Obsah (8)

§ 241§ 234§ 127§ 200§ 58§ 221§ 38§ 7

4-23-3411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3411 (2315,23,007196) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Koht

) § 221 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi Menetlusalune isik Marek Nõmmik – isikukood: 37504150289; elukoht: XXX; XXX kodakondsus, emakeel: xxx keel; väärteokorras eelnevalt korduvalt karistatud, sh viimati 22. veebruari 2023 PPA Põhja prefektuuri otsusega

§ 241

lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Kinni peetud

1. oktoober 2023 kell 10.00 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, esindaja J. P. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1, maakohus otsustas:
2. Tunnistada Marek Nõmmik süüdi liiklusseaduse (

) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

1. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Marek Nõmmikut tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 50 eurot.
2. Rahatrahv tasuda kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB 4-23-3411 Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Selgitusena võib märkida „Marek Nõmmik, väärteoasi 4-23-3411, rahatrahv.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Tunnistada Marek Nõmmik süüdi

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 3 päeva.

1. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. VTMS § 205 lg 1 alusel pöörata arest täitmisele viivimatult ja mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Marek Nõmmiku kinnipidamisest, s.o alates
2. oktoobrist 2023 kell 10.
3. 6.

§ 234

lg 2 alusel kohaldada Marek Nõmmikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Lisakaristus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt

§ 127

sätetele tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

1. Sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, mis on teisaldatud Rahumäe tee 6, Tallinn asuvasse politseiparklasse, tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule.
2. DVD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.
3. Otsuse koopia anda Marek Nõmmikule ning Politsei- ja Piirivalveametile, samuti saata kinnipidamiskeskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav
4. novembril
5. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. oktoobril 2023 koostati väärteoprotokoll nr AB1630585 selle kohta, et
8. oktoobril 2023 kell 09:23 juhtis Marek Nõmmik Tallinnas, Gonsiori ja Vesivärava tn ristmikul suunaga J. Poska tn suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz V-KLASSE registreerimismärgiga XXX ning sõitis ristmikule foori keelava (punase) tule ajal. Samuti heideti Marek Nõmmikule ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku 4-23-3411 peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud

§ 200lg 1 kehtestatud korras.

Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukilt, sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. 2. Kirjeldatud käitumisega rikkus M. Nõmmik väärteoprotokolli kohaselt

§ 58

lg 3 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti rikkus ta

§ 38

lg 1 sätestatud nõuet, pannes sellega toime

234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 3. Kohtuistungil kohtuväline menetleja palus menetlusalust isikut

§ 221

lg 1 alusel karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ehk 100 eurot.

§ 234

lg 1 alusel määrata karistuseks arest samuti sanktsiooni keskmises määras 15 ööpäeva. Aresti kandmise alguseks lugeda kinnipidamise hetk. Lisaks

§ 234

lg 2 alusel ära võtta isikult juhtimisõigus 6 kuuks, kuivõrd isikut on ka varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks karistatud. Seega peab karistus olema eelnevast raskem. M. Nõmmik on enda käitumisega üles näidanud hoolimatust teiste liiklejate turvalisuse suhtes.

1. M. Nõmmik selgitas istungil, et fooris põles roheline tuli, kiirendas ning eessõitev auto pidurdas järsku. Kogenud sõitjana tegi kiire liigutuse vasakule, sest pidurdada oli juba hilja. Jõudis ilmselt küll vilkuva rohelisega, kui see auto oli juba peaaegu ristmikul. Seejärel nägi selja taga täiesti suvalist autot, kes vilgutas tuledega ja lasi signaali. Tekkis hirmutunne, kuna ei teadnud, kes on ja miks teda jälitab. Sõitis vaikselt edasi, otsides sealhulgas kuskil silmadega kohta, kus oleks kedagi juures tunnistajatena. Mõne aja möödudes märkas tee ääres politsei autot politseivärvides ja jäi pärast seda seisma. Püüdis aru saada, milles on need faktipõhised tõendid, mille tõttu teda üldse tülitatakse, kuid ei saanud mingit vastust. Viitas ka postiteenistuses olemisele, mis oli menetlusaluse isiku autol nähtaval kohal ning hirmu ja sunni ajel näitas ka tõendit, et veab posti.
2. Kohtuistungil vaadeldi mh ka M. Nõmmikule süüks arvatava rikkumise videosalvestist, – tsiviilvärvides politseisõiduki autopardakaamera video – millelt nähtuvad rikkumise asjaolud. Video vaatamise järgselt selgitas M. Nõmmik, et tõesti videolt nähtub tema poolt juhtiva mootorsõidukiga ülesõit punase keelava fooritulega. Lihtsalt ta mälupilt oli teine. Õnneks keegi kannatada ei saanud ja nagu ta eelnevalt ütles, siis hoidis ta ära õnnetust. Ei tunnista süüd peatusmärguande eiramise osas, kuivõrd ta ei ole kelleltki eest ära sõitnud, ei olnud kavatsust põgeneda. Oli segaduses ja kui nägi politseivärvides sõidukit, siis ka peatus. Kahetseb tehtut, on nõus eelnevalt määratud rahatrahvid, mis lihtsalt temani jõudnud ei ole, tasuma. Kuna tal on järeltulijad, kes üleval pidamist vajavad, siis on tal väga vaja seda postitööd. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, uurinud kirjalikke tõendeid ja vaadanud videosalvestist, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel rikkunud väärteomenetluse õigust.

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 4-23-3411 7.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette, et ta juhtis 19. oktoobril 2023 kella 09:23 ajal Tallinnas Gonsiori ja Vesivärava tn ristmikul suunaga J. Poska tn suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz V-KLASSE registreerimismärgiga XXX ning sõitis ristmikule foori keelava (punase) tule ajal. Kirjeldatud käitumisega rikkus M. Nõmmik väärteoprotokolli kohaselt

58 lg 3 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8.

§ 58

lg 3 kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

§ 221

lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt foor keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.

1. Tsiviilvärvides patrullsõiduki pardakaamera videosalvestuselt on näha, kuidas
2. oktoobril 2023 kell 09:23 Tallinnas Vesivärava ja Gonsiori tn vahelisel ristmikul peatus patrullsõiduk ristmikul. Valgusfooris oli süttinud kollane tuli. Samal ajal möödub patrullsõidukist vasakult poolt vastassuunavööndis musta värvi Mercedes-Benz sõiduk registreerimismärgiga XXX ja ületas ristmiku foori keelava, s.o punase tulega suunaga J. Poska tn poole. Videosalvestiselt on tuvastatav, et juba patrullsõidukist möödumise hetkel põleb fooris punane tuli. Videosalvestiselt on nähtav seegi, et ristmiku ületamise ajal tuli Mercedez-Benz sõidukile vastu teine sõiduk, mis pidi veidi kõrvale põikama. Mercedes-Benz mootorsõidukile järgneb seejärel patrullsõiduk, lülitades sisse sinise-punase märgutule. Kell 10:00 peeti mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtimisel kinni meesterahvas, kelleks osutus M. Nõmmik. Et nimetatud videosalvestisel on just menetlusalune isik M. Nõmmik, tuleneb nii isiku kinnipidamise protokollist, mille kohaselt on
3. oktoobril 2023 kell 10:00, s.o vahetult sündmuse aset leidmise järgselt kinni peetud M. Nõmmik, aga ka väärteoprotokollist, mis on koostatud samal päeval ja kust nähtub M. Nõmmikule kuuluva isikutunnistuse (ID-kaardi) number. Väärteoprotokollile M. Nõmmik oma käega alla kirjutada ei soovinud. Ka see fakt, et M. Nõmmik ise väärteoprotokollile alla kirjutada ei soovinud, kuid samas talle väärteoprotokolli tutvustati ja temalt väärteo toimepanemise kohta selgitused võeti (ja tema sõnade kohaselt ka paberile kirjutati), nähtub politseijaoskonnas tehtud videosalvestuselt. M. Nõmmik selge sõnaliselt keeldub protokollile alla kirjutamast.
4. Menetlusalune isik tunnistas ise samuti kohtuistungil enda süüd ja tunnistas, et on tõesti ületanud ristmiku foori keelava, s.o punase tulega, et tema tegevus on tuvastatav videosalvestiselt. Ka tunnistaja M. E. kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et teenistuskohuste täitmisel Tallinnas, Vesivärava tn ja Gonsiori ristmikul jäid seisma enne valgusfoori, kuna süttis keelav ehk kollane tuli ja sel hetkel, mil fooris muutus tuli punaseks möödus nendest vasakult vastassuunas musta värvi sõiduk Mercedes-Benz Vito. Kuna olukord oli ohtlik ja toimus õigusrikkumine, reageerisid rikkumisele sinise-punase märguande tule sisse lülitamisega ja järgnesid sõidukile.
5. Seega on tuvastatud, et Vesivärava ja Gonsiori tn ristmikul oli liiklus reguleeritud foorituledega ja foori keelava märguande korral oli mootorsõiduki juhil kohustus jääda seisma stoppjoone ees. 12.

§ 7määratleb fooritulede tähenduse.

Kollane tuli keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; 4-23-3411 kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata (

§ 7lg 1 p 3).

Punane tuli keelab liikuda (

§ 7lg 1 p 4).

13. Pardakaamera videosalvestise kohaselt peatus patrullsõiduk fooris põleva keelava ehk kollase tule ajal stoppjoone taga. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk MercedesBenz liikus patrullsõiduki taga ja alustas vastassuunavööndis vasakult poolt patrullsõidukist möödumist ajal, mil fooris põles juba kollane tuli (ei olnud vilkuv roheline) ja ajal kui menetlusalune isik hakkas ristmikku ületama (ehk sõitis üle nö stoppjoone) põles fooris juba punane tuli. Ehk et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk asus kollase (keelava) tule ajal vastassuunavööndis ning ei olnud stoppjoont ületanud ega ristmikule sõitu alustanud ja stoppjoone ületas ja sõitis ristmikule menetlusalune isik juba siis, kui fooris põles punane (keelav) tuli. Seega ei süttinud kollane tuli ajal, mil menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk oleks olnud juba ristmikul ning liikumist tuli

§ 7lg 1 p 3 kohaselt igal juhul jätkata.

1. Teine on olukord mh ka siis, mil kollase tule süttimisel on peatumine ettenähtud kohas võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt oli ta sunnitud tema ees peatunud sõidukist mööduma, et hoida ära liiklusõnnetust, sest ajal, mil fooris põles roheline tuli ta kiirendas, kuid tema ees sõitev sõiduk pidurdas järsult, mistõttu pidi tegema kiire liigutuse vasakule – pidurdada oli juba liiga hilja.
2. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Mootorsõiduki juhil on kohustus kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sh liiklust reguleeriva foori, ees. Kõnealusel lõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h. Videosalvestuselt (pardakaamera salvestus) nähtub, et patrullsõiduk peatub kollase fooritule ees sujuvalt, mitte järsku (nagu kirjeldas menetlusalune isik). Kohtu hinnangul ei saa foori kollase tulega ristmikule sõitu õigustada ebaõigesti valitud sõidukiirusega. Nii on menetlusalune isik ka ise kohtuistungil tunnistanud, et kiirendas ja ju oli pikivahe liiga väike. Kuna kõnealusel teelõigul suurim lubatud sõidukiirus oli 30 km/h ning arvestades siia juurde ka mootorsõiduki juhil lasuvat kohustust hoida piisavat pikivahet tema ees sõitva sõidukiga, pidi kõikide liiklusreeglite järgmisel olema võimalik ka menetlusaluse isiku ees sõitnud mootorsõiduki peatumisel menetlusalusel isikul ka ise nõuetekohaselt peatuda.
3. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ja teo toimepanemist tunnistab ka menetlusalune isik ise. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et nägi vilkuvaid rohelisi tulesid. Tema ees sõitis auto. Ju ta siis ei märganud, et fooris süttis kohe punane tuli, reageeris kiiresti tema ees sõitva sõiduki peatumisele, et vältida tagant otsasõitu. Videosalvestuselt nähtub, et punane tuli on valgusfooris juba süttinud, enne, kui menetlusalune isik asub vastassuunavööndist ristmikku ületama, st et möödasõidu tegi menetlusalune isik juba siis, kui fooris põles kollane (keelav) tuli. Videosalvestuselt nähtub seegi, et juba patrullsõiduki liikumise ajal stoppjoone suunas roheline tuli vilkus ja stoppjoone taha jõudes oli fooris kollane tuli olnud juba mõned sekundid, enne, kui menetlusalune isik patrullsõidukist vastassuunavöödis sõites vasakult möödub ja punase fooritulega ristmiku ületamist alustab. Võttes arvesse teo asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik pidi pidama võimalikuks, et ajaks, mil ta jõuab mootorsõidukiga 4-23-3411 stoppjoone ette, põleb fooris juba punane tuli ning ristmiku ületamine on keelatud, kuid tal oli sellest ükskõik, ta isegi ei püüdnud stoppjoonele lähenedes sõidukiirust vähendada (olgugi, et patrullsõidukil tema eest peatumisel põles juba mõned sekundid kollane keelav tuli, mis ei saanud jääda märkamata ka menetlusalusele isikule). Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
4. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et M. Nõmmik juhtis
5. oktoobril 2023 kella 09:23 ajal Tallinnas Vesivärava ja Gonsiori tn ristmikul liikudes suunaga J. Poska tn suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz ja sõitis ristmikule punase (keelava) tule ajal. Oma tegevusega rikkus M. Nõmmik

§ 58

lg 3 nõuet, pannes sellega toime

§ 221

lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 234lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 18.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette sedagi, et juhtides 19. oktoobril 2023 mootorsõidukit Mercedes-Benz V-klasse registreerimismärgiga XXX, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud

§ 200

lg 1 kehtestatud korras ja peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukilt, sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. Kirjeldatud käitumisega rikkus M. Nõmmik väärteoprotokolli kohaselt

§ 38

lg 1 sätestatud nõuet, millega pani toime

234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja M. E. ütluste kohaselt reageeris ta Vesivärava tn ja Gonsiori tn ristmikul foori keelava punase ristmikku ületanud mootorsõiduki Mercedes-Benz õigusrikkumisele sellega, et lülitas tsiviilvärvides patrullsõidukil sisse sinise-punase märguande tule (vilkurid), ületas ristmiku ja järgnes sõidukile. Tunnistaja ütluste kohaselt ei peatunud menetlusalune isik märguande peale, mistõttu lülitas sisse ka helisignaali, kuna inimesed ei pruugi märgata, reageerida. Sõiduk jätkas aga liikumist mööda Vesivärava tänavat Jaan Poska tänava suunas, tegi manöövri paremale ja jätkas sõitmist. Sõitsid ka mootorsõiduki kõrvale ja tekkis mootorsõiduki juhiga silmside, andis käega märku, et sõiduk jääks seisma, kuid sõiduk ei peatunud ja jätkas liikumist. Jõudes L. Koidula tn ja J. Poska ristmikule nägi, et L. Koidula tänaval seisab veel üks politseisõiduk. Ületades ristmiku, liikus politseisõiduk esimesel võimalusel vasakult mööda nii, et sõitis mootorsõidukile ette ja blokeeris sel viisil mootorsõiduki edasiliikumise. Täpselt samasugune sündmuste ahel, s.o mootorsõiduki Mercedes-Benz XXX ristmiku ületamine keelava punase fooritulega ja sellele järgnevalt tsiviilvärvides patrullsõiduki järgnemine mootorsõiduki juhile sisse lülitatud sinise – punase vilkuriga on tuvastatav ka tsiviilvärvides patrullpolitsei pardakaamera salvestuselt. Ka on tuvastatav, et mootorsõiduk politsei märguande peale (sisselülitatud sinine-punane vilkur ja helisignaal) ei peatunud ja sõitis nii kuni L. Koidula ja J. Poska tänava ristmikuni, mil ristmiku ületamise järgselt mootorsõiduki edasiliikumist takistatakse sellega, et sõidetakse lihtsalt patrullsõidukiga ette ja blokeeritakse edasiliikumine. Et mootorsõidukit juhtis just menetlusalune isik M. Nõmmik on tuvastatav nii videosalvestuselt, millelt nähtub M. Nõmmiku isik, aga ka isiku kinnipidamise protokollist, mille kohaselt on
2. oktoobril 2023 kell 10:00, s.o vahetult sündmuse aset leidmise järgselt kinni peetud M. Nõmmik. Samuti on M. Nõmmiku suhtes koostatud väärteoprotokoll, kust nähtub M. Nõmmikule kuuluva isikutunnistuse (IDkaardi) number. Videosalvestuselt nähtub, et ID-kaart leiti M. Nõmmiku poolt juhitud mootorsõidukist. 4-23-3411
3. Vastavalt

§ 38

lg 1 sätetele on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seaduses või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käesoleval juhul anti sõidukit juhtivale menetlusalusele isikule peatumismärguanne

§ 200

lg 1 p 4 sätestatud korras, s.o peatamise märguanne juhile andis liiklusjärelevalve teostaja tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga. Samuti oli sisselülitatud helisignaal. Vastavalt

§ 38

lg-le 1 oli sõidukit juhtinud menetlusalune isik kohustatud sõiduki peatama, mida ta aga ei teinud, vaid sõitis edasi. Kuivõrd liiklusjärelevalve teostaja peatumiseks kohta ei näidanud, pidi menetlusalune isik peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Videosalvestiselt on tuvastatav, et menetlusalune isik sõitis esmase peatumismärguande järgselt veel pikalt mootorsõidukiga edasi. Menetlusalune isik jätkas mootorsõidukiga sõitmist isegi siis, kui patrullsõiduk menetlusaluse isiku kõrvale sõitis ning käega peatumismärguande andis. Videolt on tuvastatav silmside tekkimine M. Nõmmikuga, mistõttu ei saanud see jääda M. Nõmmikule märkamata. M. Nõmmikul oli tema mootorsõidukiga liikumisteekonnal korduvaid võimalusi enda sõiduki peatamiseks vastavalt

§ 38

lg-s1 sätestatud korrale, s.o peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, kuid ta ei teinud seda ja sõitis edasi.

1. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta ei peatunud kuna ta ei saanud aru, kes tema taga sõidab. Ta tundis hirmu. Ta ei märganud, et tema taga sõitval sõidukil olid sisse lülitatud sinine – punane vilkur, ka ei kuulnud ta helisignaali, kuna sõidukis oli sisse lülitatud makk. Tegemist ei olnud tahtliku ära sõitmisega. Kui tundis, et on turvaline peatuda (nägi teist politseivärvides sõidukit), siis ka peatus.
2. Kohtu hinnangul ei vabasta menetlusaluse isiku poolt antud selgitused teda kohustusest järgida talle kui mootorsõiduki juhile kehtivaid liiklusseaduses kehtestatud liiklusreegleid. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav see, et peatumismärguanne menetlusalusele isikule anti nii sinise-punase vilkuriga kui ka vastava helisignaaliga. Ilmastikutingimused olid sombused, mistõttu oli väljas hämar ning alarmsõiduki sinise-punase vilkuri kuma oli nähtav ka sõidutee pervedel olevatelt liiklusmärkidelt, mis ei saanud lihtsalt märkamata jääda. Mootorsõiduki juht peab mootorsõidukit juhtides näitama üles eriti suurt hoolsust just ümbritseva suhtes ja selle tarvis on mootorsõidukil kahtlemata olemas ka küljevaate peeglid, kus ka ei saanud patrullsõiduki sini-puna valgus märkamata jääda. Seda enam, et menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et nägi enda taga sõitvat tavalist Škodat, kuulis helisignaali ja nägi, et vilgutas tuledega (!). Olukorras, kus menetlusalune isik näeb enda taga sõitvat sõidukit, fikseerib, et sellel on ka helisignaal ja näeb ka, et vilgutatakse tulesid, ei ole eluliselt usutav, et samal ajal jäävad märkamata värvilised vilkuvad sini-puna värvi tuled. Et seesugused tuled kuuluvad politseisõidukile, on üldteada asjaolu. Ka on üldteada asjaolu, et politseisõidukid võivad olla ka tsiviilvärvides. Sündmuse aset leidmise koht, s.o Vesivärava tänav, J. Poska tänav ja sealt edasi L. Koidula tänav asuvad kõik tiheda asustusega piirkonnas, kus liigub palju inimesi, sh turiste, mistõttu ei ole põhjendatud ka menetlusaluse isiku väide, et otsis kohta, kus oleks rohkem tunnistajaid. M. Nõmmiku väited on lihtsalt ennast ja enda tegevust õigustavad. M. Nõmmikul puudus igasugunegi põhjendatud alus ignoreerida patrullsõiduki märguannet ja 4-23-3411 sellele märguandele vastavalt liiklusseaduses kehtestatud korrale ka peatuda. Seesugune käitumine näitab M. Nõmmiku hoolimatut suhtumist liikluskorda ja kehtestatud liiklusnõuetesse.
3. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus

§ 38lg-s 1 sätestatud kohustust.

1. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et ta nägi tema taga sõitvat sõiduauto Škodat, kes vilgutas tuledega, samuti kuulis ta helisignaali, kuid kuna ta ei olnud kindel, kes tema selja taga sõidab, mistõttu ei julgenud peatuda. Arvestades teo aset leidmise asjaolusid ning ka menetlusaluse isiku ütlusi/selgitusi, on kohtu hinnangul tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus peatumismärguande saamisel sõiduk peatada. Menetlusalune isik seda teadlikult ei teinud, vaid sõitis edasi. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
2. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, millega rikkus

§ 38

lg 1 sätestatud nõuet ja pani toime

§ 234lg-s 1 sätestatud väärteo.

Karistus 26. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik M. Nõmmik on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb M. Nõmmikule kohaldada karistust nii

§ 221lg-s 1 kui ka § 234 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

27. Seadusandja on

§ 221

lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 221lg 1 sätestatud väärteo asjaolusid silmas pidades leiab kohus, et M.

Nõmmiku süü suurus on hinnatav keskmisena. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik asus ristmikku ületama ajal, mil valgusfooris põles keelav (punane) tuli, mis oli punane olnud juba paar sekundit. Möödasõitu vastassuunavööndist patrullsõidukist alustas menetlusalune isik juba keelava kollase tule ajal. Süüd suurendavaks on kindlasti asjaolu, et mootorsõiduki jaoks punase tule fooris süttimisel hakkab põlema reeglina jalakäijatele jalakäigurajal lubav ehk roheline tuli, mistõttu on rikkumisega kaasnev potentsiaalne oht suurem. Süü suuruse arvestamisel tuleb silmas pidada sedagi, et praegusel juhul pani menetlusalune isik teo toime tööpäeva hommikul tiheda liiklusega tänaval. Isik, kes ületab ristmikku punase keelava fooritulega, on liikluses kahtlemata ohtlik. Menetlusalusel isikul on ka 6 kehtivat väärteokaristust, mis näitab tema suhtumist liikluskorda. Kohus võtab siinkohal arvesse, et menetlusalune isik tunnistab

§ 221lg 1 rikkumises oma süüd.

Seega tuleb M. Nõmmikut karistada rahatrahviga keskmises määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Arvestades M. Nõmmiku majanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi tasumine KarS § 66 lg 2 alusel ositi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 28.

§ 234

lg 1 näeb karistusena etterahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kuivõrd

§ 234

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et 4-23-3411 menetlusalusel isikul on 6 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest (

§ 241lg 2, § 201 lg 2, § 227 lg 2) ja kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata.

Sellest järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ja M. Nõmmik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada aresti.

1. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. M. Nõmmikul tuleb mõista arest keskmisest määrast väiksemas määras – nii on mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja süü suurusega.
2. M. Nõmmikul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas tuleb süü suuruse hindamisel arvestada teo toimepanemise asjaolusid, millest nähtub M. Nõmmiku lugupidamatu suhtumine liikluskorda. Seega hindab kohus M. Nõmmiku süüd keskmisest suuremana. Süüd suurendavana tuleb kahtlemata arvestada sedagi, et M. Nõmmik transportis samaaegselt ka turiste, seega oli tal kohustus olla liikluses veelgi tähelepanelikum, kuivõrd tema ülesandeks oli tagada ka sõidukis olevate teiste kaasreisijate turvalisus. Samas ei saa arvestamata jätta, et M. Nõmmikut on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, kuid karistusregistrist nähtuvalt ei ole talle varem mõistetud karistuseks aresti. Seega piisav kohtu hinnangul karistuse eesmärke silmas pidades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega mõistab kohus

§ 234lg 1 alusel M.

Nõmmikule karistuseks 3 päeva aresti.

1. M. Nõmmik peeti väärteomenetluse raames kinni. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui isik oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohus ei lükka kohtuotsuse täitmist seaduses toodud alusel edasi, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Seega kuulub M. Nõmmikule mõistetud arest ärakandmisele koheselt. Arvestades, et M. Nõmmik peeti kinni
2. oktoobril 2023 kell 10.00, tuleb temale mõistetud aresti kandmist arvestada sellest ajast. 32.

§ 234

lg 2 kohaselt võib

§ 234

lg 1 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et sedavõrd olulises liiklusnõuete tahtlikus rikkumises, milleks on politsei peatumismärguande eiramine ja seda sedavõrd hoolimatul ja üleoleval suhtumisel nagu menetlusaluse isiku puhul, on lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning seda ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (samas, p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et 4-23-3411 kinnistada keelunormi kehtivust (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-6-17, p 14). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M. Nõmmikule juba ka eelnevalt liiklusalase väärteo rikkumise eest kohaldatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja seda kolmeks kuuks ning seda vähem kui aasta tagasi. Arvestadeski M. Nõmmikule karistust mõistes teda iseloomustavaid andmeid, teo toimepanemise asjaolusid ja mh tema poolt antud selgitusi või ka õigustusi enda käitumisele, karistuse üld- ning eripreventiivseid eesmärke, teenibki sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et M. Nõmmik ei saaks enam uusi liiklusalaseid rikkumisi toime panna. M. Nõmmik tunnistas kohtuistungil sedagi, et võimalik, et ei pannud politsei märguannet tähele ka seepärast, et oli lihtsalt tähelepanematu, kuna rääkis sõidukis olevate inimestega. Nimetatu näitab, et M. Nõmmik on liikluses ohtlik. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime (samaliigilise) süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust. M. Nõmmikule määratud rahatrahvid, aga ka juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades, et M. Nõmmikult on juba eelnevalt juhtimisõigus 3 kuuks ära võetud, tuleb seekordsele rikkumisele reageerida rangemalt, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena 6 kuuks. Asitõend 33. Sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, mis on teisaldatud Rahumäe tee 6, Tallinn asuvasse politseiparklasse, tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. 34. DVD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Margit Roots-Dervishi kohtunik