Obsah (6)

§ 71§ 187§ 181§ 73§ 28§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel

§ 71lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Narva-1 PP piiripunkti ametnik koostas
2. septembril
3. a Xle sisenemiskeelu otsuse nr 2101220008149, mille kohaselt keelduti teda riigipiiri seaduse § 91 alusel riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
4. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA sisenemiskeelu otsuse tühistamiseks.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. märtsi
7. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Otsuses oli selgitatud, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
8. aprillil
10. Kaebaja esitas
11. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu
12. märtsi
13. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas koos sellega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, mille kohaselt sai ta Tartu Halduskohtu nimetatud otsuse kätte
14. juunil 2023, kuna kohtuotsus saadeti tema e-posti aadressile ning see sattus spämmi. Kaebaja hinnangul on see tingitud sellest, et pärast Ukraina ja Venemaa vahelise sõja algust käsitlevad Venemaa postiserverid Euroopa riikidest tulnud posti spämmina. Faktiliselt ei ole kohtuotsust kaebajale kätte toimetatud ning ta ei saanud selle kättesaamist ka kinnitada. Seetõttu oleks halduskohus võinud kohtuotsuse ärakirja saata talle posti teel tema kodusele aadressile Peterburis. Kaebaja viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 181 lg 1 ls-le 2, mis sätestab, et kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sõnutsi ei teavitanud halduskohus teda eelnevalt kohtuotsuse teatavakstegemise ajast ning tal ei olnud võimalik kohtuotsuse kohta ka seetõttu järelepärimist esitada, sest ta ei teadnud, millal kohtuotsus teatavaks tehakse. Seoses sellega palub kaebaja lugeda kohtuotsus talle kätte toimetatuks 19. juunil 2023. Juhul kui ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, palub kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. 6.

§ 187

lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Vastavalt

§ 187

lg 3 p-le 2 apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. 7.

§ 181

lg 1 ls-ist 1 tulenevalt tuleb üldjuhul apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi otsuse avalikult teatavaks

1. märtsil 2023, mistõttu oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev
2. aprillil
3. Sedasi oli märgitud ka halduskohtu otsuse selgituses edasikaebamise korra kohta. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse
4. juunil 2023, st enam kui kaks kuud pärast apellatsioonitähtaja lõppu.
5. Põhjendatud ei ole kaebaja arusaam, nagu tuleks praegusel juhul apellatsioonitähtaja arvestamisel lähtuda

§ 181

lg 1 ls-is 2 sätestatud erandist, mis näeb ette, et kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Halduskohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja

1. jaanuari
2. a määrusega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et vastav määrus edastati kaebajale e-posti aadressile, mille ta oli eelnevalt ise kohtule teatavaks teinud ja millelt ta oli 2 varasemalt kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kaebajale edastatud e-kirjas oli kohus juhtinud kaebaja tähelepanu ka sellele, et ta viivitamatult kinnitaks kirja ja selle manuse kättesaamist. Kaebaja ei ole
3. jaanuari
4. a määruse kättesaamist kinnitanud. Nimetatud määrus ei ole kaebajale ka nähtavaks tehtud, st puudub vastav linnuke selleks ettenähtud kastis, kuid ringkonnakohtule arusaadavalt ei ole kaebajale ühegi dokumendi osas vastavat märget tehtud, sest kaebajal puudub võimalus kasutada e-toimikut.

§ 73ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 3111 lg 4 kohaselt ei saa kaebajapoolse kinnituseta lugeda talle dokumenti kätte toimetatuks. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuigi halduskohus ei ole kaebajat hoiatanud selle eest, et kui ta ei kinnita määruse kättesaamist, loetakse see talle kättetoimetatuks teatud aja möödumisel, leiab ringkonnakohus, et asjas teadaolevate faktide pinnalt tuleb siiski asuda seisukohale, et määrus on kaebajale kätte toimetatud. Nimelt edastas halduskohus kaebajale

1. jaanuaril 2023 samale e-posti aadressile PPA vastuse, mille kättesaamist kaebaja juba samal kuupäeval kinnitas. Sellest asjaolust tulenevalt ei saa pidada usutavaks, et kaebajale ei edastatud
2. jaanuari
3. a määrust ja et tal ei oleks olnud võimalik selle sisuga tutvuda ja saada teada, et
4. märtsil 2023 teeb halduskohus otsuse avalikult teatavaks. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ja halduskohtu vahel on toimus aktiivselt dokumentide edastamine ja nende vastuvõtmine
5. a novembrist kuni
6. a jaanuarini ning kaebaja ei ole välja toonud, et tal olnuks varasemalt probleeme dokumentide kättesaamisega või et mõni oleks neist jäänud tal märkamata, seejuures ei ole kaebaja ka märkinud, et ka
7. jaanuari
8. a määrus oleks sattunud rämpsposti. Ringkonnakohus märgib veel, et Tartu Halduskohus tegi
9. jaanuaril 2023 määruse, millega määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning otsustas menetlusse kaasata siseministeeriumi. Nimetatud määruse p-st 11 nähtub kohtu otsustus määrata kohtuotsuse teatavakstegemise aeg hiljem. Mainitud määrusega tutvumist on kaebaja kinnitanud samal päeval. See võis anda kaebajale ka selge vihje selle kohta, et lähiajal on oodata määrust, millega tehakse teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Seda enam oleks kaebaja võinud näidata huvi üles selle suhtes, mis staadiumis menetlus parasjagu on.

§ 28lg 1 paneb menetlusosalisele kohustuse kasutada oma õigusi heauskselt.

Ringkonnakohtu hinnangul võib ülal kirjeldatud asjaolude pinnalt leida, et kaebaja võib olla oma õigusi kuritarvitanud, sest valdavalt kinnitas kaebaja halduskohtu edastatud dokumentide kättesaamist koheselt, kuid

1. jaanuari
2. a määruse ja
3. märtsi
4. a otsuse olemasolu suhtes paistab ta olevat äkitselt teadmatuses. Eelnevalt esitatu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et halduskohus teeb avalikult otsuse teatavaks
5. märtsil 2023 ja seega ei ole põhjendatud kaebetähtaja kulgemist hakata lugema
6. juunist 2023, mil kaebaja väidab, et sai otsuse olemasolust esmakordselt teada, kui avastas selle oma e-posti spämmi hulgast.
7. Tulenevalt

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Üldjuhul on tähtaja ennistamine õigustatud objektiivsete takistuste esinemise korral. Selliseks takistuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud 3 piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
2. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebuse hilinenult esitamist sellega, et halduskohtu edastatud otsus oli sattunud tema e-posti rämpsposti kausta, mis on ilmselt tingitud asjaolust, et pärast sõja puhkemist Ukraina ja Venemaa vahel käsitlevad Venemaa postiserverid Euroopa riikidest tulnud posti spämmina.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu käsitletav mõjuva põhjusena

§ 71lg 1 kontekstis.

Nagu juba ülal märgitud, tegi kaebaja ise halduskohtule teatavaks oma eposti aadressi, mille vahendusel halduskohus sai temaga suhelda ning kuhu dokumente edastada. Kuna kaebaja teadis, et tal on pooleli kohtuasi, oleks ta pidanud olema hoolsam oma e-postile saabunud kirjade sisuga tutvumisel ning vajadusel otsima kirju ka spämmi hulgast. Kaebaja mõjusfääris oli kontrollida oma postkasti regulaarselt, sh vaadata üle ka rämpsposti saabunud kirjad või seadistada oma postkast vastavalt, et vältida oluliste kirjade sattumist rämpsposti kausta. Ühtlasi jääb arusaamatuks asjaolu, et kui kaebaja sai varasemalt kätte talle tema e-posti aadressile saadetud kirjad ja dokumendid, siis kuidas sai halduskohtu otsus sattuda spämmi. Kuna ringkonnakohtu jaoks on ebausutav taoline sündmuste käik, seda enam, et Ukraina ja Venemaa vaheline sõda algas juba 2022. a veebruaris, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida kaebajalt välja täiendavaid dokumente, mis tõendaksid, et kaebajal puudus võimalus vältida halduskohtu otsuse sattumist rämpsposti hulka ja et see sinna ka tõepoolest sattus, sest praegusel juhul ei ole kaebaja oma taotluse juurde ühtegi täiendavat dokumenti lisanud, mis tema väidete tõelevastavust kinnitaks. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et asjas puuduvad mõjuvad põhjused apellatsioonkaebuse esitamise tähtja ennistamiseks. 13.

§ 187

lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. Tulenevalt

§ 187

lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 14. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale.

§ 187

lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse tagastamise korral kohaldub ringkonnakohtu hinnangul samuti

§ 104

lg 5 p 2 regulatsioon, mistõttu tagastab ringkonnakohus pärast käesoleva määruse jõustumist riigilõivu isikule, kes selle apellatsioonkaebuse esitamisel tasus ning pangakontole, millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 4