Obsah (10)

§ 487§ 314§ 3141§§ 334§ 371§ 372§ 173§ 172§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-146495 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi A G vastu 8000 euro nõudes

) § 3141 lg 2 alusel kirja saatmisega hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldatud aadressile - xxx. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et avaldaja menetlusposti aadressiks on xxx. Kohus luges menetlusdokumendi hagejale kättetoimetatuks 01.12.2023. Seega oli hagejal õigus esitada nõuetekohane hagi hiljemalt 15.12.2023.a. Hageja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagiavaldust esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg-tele 9 ja 10 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt

§ 487

lg 1 esimesele lausele kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Hagejale on 01.12.2023 puuduste kõrvaldamise määrus kätte toimetatud

§ 314¹ lg 2 alusel.

Kõnesolev säte näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

§ 3141

lg 3 p 2 täpsustab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohus luges menetlusdokumendi hagejale kättetoimetatuks 01.12.2023, mistõttu oli hagejal õigus nõuetekohane hagi esitada hiljemalt 15.12.2023.a. Hageja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagiavaldust esitanud. Kohus leiab, et eelnimetatud tähtaeg oli piisav selleks, et hageja uuel esindajal oli võimalus end aegsasti asja materjalide ning seisuga kurssi viia. Kohtu hinnangul ei vasta maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud avaldus

38. peatükis (

§§ 334

-340) ning

§-s 363 hagiavalduse kohta sätestatud vormi- ja sisunõuetele. Lisaks ei ole

147 lg 5 kohaselt hagilt tasutud täiendavat riigilõivu. Kuna hageja ei ole nõuetekohast hagiavaldust õigel ajal esitanud, siis keeldub kohus selle menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 487 lg 3 koosmõju alusel.

§ 372

lg 4 teisest lausest tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372

lg 6).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172

lg 9) 2 Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse (

§ 372lg 5).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3