lg 2 p 2 alusel tagastada ½ tasutud riigilõivust hageja esindaja arveldusarvele nr EE
lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus
lg 3 ls 1 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on oma 20.12.2023 vastuses kirjutanud, et tal puuduvad vastuväited osas, et hageja loobub hagist. 9. Käesolevas tsiviilasjas on hageja hagist loobunud. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku kummagi poole õiguseid, mistõttu
10. Kohus selgitab menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb hagimenetluses tasutud riigilõivust poole, so 17.50 euro tagastamist hageja arveldusarvele nr EE507700771007682828. Hageja on tasunud riigilõivu 16.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja 19.09.2023 hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot.
lg 3 tulenevalt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada hagejale hagimenetluses tasutud riigilõivust 35 eurost pool (½), so 17.50 eurot. Menetluskulud 12.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise vajadus oli tingitud kostjast. Kuna hageja esitas nõude kostja vastu 16.05.2023 ja kostja tasus hageja nõude alles 08.11.2023, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja on kandnud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumisel summas 65 eurot, õigusabikulud 20 eurot ja hagimenetluses summas 220 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude tunnihinnaks on 110 eurot, hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus hagimenetluses põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2 tunni ulatuses, so summas 220 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 7-l leheküljel, millele on lisatud väljatrükk leppetrahvist koos piltidega sõidukist, Transpordiameti väljavõtted, meeldetuletuskiri ja nõudekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.
lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud summas 20 eurot ja hagimenetluse õigusabikulud summas 165 eurot (110 eurot/tund * 1.5 tundi = 165 eurot). 14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.