.2923 eest. Tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue. 32.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 33. Kohus on seisukohal, et hageja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud ning kohtul ei ole alust jätta vastav nõue rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt, s.o. 944,32 eurot, alates 28.11.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud 34.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

35. Kohus rahuldas hageja hagi täies ulatuses, seega jäävad hagimenetluse kulud kostja kanda. 36.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Hageja on esitanud kohtule 07.11.2023 menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja suhtes vastuväiteid esitanud.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 280,00 eurot ning lepingulise esindaja kulust summas 800 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on kandnud hageja menetluskulusid summas 1080 eurot. Hageja saab käibemaksukohustuslasena tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10), seega hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta.

Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude nimekirja kohaselt, lepinguline esindaja osutas hagejale õigusteenust kokku 5,0 tundi tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on lugenud sellises suuruses tunnitasumäära põhjendatuks (Riigikohtu 21.04.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-1912247, p 12). Lepingulise esindaja poolt hagejale osutatud õigusabi hõlmas alljärgnevaid toiminguid: 1) 17.07.2023 - 2h 45m, Pärnu Maakohtule hagiavalduse esitamine, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumine, kliendi probleemi õiguslik analüüs ja kliendi konsultatsioon, 2) 31.07.2023 - 0h 45m, hagiavalduses puuduste kõrvaldamise avalduse kohtule esitamine 3) 07.11.2023 - 1h 00m, lõplike seisukohtade kohtule esitamine 6 2-23-122085 07.11.2023- 0h 30m. menetluskulude nimekirja kohtule esitamine. 39. Kohus hindab vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja väitel on ta kandnud kulusid õigusabile kokku summas 800 eurot (ilma km), kokku 5 tunni ulatuses. Kohus peab õigusabi osutamise hinda 160 eurot/tunnis (ilma km) mõistlikuks hinnaks. Kohus peab mõistlikuks õigusabikulu 3h 30 min ulatuses, ehk summas 560 eurot (ilma km). Kohus ei pea mõistlikuks õigusabikulu, mis on kulunud 31.07.23 puuduste kõrvaldamise avalduse koostamisele, samuti leiab kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu on ülepaisutatud ning mõistlik kulunud aeg ei saaks olla rohkem kui 15 min. Samuti on ülepaisutatud lõplike seisukohtade koostamiseks kulunud aeg, kuna seisukoht kordab suuresti juba varem esitatut. Seega on põhjendatud kulu lõplikele seisukohtadele kohtu hinnangul 30min. Kohus märgib, et kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista kulusid, mis on hagejal kantud 31.07.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse koostamiseks, kuna hageja oleks pidanud juba 31.07.2023 hagiavalduses esitama koheselt õige viivisearvestuse. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja menetluskulude nõude summas 240 eurot. Riigilõiv, summas 280 eurot on vajalik ja põhjendatud kulud. 40. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kohtu hinnangul 560 eurot, millele lisandub riigilõivu kulu 280 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks seega 840 eurot. 41. Kohus rahuldab hageja taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 7