← Eesti

3-23-1590/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1590 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlus

) § 10 lg 1 p 1 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Samuti on kaebajal õigus sama sätte p 2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, sest ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat 4 last. Kaebaja ei ole saanud nõusolekut oma kahe lapse X ja X emalt nende laste eest soodustingimustel pensioni saamiseks. 8.2.

§ 10

lg 3 ei võimalda kaebuse aluseks olevat tekkinud olukorda lahendada ning selle kohaldamine vastustaja viisil rikuks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 olevat võrdse kohtemise põhimõtet. Kui kahel vanemal on ühiselt 5 last, kelle eest vanemad soovivad soodustingimustel pensioni saada, siis on arusaadav, et jagatakse soodustingimustel vanaduspensioni aastad võrdselt nende vahel. Keerulisem on aga olukord, kus vanematel on lisaks ühistele lastele ka teisi lapsi. Kui ühel vanemal on 5 last ja teisel 4 last, siis ei ole võimalik pensionihüve õigustatud isikute vahel võrdselt jagada. Võrdse kohtlemise põhimõte järgi peab võrdses olukorras olevaid isikuid kohtlema võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. 8.3.

§ 10lg-d 2 ja 3 räägivad samadest ühistest lastest.

Seega on kaebajal õigus arvestuse aluseks võtta kahest ühisest lapsest üks ja teisel vanemal teine. Kaebajal on seega õigus saada soodustingimustel pensioni ka 4 lapselt arvestatuna.

  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 9.
  2. Kaebaja on sündinud xx xx xxxx ja tema vanaduspensioniiga saabub

§ 7lg 1 kohaselt 65-aastaselt ehk xx xx xxxx.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on 5 last. Laste X ja X ema X on surnud ning lastega seotud pensioniõigusi saab kasutada kaebaja. Lapse X ema X on andnud kaebajale nõusoleku pensionilisa kasutamiseks ning kuna lapse emal soodustingimustel vanaduspensioniõigust ei ole, saab seda õigust kasutada kaebaja. Laste X ja X ema X ei ole andnud kaebajale nõusolekut lastega seotud pensioniõiguste kasutamiseks, sest ta soovib kasutada õigust soodustingimustel vanaduspensionile 4 lapse kasvatamise eest. Seega ei ole kaebaja 2 lapse osas kokkulepet saavutanud. 9.2. Olukorras, kus laste isa ja ema ei ole soodustingimustel vanaduspension saamise õiguse kasutamises kokkuleppele jõudnud, tuleb

§ 10

lg 3 kohaselt jagada võrdselt need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist. Seadus ei näe ette võimalust arvestada üht ühist last emale pensioniõigust andvaks ja teist last isale pensioniõigust andvaks. Ainuke võimalus, mis vastustajal antud juhul on, on jagada aastad. Seoses 5 lapse kasvatamisega tekiks õigus saada soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kuid kuna 2 lapse osas on soodustingimustel vanaduspensionile õigus ka laste emal ja laste ema kaebajale nõusolekut andnud ei ole, kuuluvad need 5 aastat jagamisele. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Vaidluse all on

§ 10alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramine.

11. Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle:  Kaebaja on kasvatanud vähemalt 8 aastat 5 last – X, X, X, X ja X. 3

(6)3-23-1590  X ja X ema X on surnud, seega saab nende laste kasvatamise eest arvestada soodusaastaid vaid kaebajale.  X ema X andis kirjaliku nõusoleku soodusaastate arvamiseks kaebaja pensioni hulka.  X ja X ema X ei andnud kaebajale nõusolekut nende ühiste laste eest soodusaastate arvamiseks kaebaja pensioni hulka, sest tal on endal veel 2 last, seega oleks tal 4 lapse eest võimalik saada soodustingimustel vanaduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniiga. 12. Järelikult on vaidluse all, kuidas jagada kaebaja ja X 2 ühise lapse X ja X kasvatamise eest arvestatavaid soodusaastaid. 13.

§ 10

lg järgi on õigus soodustingimustel vanaduspensionile järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: 1) emal, isal, [….], kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat [….] 5 või enamat last, – 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) emal, isal, [….], kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat 4 last, – 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) emal, isal, [….], kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat 3 last, – 1 aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist.

§ 10

lg 2 sätestab, et kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt.

§ 10

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt. 14. Vastustaja lahendas asja 14.06.2023 otsuses selliselt, et jagas

§ 10

lg 1 p 1 järgi 5 lapse kasvatamise eest arvestatud 5 soodusaastat pooleks ja pidas võimalikuks, et kaebaja jääb sooduspensionile 2,5 aastat enne vanaduspensioniiga. Kohus vastustaja tõlgendusega ei nõustu. 15. Kohus möönab, et

§-s 10 ei ole reguleeritud praeguse juhtumiga sarnast olukorda, st kärgpere juhtumit. Viidatud sätted on mõeldud lahendama olukorda, kus kõik lapsed on vanematel ühised ja nende eest arvestatud soodusstaaži saab jagada vanemate vahel täpselt pooleks. Praegune olukord erineb

§-s 10 reguleeritud olukorrast, sest kaebajal on peale X ja X veel 3 last ja X on peale X ja X veel 2 last. Seega oleks kummalgi vanemal õigus erinevale sooduspensionile – kaebajal oleks 5 lapse eest õigus sooduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniiga ja X oleks 4 lapse eest õigus sooduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniiga. Vastustaja ei saa jagada 5 soodusaastat kaebaja ja X vahel võrdselt pooleks, sest X ei ole 5 last, vaid 4. Asjaoludest ei nähtu, et X oleks kasvatanud 8 aastat ka kaebaja ülejäänud 3 last ja et kaebaja oleks kasvanud 8 aastat X ülejäänud 2 last. 4

(6)3-23-1590
  1. Kaebajal ja X 2 ühist last. Kahe lapse kasvatamise eest ei ole soodusstaaži ette nähtud. Seega ei saa nende 2 lapse kasvatamise eest soodusaastaid vanemate vahel võrdselt jagada. Nende laste kasvatamise aastatega üldse arvestamata jätmine ei oleks seaduse eesmärgiga kooskõlas.
  2. Ilma X ühiseid lapsi arvestamata oleks kaebajal 3 last, kelle eest ta saaks 1 aasta soodusstaaži. Kui kaebaja saaks X nõusoleku ühiste laste eest soodusstaaži arvamiseks kaebaja pensioni hulka, oleks kaebajal kokku 5 last ja tal oleks õigus soodusstaažile 5 aastat. Erinevus on 4 aastat. Kohtu hinnangul ei tule jagada pooleks mitte 5 lapse eest arvestatavat 5 aastat, vaid täiendavalt 2 lapse eest lisandunud 4 aastat, et arvestada õiglaselt kaebaja osaga laste kasvatamisel. Neli aastat pooleks jagades saame 2 aastat. Lisades sellele kaebajale juba arvestatud 1 aasta 3 lapse eest, tuleb kaebaja soodusstaaži pikkuseks kokku 3 aastat. Sarnane tulemus oleks ka juhul, kui jagada kaks ühist last vanemate vahel (kummalegi vanemale üks laps) – kaebajal oleks 4 last ja soodusstaaži 3 aastat. Sellist lahendusvarianti (laste jagamist) ei saa praeguses olukorras ilmselgelt välistada, arvestades et kehtivad normid ei reguleeri praegust olukorda ja tuleb leida uus viis olukorra lahendamiseks. Kohtu hinnangul oleks selline aastate jagamine kaebajale soodsam lahendus kui vastustaja määratud 2,5 aastat. Kohus möönab, et X puhul ei oleks aastate jagamise ja laste jagamise tulemused samasugused, kuid praeguses asjas ei ole vaidluse all X sooduspensioni määramine.
  3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniiga. Kaebaja sündis xx xx xxxx ja tema vanaduspensioniiga saabub

§ 7lg 1 kohaselt 65-aastaselt ehk xx xx xxxx.

Kolmeaastase soodusstaažiga arvestamisel oleks kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates xx xx xxxx. Vastustaja 14.06.2023 otsus ei ole õiguspärane osas, milles arvestati kaebaja soodusstaaži pikkuseks 2,5 aastat. 14.06.2023 otsus tuleb kaebaja pensionitaotlust lahendavas osas tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama, arvestades kohtuotsuses toodud põhjendusi.

  1. Kohus peab vajalikuks täiendavalt käsitleda vastustaja õigusvastast haldusmenetlust, mis kaebaja suhtes läbi viidi. Kaebaja osas tehti samal päeval (15.05.2023) kaks erinevat otsust, mis kandsid sama numbrit ja käsitlesid erinevat laste arvu. Kuna hilisema otsusega ei tunnistatud varasemat otsust kehtetuks, siis kehtisid mõlemad ja reguleerisid kaebaja olukorda erinevalt (erinevad soodusstaažid). Selline olukord rikub õigusselguse põhimõtet. Kui vastustaja leidis, et varem tehtud otsus oli õigusvastane, tulnuks see üheselt arusaadavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel kehtetuks tunnistada ja teha kaebaja taotluse kohta arusaadavalt uus otsus. Uus otsus pidanuks kandma erinevat numbrit, sest tegemist oli teise haldusaktiga. Praegune olukord ei olnud HMS-i normidele vastav ja oli äärmiselt segadusse ajav.
  2. Vastustaja tunnistas 14.06.2023 otsusega oma 15.05.2023 otsused kehtetuks (viidates küll valele otsuse numbrile) ja tegi kaebaja pensioniavalduse osas uue otsuse. 15.05.2023 otsuse kehtetuks tunnistamine, mis käsitles 4 last, oli õiguspärane, sest kaebaja taotles sooduspensioni 5 lapse eest. Kohtule jääb aga arusaamatuks, miks tunnistati kehtetuks ka teine 15.05.2023 otsus, mis käsitles 5 last, ja tehti 14.06.2023 uus samasisuline otsus. Nende kahe otsuse vahel ei ole sisulisi erinevusi. Seega piisanuks, kui vastustaja oleks 15.05.2023 otsuse, mis käsitles 5 last, kehtima jätnud. Vastustaja käitumine jääb kohtule arusaamatuks.
  3. Kuna vastustaja tegi kaebaja taotluse osas 14.06.2023 uue otsuse, siis oli varasemate otsuste kehtetuks tunnistamine õigusselguse tagamise eesmärgil põhjendatud. Kohus leiab, et 14.06.2023 otsus on selles osas õiguspärane ja kaebus jääb vastavas tühistamisnõudes rahuldamata. Kuna kohus ei tühista 14.06.2023 otsust tervikuna, siis puudub vajadus üle 5

(6)3-23-1590 tühistada vastustaja 15.05.2023 otsuseid, mis on juba 14.06.2023 otsusega kehtetuks tunnistatud. Ka selles osas jääb kaebus rahuldamata. 22. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et 14.06.2023 otsus ei olnud vaideotsus. Kui tegemist ei olnud vaideotsusega, siis jäi kaebaja 29.05.2023 vaie lahendamata. Tänaseks on vastustaja ületanud

§ 40lg-s 1 sätestatud 60-päevast vaide lahendamise tähtaega.

Seega on vastustaja käitunud vaidemenetluses õigusvastaselt. Samas ei ole kaebaja esitanud vaidega seoses kohtule ühtegi nõuet.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab vastustaja 14.06.2023 otsuse osas, millega lahendati kaebaja pensioniavaldus. Samuti rahuldab kohus kaebaja kohustamisnõude ja kohustab vastustajat kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama, arvestades kohtuotsuses toodud põhjendusi. Kohus jätab 14.06.2023 otsuse tühistamata osas, millega tunnistati vastustaja 15.05.2023 otsused kehtetuks. Kaebus jääb ka vastustaja 15.05.2023 otsuste tühistamise nõudes rahuldamata, sest tegemist on kehtetute haldusaktiga, mille ületühistamiseks puudub vajadus.
  2. Kuigi kohus rahuldab kaebuse osaliselt, peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja menetluskulud tervikuna vastustajalt välja. Seda põhjusel, et vastustaja haldusmenetlus oli õigusvastane ja ebaselge. Kaebuselt tasutud riigilõivu on kohus kaebajale 25.07.2023 määrusega tagastatud, mistõttu selle kuluga ei tule menetluskulude jagamisel enam arvestada. Kaebaja taotles esindajakulu väljamõistmist summas 468 eurot (koos käibemaksuga). Kulu tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Lexit OÜ 17.07.2023 arve nr 170723-1 summas 468 eurot (koos käibemaksuga). Kulu saab pidada seotuks praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on kulu põhjendatud suuruses, arvestades asja mahtu ja keerukust. Seetõttu tuleb see kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.