← Eesti

3-23-1761/12

Obsah (5)§ 29§ 2§ 45§ 99§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-1761 Xi kaebus 16. juunil 2023 sooritatud s

) § 99, millest tuleneb, et Eestis kehtib Viini konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba, mis vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Ameerika Ühendriigid (s.o kaebaja juhiloa väljastanud riik) on Genfi konventsiooni osalisriik ning seal väljastatud juhiluba kehtib Eestis 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu tuleb edukalt sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. 8.2. Eksamineerija on märkinud kaebaja sõidueksami kaardile järgnevad puudused kompetentsides: 1) Ohutunnetus. Ohutuse tagamine. Mittearvestatud. Väljudes sõidukist jätab sõidutee poolse ukse avatuks ja 2) Liikluses iseseisev toimetulek. Teel paiknemine. Mittearvestatud. Möödudes seisvast sõidukist sõidab välja tee piiridest haljasalale. 8.3.

§ 29

lg 2 kohaselt ei tohi sõiduki ukse avamine ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.

§ 2lg 78 kohaselt on sõidukitele liiklemiseks ettenähtud sõidutee.

Haljasala ei ole sõidutee ega teeosa ja see ei ole sõidukite liiklemiseks ette nähtud.

§ 45

lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. 8.

  1. Kaebaja
  2. juuni
  3. a sõidueksami salvestiselt on nähtav, kuidas kaebaja pargib sõiduki sõidutee äärde, väljub sõidukist sõiduteepoolsest juhiuksest, jätab ukse täielikult avatuna sõidutee kohale lahti ning liigub ümber sõiduki selle ette sõidukit vaatlema. Lisaks nähtub salvestiselt, et eksamisõidul tekib liiklusolukord, kus veoauto on parkinud tänaval rööpse parkimise alale, tema kõrval on mõlemat (s.o pärisuuna ja vastassuuna) sõidurida blokeerides manöövriks peatunud õppesõiduauto sisselülitatud parempoolse suunamärguandega. Kaebaja 3

(8)3-23-1761 möödub manöövrit sooritavast õppesõiduautost vasemalt, kasutades liiklemiseks tee kõrvale jäävat haljasala (kuna tee laius ei võimaldanud manöövriks peatunud õppesõidu sõidukist sõiduteel mööduda). Seega esinesid mõlemad sõidueksami kaardile märgitud olukorrad. Mõlemad eksimused eraldivõetuna annavad aluse lugeda eksam mittesooritatuks ning kaebaja poolt sõidueksamil tehtud vead on sellise iseloomuga, et nendega ei oleks eksamit sooritatuks saanud lugeda mitte ühegi riigi kodaniku puhul. Kui kasvõi üks kompetents või harjutus on eksamil hinnatud mittearvestatuks, loetakse sõidueksami tulemus tervikuna mittesooritatuks, kuna eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused kompetentsides on takistuseks tema iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks. 8.
  1. Kaebaja väited, et ta ei teinud eksamil vigu, annavad tunnistust tema liiklusteadlikkuse ja sõiduvõtete ohutasemest. Eksamisalvestiselt on nähtav, et kaebaja hoidis juhipoolset ust täielikult avatuna oluliselt kauem kui oli sõidukist väljumiseks vajalik. Lisaks sõitis kaebaja ca poole sõiduki ulatuses haljasalal. 8.
  2. Sõidueksami sooritaja peab olema suuteline iseseisvalt otsustama, milline käitumisviis on õige ja reeglitekohane. Eksamineerija saab anda juhiseid liikumissuunaks või manöövriks, kuid ei selgita liikluseeskirju. Kaebaja poolt eksamineerija pädevuse kahtluse alla seadmine on sisustamata ega seondu ka vaidluse asjaoludega. Eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli teostatakse vähemalt üks kord aastas ning kaebajat eksamineerinud eksamineerijal on täidetud kõik nõutud kvalifikatsiooninõuded. 8.
  3. Transpordiamet möönab, et isik ei pruugi eksamiaega saada kohe soovitud ajaks, kuid viitamine menetlusaja pikkusele ei kinnita mitte kuidagi kaebaja piisavat sõiduoskust, mis annaks vastustajale õiguse tunnistada ta pädevaks juhiks ja võimaldaks lubada liiklusesse. Kaebaja viitamine stressiolukorras sooritusvõime vähenemisele ei kinnita tema häid juhtimisvõimeid, vaid pigem vastupidist. 8.
  4. Vastustaja lähtub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ning vastustajal puudub õigus jätta

§ 99lg 61 kaebaja suhtes kohaldamata.

Kuigi kaebaja viitab Euroopa Komisjoni ettepanekule, milles käsitletakse juhilubade vahetamist ja vastava regulatsiooni muutmist, siis ei saa vastustaja tegutseda kehtiva seadusega vastuolus ja sõlmida kaebajaga kompromissi. Vastustaja leiab, et kaebaja

  1. juuni
  2. a sõidueksami tulemus on fikseeritud õigesti ja kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased. Kaebaja nõue sõidueksami tulemuse tühistamiseks ja kaebaja välisriigi juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata on alusetu ja põhjendamata. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kaebaja vaidlustab enda
  4. juuni
  5. a B-kategooria riikliku sõidueksami tulemust ning on ühtlasi ka seisukohal, et ta ei peaks talle Ameerika Ühendriikides väljastatud juhiluba Eesti juhiloa vastu vahetamiseks eksameid sooritama. Kaebaja hinnangul on eksamite sooritamise nõue tema puhul ka diskrimineeriv. 10.

§ 100

lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). 4

(8)3-23-1761 Määrus nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärgiks hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  1. juuni
  2. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4). Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1).
  3. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja
  4. juuni
  5. a sõidueksam loeti mittesooritatuks põhjusel, et kaebaja jättis eksami ajal sõidukist väljudes sõidutee poolse ukse avatuks ning seisvast sõidukist möödumisel sõitis ta välja tee piiridest haljasalale. Nimetatud eksimuste puhul heideti kaebajale ette puuduseid järgmistes kompetentsides: 1) Ohutunnetus. Ohutuse tagamine ja 2) Liikluses iseseisev toimetulek. Teel paiknemine (vt sõidueksami kaart, dtl 6263).
  6. Vastustaja poolt kohtule edastatud
  7. juuni
  8. a eksami videosalvestiselt (dtl 131) ja
  9. juuli
  10. a vaideotsuses nr 1.2-2/23/14220-3 (dtl 24-28) sisalduvatelt eksamivideo kuvatõmmistelt nähtub, et eelkirjeldatud olukorrad leidsid eksami sooritamise käigus ka aset. Videosalvestiselt nähtub, et harjutuse „Sõiduki parkimine rööpselt“ sooritamise käigus väljus kaebaja õppesõidukist, et kontrollida sõiduki paiknemist parkimiskohal. Selle käigus jättis kaebaja sõiduki juhipoolse ukse, mis asus sõiduraja kohal, avatuks (videosalvestisel kl 12:42). Eksamit edasi sooritades jõudis kaebaja sõidukiga teise õppesõiduauto taha, mis seisis sõidurajal (rööpselt pargitud veoauto kõrval) ning millel oli sisse lülitatud parempoolne suunatuli. Kaebaja otsustas õppesõidukist mööduda ning kasutas selleks osaliselt vasakpoolset haljasala (videosalvestisel kl 13:45). Seejärel katkestas eksamineerija sõidueksami. Eksam kestis kokku 21 minutit (dtl 62). Loetletud asjaolude üle vaidlust ei ole, kuid kaebaja arvates on vastustaja eksinud eksami käigus toimunud juhtumitele hinnangu andmisel.
  11. Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud eksimused sõidueksamil olid sellised, mille tagajärjeks on sõidueksami mittesooritamine. 13.1.

§ 29lg 2 sätestab: „Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist.

Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.“ Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus eksami käigus

§ 29lg-s 2 toodud nõuet.

Kaebaja parkis sõiduki ning väljus sellest, et kontrollida auto asukohta parkimiskohal, kuid jättis juhipoolse (st sõidutee poolse) ukse avatuks selliselt, et uks oleks takistanud lähenevaid sõidukeid. Kaebaja liikus sõidukist väljudes auto teise külje poole ning sõiduki uks jäi avatuks kauemaks, kui see oli kaebajale vajalik autost väljumiseks. Kuigi sellel hetkel ei olnud läheduses teisi liiklejaid, märgib vastustaja õigesti, et teiste liiklejate puudumine oli juhus ning tegemist oli ohtliku olukorraga. Kaebaja väide, et koht, kus ta eelkirjeldatud harjutust sooritas, ei ole sõidutee, jääb kohtule arusaamatuks. Eksami videosalvestiselt nähtub selgelt, et harjutust „Sõiduki parkimine rööpselt“ sooritati kahesuunalise liiklusega sõiduteel (sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa vastavalt

§ 2p-le 78), mille parempoolses ääres asuvad märgistatud parkimiskohad. 5

(8)3-23-1761 Tegemist ei olnud seega parklaga

§ 2

p 50 mõistes ning kaebajal tuli järgida

§ 29lg-st 2 tulenevaid nõudeid.

13.2. Kohus nõustub, et kaebajale on etteheidetav ka

45 lg 13 rikkumine. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja, sõites tema ees sõidurajal seisma jäänud õppesõidukist mööda, kasutas selleks osaliselt haljasala (s.o teega külgnev muruga kaetud ala). Kuigi kaebaja väitel sõitis ta haljasalale vaid 2 cm ulatuses, siis sõidueksami videosalvestiselt nähtuvalt sõitis ta haljasalal rohkem kui 2 cm laiusel alal. Salvestiselt on selgelt näha, et teisest õppesõidukist möödumiseks ei olnud sõiduteel piisavalt ruumi ning möödumine sai toimuda vaid teelt välja haljasalale sõites. Asjaolu, et möödumine sõidukist võib olla ohutu, ei oma praegusel juhul tähtsust, sest

45 lg 13 keelab haljasalale sõitmise ilma maaomaniku või -valdaja loata. Mis puudutab kaebaja väidet tormi ajal langenud puudest mööda sõitmise kohta, siis märgib kohus, et ka sellises olukorras kohaldub

§ 45

lg 13 ning sellisest takistusest saab selle likvideerimise eesmärgil teada anda pädevale haldusorganile (kohaliku omavalitsuse üksus või Päästeamet) või tee omanikule. Liiatigi ei olnud kõnealusel juhtumil vajadust mööduda mahalangenud puudest, vaid tegemist on pelgalt kaebaja poolt välja toodud hüpoteetilise olukorraga. Lisaks märgib kohus, et liiklusseaduses sätestatud normide rikkumist ei saa õigustada asjaoluga, et ka teised liiklejad ei pea liiklusseaduses sätestatud nõuetest kinni.

  1. Kaebaja väidab, et eksamineerija oli ebaprofessionaalne ja ebakompetentne ning lasi tal sihilikult sõita ümber takistuse, et ta saaks kaebajat eksamil läbi kukutada. Transpordiameti
  2. juuli
  3. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/14220-3 kohaselt oli kaebajat eksamineerinud isikul kehtiv eksamineerija tunnistus. Kohtul puudub alus kahelda eksamineerija asjatundlikkuses. Kaebaja väited eksamineerija tegevuse osas jäävad üldsõnaliseks ning miski haldusasja materjalides ei viita eksamineerija ebakompetentsusele ega soovile kaebajat eksamil läbi kukutada. Vastupidiselt on eksamineerija pärast esimese vea tegemist lasknud kaebajal sõidueksamit jätkata. Mis puudutab haljasalal liikumist, siis on eksami videosalvestiselt näha ja kuulda, et otsuse eesseisvast sõidukist haljasala kasutades mööduda tegi kaebaja ise ning eksamineerija ei suunanud teda kuidagi vastavat otsust tegema. Vastuseks kaebaja küsimusele, kas ta peaks teisest õppesõidukist mööduma vastas eksamineerija, et kaebaja on autojuht („Teie olete autojuht“). Kaebajal tuli seega otsus teha iseseisvalt, nagu näeb ette ka eksami kord (määruse nr 50 § 10 lg 7 p 2). Kuna ka eksamile järgnevalt liikluses osalemises peab sõidukijuht ise hindama olukorra ohtlikkust ja langetama mõistlikud otsustused, ei saa pahatahtlikuks pidada eksamineerija käitumist, kus eksamineerija kontrolli all peab eksamineeritav ise tegema ohutut liiklemist tagavad otsustused.
  4. Eelnevat arvestades leiab kohus, et eksamineerija tuvastas õigesti kaebaja puudujäägid ohutunnetuse ja liikluses iseseiseva toimetuleku kompetentsides (vt määruse nr 50 lisa nr 4 punktid 1.1.2 ja 1.1.3). Kehtiva õiguse kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra (vt määruse nr 50 lisa 3 p 2.9). Kohus nõustub vastustajaga, et ka ainuüksi autost väljumisel ukse lahti jätmise eksimus oleks olnud juba piisav, et lugeda sõidueksam mittesooritatuks. Lisaks sellele sõitis kaebaja teisest autost möödumisel haljasalale, rikkudes sellega LK § 45 lg-t
  5. Vastavalt määruse nr 58 § 6 punktide 7 ja 9 peab juht oskama järgida liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada ning oskama ohutult sõidukisse siseneda ja sõidukist väljuda. 6

(8)3-23-1761
  1. Kohus leiab seega, et kaebaja
  2. juuni
  3. a sõidueksami tulemuse mittesooritatuks lugemine oli õiguspärane ning sõidueksami tulemuse tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus sõidueksami tulemust ei tühista, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks lugeda
  4. juuni 2023 sõidueksam sooritatuks. Riigivastutuse seadusest tulenevalt saaks kohus kohustamisnõude rahuldada, kui haldusorgan on õigusvastase tegevusega jätnud täitamata talle pandud kohutuse ning avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama (RVastS § 1 lg 1 ja § 6 lg 1). Praegusel juhul vastustajal sellist kehtivast õigusest tulenevat kohustust ei ole. Siinkohal märgib kohus, et sellist ettekirjutust ei oleks vastustajale praeguses olukorras võimalik teha ka siis, kui eksamitulemus oleks kuulunud tühistamisele. Kuna määruse nr 50 § 10 lg-s 13 nimetatud ajaline kriteerium (s.o sõidueksami kestus vähemalt 35 minutit) ei olnud praegusel juhul täidetud, sest sõidueksam katkestati 21 minuti möödudes, ei saaks kohus kohustada vastustajat lugema sõidueksamit nõuetekohaselt sooritatuks. Lisaks ei saaks eksamit sooritatuks lugeda ka seetõttu, et kaebaja ei jõudnud sõidueksami katkestamise tõttu läbi teha kõiki harjutusi. Eksami sooritatuks lugemiseks on vajalik kolme harjutuse tegemine (määruse nr 50 § 11 lg 4 ja lisa 3 p 2.3). Seega puudub alus nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
  5. Kaebaja on alternatiivselt soovinud, et kohus kohustaks Transpordiametit vahetama tema välisriigi juhiloa Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata. 17.
  6. Kaebaja juhiluba on välja antud Ameerika Ühendriikides. Ameerika Ühendriigid ei ole Viini konventsiooni osalisriik, kuid on Genfi konventsiooni osalisriik. Vastavalt

§ 99

lg 1 p-le 3 ja lg-le 61 kehtib Ameerika Ühendriikides väljastatud juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest ning see vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Seega ei ole asjakohased kaebaja selgitused tema sõiduoskuse ja varasema liikluskogemuse kohta, kuna juhilubade vahetamiseks eksamite sooritamise nõue ei ole seotud isiku sõiduoskusega, vaid sellega, millises riigis välja antud juhiluba ta vahetada soovib. 17.

  1. Transpordiametil ei ole võimalik eirata kehtivat seadust ja vahetada kaebaja välisriigi juhiluba Eesti juhilubade vastu eksamite sooritamist nõudmata. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et juhilubade vahetamisel eksamite sooritamise nõue on diskrimineeriv, kuna erinevate riikide kodanikke koheldakse erinevalt. Asjaolu, et Eesti riik on sidunud välisriigi juhiloa vahetamise tingimused sellega, kas välisriigi juhiluba on välja antud Genfi või Viini konventsiooni osalisriigis, ei tähenda rahvuse alusel diskrimineerimist. Mitte igasugune erinev kohtlemine ei ole veel diskrimineerimine. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhiõigusi riivatud sellega, kui ta peab välisriigi juhiloa vahetamiseks Eesti juhilubade vastu sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami. Kohus mõistab, et kaebaja jaoks oleks oluliselt mugavam, kui juhilubade vahetus toimuks eksameid sooritamata, kuid see ei muuda eksamite sooritamise nõuet diskrimineerivaks. Asjaolu, et eksami tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv või et eksamit ei ole võimalik sooritada taotlejale lähimal sobival ajal, ei muuda eksami sooritamise nõuet ebaproportsionaalselt koormavaks. 17.
  2. Mis puudutab kaebaja viidet „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile COM

(2023)127“, märgib kohus, tegemist on Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb juhilubasid reguleerivate Euroopa Liidu eeskirjade ajakohastamist. Dokumendis tehakse ettepanekuid juhilube puudutavate direktiivide ja määruste muutmiseks ning tegemist ei ole veel vastu võetud õigusaktiga, millele kaebaja saaks tugineda või mis oleks kohustuslik liikmesriikidele. 7
(8)3-23-1761
  1. Eelnevat arvestades puudub kohtul ka alus kohustada Transpordiametit vahetama kaebaja välisriigi juhiluba Eesti juhiloa vastu sõidueksamit sooritamata ning seetõttu pole võimalik rahuldada ka alternatiivselt esitatud kohustamisnõuet.
  2. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata nii põhi- kui ka alternatiivse nõude osas. MENETLUSKULUD
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja enda kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei ilmne. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1

4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.