Obsah (5)

§ 4842§ 440§ 230§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-112869 Tsiviilasi OÜ CityBee E

§ 4842alusel.

Hagiavalduse koostamisele kulus 2,5 tundi tunnitasuga 169 eurot ehk 422,50 eurot. 03.05.2023 kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 h ehk 42,25 eurot. Kostja vastusele vastamiseks kulus 2,5 tundi ehk 422,50 eurot ja lõplike menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ehk 42,25 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud arved on puudulikud. Kostja esitas panga väljavõtte, millest nähtub, et hageja ei ole arvestanud tasutud summasid. Nõude suurus peaks olema 230,84 eurot – 88,45 eurot ehk kokku 142,39 eurot.
2. Kostja ei nõustunud kütusekaardi kasutamise trahviga 300 eurot. Kostja ei ole omastanud ebaseaduslikult kütust ega kaarti väärkasutanud. Telefoni teel oli kostja nõus tasuma kütuse eest. Kostja ei tea, kes või kuidas kaarti kasutas. Lisaks kostjale oli autos veel paar inimest ja kostja ei osanud teada, et keegi neist kasutab tema teadmata kütusekaarti. Kostja saatis e-kirja 02.07.2023 ja palus trahv tühistada.
3. Kostja oli nõus tasuma arve sõiduki rendi eest summas 142,39 eurot ning kütuse arved summas 10,32 eurot ja 70,02 eurot. Kostja nõustus viivisega, mis tulenes eeltoodud summast. Kostja palus tühistada trahvi summas 300 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
5. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja sõlmis hagejaga sõiduki kasutamise teenuse lepingu hageja rakenduse vahendusel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutas hageja teenust ehk kasutas hageja sõidukit ning sõidukiga seotud kütusekaarti, kuid jättis teenuse eest esitatud arve ja tangitud kütuse eest tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja nõude aluseks olevad arved enne kohtuvaidluse algust osaliselt tasunud ning kas kostja peab tasuma hagejale leppetrahvi kütusekaardi nõuetele mittevastava kasutamise eest.
6. Hageja leidis, et kostja ei ole hagi aluseks olevaid arveid osaliselt tasunud, sest kostja tasus hagejale teiste varasemate teenuste eest. Nende maksete tegemise ajaks, mille kohta kostja esitas konto väljavõtte, ei olnud vaidlusaluseid arveid veel koostatud. Lisaks tuleb kostjal lepingu tingimuste järgi tasuda kütusekaardi lepingule mittevastava kasutamise eest leppetrahvi. Kütusekaardi PIN kood oli läbi rakenduse nähtav vaid kostjale ning kütusekaardiga võis kasutada vaid seda sõidukit, mida kostja kasutas. Kostja kasutuses olev sõiduk vajas bensiini, kuid kostja on kahel korral tankinud diiselkütust. Tingimustes toodud leppetrahv pidi teenuse tarbijat hoiatama sellisel viisil kütusekaardi kasutamise eest.
7. Kostja leidis, et ta on hageja nõude aluseks olevad arved osaliselt tasunud. Samas võttis kostja hageja nõude õigeks kogumis summas 222,73 eurot, millest 142,39 euro ulatuses tunnistas kostja teenuse osutamise eest esitatud arvet ning 10,32 euro ja 70,02 euro osas kütuse tankimise eest esitatu arveid.
8. Kohus leiab, et selles osas, milles kostja nõuet tunnistas, tuleb hagi rahuldada kostja õigeksvõtu alusel.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 222,73 eurot. 24. Kohus leiab, et vaatamata kostja vastuväidetele kuulub hageja nõue täielikus ulatuses rahuldamisele.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale 18.08.2023 pöördumises (dtl 105-106) vajadust oma vastuväiteid tõendada, kuid vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei tõendanud.

1. VÕS eping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kooskõlas VÕS § 37 lõikega 1 on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
2. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, millele kohaldusid hageja tüüptingimused. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja tuvastas ennast hageja rakenduses konto loomisel ja edastas hagejale fotod endast ja oma juhiloast (dtl 53-54).
3. Hageja esitas kohtule lepingu juurde kuuluvad tüüptingimused (dtl 29-52), mille punkt 1.2 nägi ette, et alates konto loomise hetkest sõlmivad kasutaja ja ettevõte lepingulise õigussuhte, mida reguleerivad antud tingimused. Punkti 2.1 järgi loeti hinnakirjaks kodulehel ja rakenduses avaldatud trahve, muid tasusid ja lõive. Punkti 2.4 järgi oli kütusekaardiks igas sõidukis olev kütusekaart, mis oli mõeldud ettevõtte poolt nimetatud tanklas kütuse kasutamiseks.
4. Konto loomisel pidi klient teostama nõutavad autentimistoimingud vastavalt punktile 3.2.
5. Punkt 3.8 nägi ette, et konto loetakse looduks isiku nimele ja leping loetakse sõlmituks isikuga, kelle juhiluba on laetud kontole. Selline isik loetakse kasutajaks ja isikuks, kes teeb tingimuste lõikes 3.
6. ja 3.
7. toiminguid.
8. Punkt 5.15 nägi ette, et igal sõidukil on kütusekaart. Need kaardid kuuluvad ettevõttele. Kütusekaardi kasutamisel ei pidanud klient tasuma kütuse eest eraldi, vaid kütuse hind pidi sisalduma kasutaja makstavas teenustasus. Kütusekaardi PIN koodi leidis kasutaja rakendusest. Punkt 5.17 nägi ette, et kütusepaagi täitmiseks tohtis kasutada vaid konkreetse sõiduki kütusekaarti. Sama punkti järgi oli kütusekaardiga keelatud maksta mistahes muusse sõidukisse või mahutisse pandava kütuse eest. Kui kasutaja rikub seda keeldu, nägid tüüptingmused ette vastutuse kohaldamist.
9. Peatükk VII reguleeris kasutaja vastutust. Punkti 7.10 alapunkti 7.10.3 järgi pidi kasutaja tasuma ettevõttele hinnakirjas toodud trahvi kütusekaardi ebaõige kasutamise korral. Punkt 7.12 nägi ette, et kütuse seadusevastase omastamise korral pidi kasutaja maksma ettevõttele hinnakirjas märgitud trahvi, mis on mõeldud ettevõtte poolt selliste sündmuste välistamise, ennetamise, tuvastamise või haldamisega seoses kantud kahju hüvitamiseks, samuti pidi kasutaja täiendavalt hüvitama seadusevastaselt omastatud kütuse täisväärtuse. Hageja esitatud hinnakirja järgi (dtl 55-56) tuli kütuse ebaseadusliku omastamise või kütusekaardi väärkasutuse eest tasuda leppetrahvi 300 eurot, lisaks tuli hüvitada kütuse väärtus.
10. Kostja kasutas sõidukit 20.06.2020 kuni 22.06.2020, seejuures vaatas kostja kahel korral kütusekaardi PIN koodi (dtl 57, tõlge dtl 76). Kostja kasutatud sõiduk vajas bensiini (dtl 59), kuid sõiduki kütusekaardiga (dtl 60-61, tõlge dtl 80) tangiti 21.06.2020, mil see oli kostja valduses, kahel korral diiselkütust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja iseenesest ei vaielnud vastu sellele, et tal oli lepinguline kohustus tasuda hagejale sõiduki kasutamise ning kütuse eest, sest kostja ei tankinud kütusekaardiga sama sõidukit.
11. Hageja esitas kostjale 28.06.2020 arve sõiduki kasutamise eest summas 230,84 eurot (dtl 58). Hageja esitas kostjale arve kasutatud kütuse eest 13.07.2020 summas 10,32 eurot (dtl 62, tõlge dtl 82), samuti leppetrahvi tasumise ja kütuse kulu tasumise arve summas 370,02 eurot (dtl 63, tõlge dtl 83). Kostja esitas enda konto väljavõtte (dtl 92), mille kohaselt oli ta tasunud hagejale erinevaid tasusid 20.06.2020 ja 22.06.2020 sõiduki kasutamise eest Vilniuses. Konto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks tasunud ühtegi vaidlusalust arvet. Kõik hageja nõude aluseks olevad arved on koostatud hiljem, kui on tehtud kostja maksed. Seega ei ole kostja üheski osas tasunud sõiduki kasutamise arvet. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, tuleb temalt välja mõista kogu arvest tulenev võlgnevus 230,84 eurot.
12. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ei peaks ta tasuma leppetrahvi kütusekaardi nõuetele mittevastava kasutamise eest. Kütusekaart ning sõiduk olid kostja valduses ning kütusekaardi PIN koodi sai rakenduse vahendusel näha kostja. 02.07.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus trahvi tühistada, sest ta oli nõus tasuma kütuse kulu ning tegu oli eksliku tankimisega (dtl 91). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 101). Ainuüksi asjaolu, et kostja oli nõus tasuma tangitud kütuse eest ega soovinud leppetrahvi tasuda, ei võimalda kohtul jätta leppetrahvist tulenevat nõuet kostja vastu rahuldamata.
13. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 näeb ette, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Antud juhul ei lepitud leppetrahvi kokku kohustuse asendamiseks, vaid lepingu tingimused nägid selgelt ette, et kütusekaardi ebaõigel kasutamisel tuleb tasuda leppetrahvi ja hüvitada tangitud kütuse maksumus.
14. Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks temalt leppetrahvi nõudmise, kuulub hageja põhinõue kostja vastu täielikult rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 611,18 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja avaldas, et nõustub viivisenõudega osaliselt, kuid ei toonud välja, millises summas viivisenõude ta omaks võtab. Seetõttu ei saa kohus viivisenõuet rahuldada kostja omaksvõtu alusel, kuid viivisenõue kuulub täielikule rahuldamisele seetõttu, et kostjal tuli täita lepinguline kohustus ja kostja oli selle kohustuse täitmisega viivituses.
15. Lepingu tingimuste punkti 8.19 järgi oli viivise määraks 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks 03.05.2023 sissenõutavaks muutunud viivisena 314,66 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt 611,18 eurolt määraga 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 314,66 eurot. Alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast 04.05.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 611,18 eurolt määraga 0,05% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
16. VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtumenetlusele eelnenud ajal saatis hageja kostjale kaks võlateatist 28.11.2022 (dtl 64 ja dtl 66) ja ühe hagi hoiatuse 07.11.2022 (dtl 65). Hageja palus kostjalt võla sissenõudmise kuluna kokku välja mõista 85 eurot ehk esimese nõude eest tasulise kirja saatmise tõttu 40 eurot, teise nõude eest 30 eurot ja tasulise kirja eest 15 eurot.
17. Kohus leiab, et kuigi hageja on kostjale erinevate arvete alusel saatnud erinevaid nõudekirju, on hageja nõude kogusumma käesolevas kohtumenetluses alla 1000 eurot. Eeltoodut arvestades saab hageja võla sissenõudmise kogukulu olla kogusummas 40 eurot, mitte 85 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 40 eurot. 39.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 40. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja kulu õigusabile 949,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjalt menetluskuluna esmalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna

§ 4842alusel.

Hagiavalduse koostamisele kulus 2,5 tundi tunnitasuga 169 eurot ehk 422,50 eurot. 03.05.2023 kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 h ehk 42,25 eurot. Kostja vastusele vastamiseks kulus 2,5 tundi ehk 422,50 eurot ja lõplike menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ehk 42,25 eurot. 41. Esmalt leiab kohus, et puudub õiguslik alus kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 euro väljamõistmiseks.

§ 4842

näeb ette, et 20 euro ulatuses hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluse kulu vaid siis, kui koostatakse maksekäsk või menetlus lõpeb määrusega võla tasumise tõttu. Antud juhul jätkus menetlus hagimenetluses, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse kulu eraldiseisvaks väljamõistmiseks alus puudub.

1. Kohus samuti leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel on üle paisutatud. Tegemist oli lihtsa vaidlusega, kus kostja ei vaielnud vastu enamikule hageja nõudele ega selle nõude aluseks olevatele asjaoludele. Hagiavalduse koostamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus kogumis 2 tundi koos menetluskulude nimekirja koostamisega ning kostja vastusele vastamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 1,5 tundi koos menetluskulude nimekirja koostamisega. Kogumis loeb kohus hageja esindaja mõistlikuks ajakuluks õigusabi osutamisel 3,5 tundi ehk 591,50 eurot. Koos hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 euroga on hageja põhjendatud menetluskulud 871,50 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 871,50 eurot.
2. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 871,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik