Obsah (7)

§ 120§ 121§ 47§ 37§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1679 Määruse kuupäev 25. august 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu mittevaralis

) § 47 lõige 1 ja/või otsekohaldada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 13 ning võtta kaebus menetlusse. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

1. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla
2. augustil 2022 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
3. Tartu Halduskohus jättis
4. augusti
5. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 alusel süüliselt väärikuse alandamise ning tervise kahjustamise eest. Kui kaebaja selle tõlgendusega ei nõustunud, tuli tal viivitamata kohut teavitada. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebaja on esitanud hüvitamisnõude seoses Viru Vangla
6. veebruari
7. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaebetähtaega rikkudes, siis andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
8. Tartu Halduskohtusse saabus
9. augustil 2022 kaebuse täiendus, milles kaebaja teatab, et taotleb haldusasjas 3-22-1679 kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega, mitte väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebuse ja vanglale
10. novembril 2020 esitatud kahjunõude nr 6-16/187-1 asjaolud on erinevad, seega ei ole kaebuses sisalduv kahjunõue seoses Viru Vangla
11. veebruari
12. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel julgeolekuabinõude kohaldamisega esitatud kaebetähtaega ületades. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 2 3-22-1679 6.

§ 47

lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. 7. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lõike 2 punkt 4). Kaebaja teatas kaebuse täpsustuses, et taotleb kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega. Vang

S § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Seega peab kaebajal enne vangla vastu hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist olema sama nõude ja samade asjaolude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. Kohus palus
2. augusti
3. a kohtunõudes vanglal teatada, kas kaebaja on kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse. Viru Vangla
4. augusti
5. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on esitanud vanglale
6. novembril 2020 kahju hüvitamise taotluse seoses Viru Vangla
7. veebruari
8. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Selles kahjunõudes on kaebaja viidanud, et jõustunud kohtulahendiga tuvastati, et Viru Vangla
9. veebruari
10. a käskkiri nr 6-4/38-1 on õigusvastane, ning märkinud, et üksikvangistuses viibimine tekitas stressi, millega vangla tekitas talle moraalset kahju ja mis kuulub hüvitamisele. Seega on kaebaja
11. novembri
12. a kahjunõudes viidanud kahjuliku tagajärjena ainult stressi tekitamisele, mis on käsitatav tervise kahjustamisena. Kaebaja ei ole
13. novembri
14. a kahjunõudes nõudnud kahju hüvitamist vabaduse võtmise eest. Viru Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja teiste kaebuses märgitud käskkirjadega seoses vanglale kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks vanglale samasisulisi kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Seega ei ole kaebajal antud ajal Viru Vangla vastu esitatud hüvitamisnõudes läbitud VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus ei ole tulenevalt

§ 47lõikest 1 kohtus lubatav.

9. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus XX hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel. 10. Kaebaja on palunud jätta asjas kohaldamata Vang

S § 11 lõige 8 ja

§ 47

lõige 1, tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja/või otsekohaldada EIÕK artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 13. Kohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja palub jätta asjas kohaldamata sätted, mis takistavad kaebuse esitatud kujul menetlusse võtmist. Kohus osutab, et Eesti Vabariigi õiguskantsler on hinnanud VangS § 11 lõike 8 ja

§ 47lõike 2 kooskõla põhiseadusega. Õiguskantsler on 3. juuli 2012. a seisukohas nr 6-1/120922/1203217 avaldanud, et Vang

S § 11 lõige 8 ning

§ 47lõige 2 ei ole vastuolus põhiseadusega.

Kohus osutab, et kuigi õiguskantsler hindas

§ 47

lõike 2 kooskõla põhiseadusega, siis sisuliselt andis ta hinnangu õigusaktidest tulenevale kinnipeetava kohustusele enne vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtupraktikas ei ole asutud teisele seisukohale, seega ei ole kohtul alust jätta VangS § 11 lõiget 8 ja

§ 47lõiget 1 kohaldamata.

Ka ei ole kohtueelse menetluse läbimise nõue vastuolus EIÕK artikli 6 lõikega 1 ja artikliga

1. 3 3-22-1679
2. Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi vastu esitatud hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lõige 1).

See tähendab, et isik saab kohtus kaitsta talle mõnest õigusaktist tulenevat subjektiivset õigust. Kui õigusaktist subjektiivset õigust ei tulene, ei ole isikul ka kaebeõigust.

1. Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määrusega nr 319 vastu võetud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 481 kohaselt on vanglate osakonna põhiülesanne vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve. Praegusel juhul on kaebaja suhtes haldusakte andnud ja toiminguid sooritanud Viru Vangla ametnikud, mitte Justiitsministeeriumi ametnikud. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium sekkuks Viru Vangla otsustesse, mis seonduvad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, või algataks mõne Viru Vangla ametniku suhtes menetluse. Tegu on Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vahelise n-ö sisesuhtega. Kuna kaebajal ei ole Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigust, tuleb kaebus vastavas osas tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
2. Kohus asendab

§ 175lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 30.11.2023 määrusega. RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. augusti
4. a ja Tartu Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a määrused osas, mis puudutavad Viru Vangla
7. veebruari
8. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 seosesesitatud kahju hüvitamise nõuet. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.
9. Jätta muus osas haldus- ning ringkonnakohtu määrused muutmata.
10. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõendi kogumiseks.
11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. 4