Obsah (6)

§ 100§ 101§ 96§ 99§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2023, Tallinn Kohtuasja number

) § 101 lgst 1 tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 1.

1. Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX poeg (hageja). Vanemate kooselu lõppes 01.01.2020 ning laps elab emaga, kes kannab tema igapäevaseid ülalpidamiskulusid. Isa on alates vanemate lahkuminekust tasunud elatist talle sobival ajal ja talle sobivas suuruses, sh jättis isa
2. a augustis elatise üldse maksmata. Isa maksab miinimumist väiksemat elatist. Isa oleks pidanud tasuma lapse ülalpidamiseks alates vanemate lahkuminekust kuni hagi esitamiseni kokku elatist 2628 eurot (9 kuud × 292 eurot), kuid on tasunud üksnes 1097 eurot, s.o 1531 eurot vähem. 1.
3. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub emal vähemalt 885 eurot 51 senti kuus, sh eluaseme-, interneti- ja televisioonikulud
4. aastal 462 eurot 33 senti ja
5. aastal 383 eurot 16 senti, haridusega seotud kulud 125 eurot 10 senti kuus, toidukulud 221 eurot kuus, meelelahutuse kulud 69 eurot 86 senti kuus, riiete- ja jalanõudekulud 428 eurot 8 senti (minimaalselt 100 eurot) kuus ning muud kantud ja tulevikus kantavad kulud (voodi, madrats, teler, telefon, arvuti, ratas, kirjutuslaud, tool ja valgusti) 42 eurot 68 senti kuus, lisaks on mõistlik anda lapsele taskuraha 30 eurot kuus (kokku
6. aastal keskmiselt 1379 eurot 5 senti ja
7. aastal 1299 eurot 88 senti kuus). Kuna laps viibib ligi 30% ajast isa juures, siis on lapse kulud kokku eelduslikult veelgi suuremad. 1.
8. Kuna ema sissetulek (ca 6000 eurot (bruto)) on suurem kui isa sissetulek, on ema nõus kandma suurema osa lapse kuludest, kuid isa peab maksma 292 eurot. Kostja vastuväited
9. Kostja (isa) vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta selle rahuldamata osas, mis ületab 71 eurot ühes kalendrikuus. 03.05.2021 menetlusdokumendis palus kostja vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ning jätta lapse ülalpidamiskulud 65% ulatuses ema kanda ja 35% ulatuses isa kanda. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 2 2-20-14693 2.
10. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole alust mõista kostjalt välja miinimummääras elatist. 2.1.
11. Kostja peab last ülal. Vastavalt vanemate kokkuleppele on kostja tasunud iga kuu vähemalt 120 eurot lapse ülalpidamiseks. Lisaks on kostja tasunud lapse huviringide eest. Laps viibib isaga ligi 30% ajast, mil isa peab teda vahetult ülal, sh kannab isa eluaseme- ja kommunaalkulusid keskmiselt 507 eurot 88 senti, teleteenustekulu 18 eurot 75 senti, elektrikulu 10 eurot. Ajal, mil laps viibib isa juures, kannab isa ka toidukulu ja meelelahutuskulu. Isa on ostnud lapsele mänguasju. 2.1.
12. Lapse põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus ei ole suuremad kui 415 eurot (355 eurot), mis on vastavuses ka RAKE uuringuga. Ema esitatud kulud on ülemäärased. Eluasemekulud on ülemäärased. Mõistlikud eluaseme- ja kommunaalkulud on 150 eurot kuus. Hariduskulud on ülemäärased. Kuni lapse kooliminekuni on lapse põhjendatud hariduskulu 110 eurot kuus, sh lasteaiatasu ja ujumine. Kuna vanemad ei otsustanud, et laps tuleb eelkooli panna, ja see ei ole ka vajalik, ei ole eelkoolikulu 100 eurot põhjendatud. Alates
13. a septembrist on põhjendatud hariduskulu 50 eurot kuus, sh huviringi maksumus 40 eurot ja koolitarvete ning õppevahendite kulu 10 eurot. Lapsel ei ole enam lasteaiakulu, sest laps läheb kooli, kus on ka tasuta koolilõuna ning kooli juures on tasuta huviringid. Lapse huviringidega ülekoormamine ei ole lapse huvides. Arvestades ranitsatoetust, saab lapse koolitarvete- ja õppevahendite põhjendatud kuluks pidada ca 10 eurot kuus. Riiete ja jalanõude kulu on ülemäärane. Põhjendatud kulu on 50 eurot kuus. Ema võib oma sissetulekut arvestades osta lapsele rohkem ja kallimaid riideid, kuid seda ei saa arvestada elatise suuruse määramisel. Toidukulu on ülemäärane. Põhjendatud kulu on 100 eurot kuus. Meelelahutusekulu on ülemäärane. Põhjendatud kulu on 20 eurot kuus. Suuremad kulud ei ole vajalikud. Lapsele teleri ostmine ei olnud põhjendatud. 2.1.
14. Arvestades lapse kulutuste suurust ning saadavat lastetoetust, tuleb isalt lapse kasuks välja mõista miinimummäärast väiksem elatis. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et lapse vajadusi saab rahuldada 60 euro suuruse lapsetoetuse arvel. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate sissetulekute proportsiooni (ema keskmise sissetulek 6670 eurot 65 senti ja isa keskmine sissetulek 1908 eurot 86 senti) ning jätta lapse ülalpidamiskulu 65% ulatuses ema ja 35% ulatuses isa kanda. 2.
15. Hagejal ei ole õigust nõuda tagasiulatuva aja eest kahju ega elatist, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tasus vanemate kokkuleppel sel ajal elatist 120 eurot kuus ning ema ei nõudnud suuremat elatist enne 10.09.
16. Hageja ei ole põhistanud, kas ja kuidas tekkis talle kahju. 3 2-20-14693 Maakohtu otsus ja põhjendused
17. Harju Maakohus jättis 22.06.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. 3.
18. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja on hageja isa; - hageja vanemad ei ela koos, hageja elab ema juures; - kostja tasub hageja ülalpidamiseks 120 eurot kuus ja huviringide (jalgpall, kabe) eest 40 eurot kuus; - hageja on kostja vahetul ülalpidamisel 30% ajast ning kostja kannab sel ajal vahetult tema eluaseme, toidu- ja meelelahutuskulud; - hageja vajalikud kulud ema juures on kokku 616 eurot 96 senti kuus, sh eluasemekulud 336 eurot 96 senti ja muud kulud 240 eurot (eluasemekulud
19. aastal 430 eurot 68 senti (eluruumi kasutuseelis 352 eurot ja kommunaalkulud 78 eurot 68 senti) ning
20. aastal 334 eurot 83 senti (sh eluruumi kasutuseelis 256 eurot 15 senti ja kommunaalkulu 78 eurot 68 senti), interneti- ja televisioonikulud
21. aastal 31 eurot 65 senti ja
22. aastal 19 eurot 27 senti, toidukulu 100 eurot, hügieenitarvetekulu 10 eurot, riietekulu 50 eurot, huvihariduse- ja koolitarvetekulu 60 eurot, meelelahutusekulu 20 eurot kuus); - kostja ostis
23. a detsembris hagejale uue telefoni ja tasub hageja telefonikulusid; - kostja on ostnud hagejale voodi, madratsi ja kummuti; - vanemate varaline seisund on märkimisväärselt erinev, kuid mõlemal on piisavalt vahendeid, et anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 3.
24. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostja osaleb lapse ülalpidamises miinimummääras. Kohus peab elatise suuruse määramisel kindlaks tegema, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused on miinimumist (580 eurot) suuremad. Ema ja isa tehtavad kulutused lapsele on 280 eurot, sh ema kulud 240 eurot (100+10+50+60+20) ja isa kulud 40 eurot. Ema kuludele lisanduvad eluasemekulud 336 eurot 96 senti. Seega on ema kulud kokku 616 eurot 96 senti. Lisaks kannab isa lapse eluaseme- ja toidukulusid ning mõlemad vanemad lapse meelelahutusekulusid. Kuna laps viibib 30% ajast isaga, siis saab laps ka isa juures olles kasutuseeliseid eluruumi, kommunaalteenuste, interneti ja televisiooni kasutamise eest. Eluasemekulutused on vajalikud, kuid neid ei ole mõistlik eurosendi täpsusega kindlaks määrata. Asjaolu, et laps on emaga 70% ja isaga 30% ajast, ei anna alust arvata, et emb-kumb vanem hoiaks kokku märkimisväärseid eluasemekulusid, et seda saaks arvestada teistmoodi kui selliselt, et kumbki vanem kannab vahetult elamispinnaga seotud kulud ise. Olukorras, kus hageja viibib 30% ajast isaga, on veenvalt põhistatud, et isa kannab lisaks 120 euro tasumisele ja 40 euro ulatuses huviringide kulude kandmisele 132 euro ulatuses (292-120-40) lapse ülalpidamiskulusid vahetult. Sellest saab põhjendatud toidukuluks pidada 42 eurot ning ülejäänud 90 eurot eluasemekuluks ja meelelahutuskuluks. Kuna poolte varaline seisund on märkimisväärselt erinev, siis ei ole mõistlik aritmeetiliselt liita kõiki lapse kulusid kummagi vanema juures ja jagada vanemate vahel võrdselt. Kuna isa suhtleb lapsega vahetult, siis on mõistlik võimaldada kostjal ka edaspidi osaleda lapse ülalpidamises nii, et ta kannab huviringide kulud 40 euro ulatuses ning tasub elatist 120 eurot. 4 2-20-14693 3.
25. Kuigi hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
26. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 4.
27. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et laps viibib 30% ajast isa juures ja jättis arvestamata hageja esitatud asjaolud. Hageja nõustus, et laps viibis maakohtu istugi ajal isa juures ligi 30% ajast, kuid tõi esile, et alates
28. a jaanuarist elab laps emaga XXX ning alates
29. a sügisest läheb laps kooli, mistõttu see aeg väheneb. Asjaolu, et laps viibib isaga 30% ajast, ei tähenda seda, et 30% lapse kuludest kannab isa. Maakohus jättis arvestamata, et

§ 100

lg 1 tähenduses ei olnud mõjuvat põhjust selleks, et isa võiks elatise maksmise asemel anda ülalpidamist muul viisil. 4.

1. Maakohus jättis tuvastamata lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavate kulutuste kogusumma, sh luges maakohus põhjendamatult õigeks kostja tõendamata väited ning jättis tuvastamata hageja tõendatud asjaolud. Maakohus jättis vääralt tuvastamata, kui suured on lapse eluasemekulud mõlema vanema juures kokku ning asus üllatuslikult seisukohale, et eluasemekulud kannab kumbki vanem ise. Kostja ei ole lapse eluasemekulusid enda juures tõendanud. Maakohtu järeldus lapse toidukulude osas nii ema kui ka isa juures on üllatuslik ja arusaamatu ega põhine asjas esitatud tõenditel. Maakohtu järeldused lapse riiete- ja jalanõude, meelelahutuse ja hügieeni jm kulude osas ei põhine asjas esitatud tõenditel. Maakohtu järeldused seoses kostja kuludega kirjutuslaua ja tehnika ostmiseks ei ole põhjendatud ega arvesta hageja vastuväiteid selle kohta, et lapsel ei ole neid isa juures vaja. Maakohus jättis kulutuste suurust hinnates arvestamata vanemate varalisest seisundist tuleneva lapse elulaadi. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määrata, et kostja ei pea osalema hageja menetluskulude kandmisel. Menetluse edasine käik
3. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 31.03.2022 menetlusosalistele alates 01.01.2022 muutunud õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. Hageja nõustus kohtu kompromissiettepanekuga, kuid pooled ei saavutanud kokkulepet. 6.
4. Hageja jäi miinimumelatise suuruse muutumisest hoolimata algse nõude juurde, sest lapse tegelikud vajadused on miinimumist suuremad. Mh märkis hageja, et kuigi
5. a kevadel 5 2-20-14693 viibis laps 30% ajast isa juures, alustas laps
6. a sügisel XXX kooliteed ja sellises mahus suhtlus on võimatu. 6.
7. Kostja leidis, et ta peab last mh vahetult ülal ajal, mil laps viibib tema juures, ja sellega on tema ülalpidamiskohustus täidetud. Lisaks tuleks 01.01.2022 jõustunud

§ 101

järgi maksta kostjal elatist 90 eurot 26 senti, arvestades seda, et laps viibib isaga ca 30% ajast. Hageja on maakohtus omaks võtnud, et laps viibib 30% ajast isaga. 7. Tallinna Ringkonnakohus andis 22.12.2022 määrusega kostjale täiendava tähtaja selgitamaks ja tõendamaks, kui suured olid ja on kostja kulud lapsele ajal, mil laps viibib tema juures, sest maakohus oli jätnud selgitamiskohustuse täitmata. 7.1. Kostja tõi esile, et ta maksab lapsele elatist 120 eurot kuus ning peab lisaks last 333 euro 97 sendi ulatuses vahetult ülal (eeldusel, et laps viibib 30% ajast isa juures ja isa leibkond on 5-liikmeline). Kostja kandis 2022. aastal lapse kulusid järgmiselt: - lapse eluasemega seotud kulud 88 eurot 22 senti kuus, sh eluaseme kasutamise kulu 60 eurot (1000/5×30%), kommunaalkulud 21 eurot 85 senti (331,17/5×30%), elektrikulu 3 eurot 70 senti (12,35/5×30%) ja eluaseme kindlustuskulu 2 eurot 67 senti (13,38/5×30%); - toidukulud 46 eurot 65 senti (777,54/5×30%); - transpordikulud (kütusekulu trenni, võistlustele, kultuuriüritustele

1. jm)9 eurot 74 senti kuus; - riiete ja jalanõude kulu (vahetusriided isa juures) 15 eurot 73 senti + 7 eurot 49 senti kuus; - sidekulud 7 eurot 87 senti kuus, sh lapse telefonikulud 6 eurot 49 senti kuus ja isa kodused sidekulud 1 euro 38 senti kuus (23/5×30%); - meelelahutuse ja mänguasjade kulu 18 eurot 28 senti kuus; - huvihariduse ja spordivahendite kulud 38 eurot 33 senti kuus, sh jalgpalli trenn 30 eurot kuus (kantud ema pangakontole) ja jalgratas 8 eurot 33 senti kuus (300 eurot/36 kuud); - koduse sisustuse esemete ja tehnika kulud 33 eurot 77 senti kuus, sh voodi, kirjutuslaua tool ja voodipesu 398 eurot, tahvelarvuti 698 eurot, lauaarvuti 120 eurot (1216 eurot/36 kuud); - tervishoiukulud (soolatüügaste ravi, kiropraktik) 8 eurot kuus (96,1 eurot/12). Kostja bruto töötasu oli 2021. aastal 34 720 eurot (2893 eurot kuus) ja 2022. aastal 40 228 eurot 53 senti (3352 eurot kuus). Kostjale kuulub ½ mõttelist osa XXX asuvast korteriomandist ning 2003. a sõiduk Volvo XC90. Kostjal on solidaarne laenukohustus, mille jääk on 190 805 eurot 11 senti (tagasimakse 553 eurot kuus). Kostja perre on 2023. aasta alguses sündinud uus laps. 7.2. Hageja vaidles kostja seisukohtadele vastu. Lapsel ei ole vahelduvat elukohta ning kostja ei ole tõendanud, et laps viibib 30% ajast isa juures. Arvestades isa väidetud suhtluspäevi, võis laps viibida isa juures maksimaalselt 7,5 päeva kuus. Kostja ei ole tõendanud 2020. ja 2021. a kulusid ning 2022. a kulud on üksnes osaliselt tõendatud või põhjendatud, sh: - eluasemega seotud kulud tuleb jagada alates 23.01.2023 kuue, mitte viie perekonnaliikme vahel, kulude suurus ei ole tõendatud; 6 2-20-14693 - toidukulud ei ole tõendatud ja nende suurus ei ole üldtuntud asjaolu; isa on viinud last võistlustele, kuid transpordikulud ei ole tõendatud; riiete- ja jalanõude kulu võib olla vajalik 188 euro 78 sendi ulatuses, kuid muus osas ei ole kulud olnud vajalikud ega ole tõendatud; kostja koduste sidekulude suurus ei ole tõendatud; kostja tasus trennikulu keskmiselt 27 eurot kuus ning jalgratta ostmise kulu ei ole tõendatud; koduse sisustuse esemete ja tehnika kulud ei ole põhjendatud ega tõendatud; tervishoiukulud on põhjendatud, kuid kulu ei ole iga-aastane. Kostja väidetud kulude suurust arvestades oleksid lapse kulud isa juures elades 1113 eurot 23 senti kuus. Samas on kostja pidanud ema juures elades tehtavaid kulutusi 885 eurot kuus liiga suureks. Lisaks maakohtus esitatud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavatele kuludele, tuleb arvestada, et ema kulutused on 2022. aastal suurenenud: - eluaseme kasutamise kulu on kuus ca 100 euro võrra suurem kui 2021. aastal; - eluasemekindlustuse kulu on 9 eurot 48 senti kuus (341,28/12/3); - elektrikulu on 44 eurot 29 senti (1594,68/12/3); - küttepuude kulu on 96 eurot 37 senti (1875/12/3); - toidukulu on 337 eurot 66 senti (1013/3); - transpordikulu (kütusekulu lasteaeda/kooli, trenni, võistlustele, kultuuriüritustele
2. jm)on 43 eurot 73 senti kuus (koos Taani reisiga 95 eurot 83 senti kuus); - täiendav trennikulu (käsipall) on 20 eurot kuus, võistluste osalustasu 4 eurot 17 senti kuus ja trenniriiete ning -varustuse ostmise kulud olid 350 eurot. Ema 2021. a neto töötasu ja preemiad olid kokku 66 665 eurot (5555 eurot kuus) ning 2022. a töötasu, preemiad ja koondamistasu kokku 59 004 eurot (sh koondamistasu 48 004 eurot). Lisaks sai ema 2022. a töötukassast 2119 eurot ja haigekassast 3092 eurot (koos koondamishüvitisega 5351 eurot kuus, ilma koondamishüvitiseta 1351 eurot kuus). Ema töötasu oli 2023. a jaanuaris ja veebruaris kokku 7712 eurot (neto). Alates 24.03.2023 on ema töötu ning varasemaga samaväärset töötasu on tööturul keeruline saada. 2021 sai ema peretoetust 720 eurot ja 2022 770 eurot. Ema II pensionisamba väärtus on 56 577 eurot ja III pensionisamba väärtus 8240 eurot 85 senti. Emale kuulub Tallinnas MMM asuv korteriomand ja parkimiskoht, millelt ta saab alates 2022 üüri. Korteri eluasemelaenu jääk oli 2023. a veebruari seisuga 93 011 eurot 98 senti. Lisaks kuulub emale alates 21.07.2022 abikaasalt kinke teel omandatud mõtteline osa (9/10) XXX JJJ tänaval asuvast kinnisasjast. Kostjalt on laekunud elatist 2021. aastal 1680 eurot ja 2022. aastal 1765 eurot. 8. Ringkonnakohus palus 29.08.2023 kirjaga menetlusosalistel täpsustada vaidlusalusel ajavahemikul iga aasta lõikes kostja tasutud elatise suurust, kostja ja lapse koos veedetud päevade arvu, vanemate varalist seisundit ning lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. 8.1. Hageja kinnitas isa tasutud elatise suurust aastatel 2021–2023, sh 2023. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis 150 eurot kuus, aprillis ja mais 165 eurot kuus ning alates juunist tasub kostja 205 eurot kuus. Samuti kinnitas hageja, et isa ja laps on viibinud 2021 koos keskmiselt 7 2-20-14693 6 ööpäeva, 2022 keskmiselt 5 ööpäeva ja 2023 keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Ema on jätkuvalt töötu ja saab töötukassast kuni 24.03.2024 hüvitist 52,37 eurot päevas. Ema sai 01.10.2023– 28.02.2023 üüri 850 eurot. Hageja nõustus, et isa kulutusi lapse eluasemele ja toidule (ajal, mil laps viibib tema juures) võib pidada vajalikeks kuludeks, kuid kulutuste suurus on tõendamata. Muud kulutused ei ole vajalikud, sest neid kulusid kannab ema. 8.2. Kostja tõi esile, et kandis 2020 lisaks elatisele ka lapse huvialadega seotud kulutusi (130 eurot jalgpall ja 79,36 eurot kabering). Kostja töötasu suurus on 2023 keskmiselt 1460,53 eurot ja lisaks saab isa maksimaalselt kuni 2024 juulini vanemahüvitist keskmiselt 2280,68 eurot kuus. Kostja nõustus lapse järgmiste kuludega: eluasemekulud ema juures maksimaalselt 150 eurot kuus, toidukulud 2020–2021 100 eurot kuus ja 2022–2023 155 eurot kuus, huvihariduse kulud 25 eurot kuus (mõlema vanema juures kokku); koolitarvete jm hariduse omandamisega seotud kulud 28,27 eurot kuus, riiete ja jalanõude kulud 2020–2021 50 eurot kuus ja 2022–2023 100 eurot kuus, meelelahutuse ja mänguasjade kulud 50 eurot kuus (mõlema vanema juures kokku), telefonikulud 6,49 (mõlema vanema juures kokku), muud ühekordsed kulud 50 eurot kuus (mõlema vanema juures kokku). Ülejäänud kulud, sh lapsele taskuraha andmine, ei ole vajalikud. Kui taskuraha andmine on vajalik kulu, siis on ka isa andnud lapsele alates 2023 taskuraha (7 eurot iga 3–4 nädala tagant). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust muuta TsMS § 173 lg 3 I lause järgi menetluskulude jaotust. 10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma oma alaealisele lapsele (hagejale) alates 1. jaanuarist 2020 elatist 292 eurot kuus, sh selle üle, kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused ning kas kostja on täitnud nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust, st kandnud oma osa lapse ülalpidamiskuludest nii elatist makstes kui ka lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke kulusid vahetult kandes. 11. Esmalt leiab ringkonnakohus, et kostja võis täita vahetult lapse ülalpidamiskohustust ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021, sest sel ajal viibis laps olulise osa ajast ka kostjaga, kuid ülejäänud ajal ei ole laps kostja juures olulist osa ajast viibinud. 11.1. Kolleegium märgib, et alaealise lapse vanemad on

§ 96lg 1 järgi kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele.

Kui vanemate kooselu korral täidavad vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustust lapse vajadusi vahetult rahuldades, siis olukorras, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab lahus elav vanem lapse ülalpidamise kohustust

§ 100lg 2 I lause järgi üldjuhul elatise maksmise teel.

Riigikohus on selgitanud, et kui lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse, on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmise teel. Kui aga laps viibib olulise osa ajast lahus elava vanema juures, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab vahetult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps 8 2-20-14693 tema juures viibib (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 13.1; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 13). 11.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et isa peab ülalpidamiskohustust täitma. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et pärast vanemate lahku kolimist elab laps ema juures, kuid veedab aega ka isaga. Pooled on eri meelt selles, kui palju aega veedab laps keskmiselt iga kuu isaga ning kas lapse vajadused saab sellest tulenevalt lugeda osaliselt kaetuks vahetu ülalpidamise läbi. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhul hageja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses (I kd, tl 55 pöördel) tõendatud, et laps viibis
2. aasta sügiseni (kuni kooli minekuni) isaga ca 30% ajast (keskmiselt u 9 päeva kuus), kuid pärast lapse teises linnas kooli asumist ei olnud sellises mahus suhtlemine enam võimalik. Hageja võttis omaks (I kd, tl 192), et pärast seda on laps viibinud isaga koos keskmiselt 20% ajast (keskmiselt u 6 päeva kuus). Samuti võttis hageja omaks (III kd, tl 39 pöördel), et isa ja laps on veetnud
3. aastal koos keskmiselt 5 ööpäeva ja
4. aastal 4 ööpäeva kuus. Kuigi kostja väitel on ta veetnud lapsega koos rohkem aega, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et vanemad oleksid sõlminud isa ja lapse suhtlemise korra kohta kokkuleppe, mille alusel saaks järeldada, et isa ja laps viibivad koos olulise osa ajast. Samuti ei ole kostja väitnud, et kohus oleks määranud sellises mahus suhtlemise korra. 11.
5. Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et kostja võib olla täitnud vahetult ülalpidamiskohustust ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021, mil laps viibis tema juures u 30% ajast, kuid pärast seda ei ole laps viibinud kostja juures sellist osa ajast, mida saaks pidada oluliseks ja mis annaks alust arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisel isa vahetult kantud kulutusi. Kui lahus elav vanem viibib lapsega iga kuu koos keskmiselt 4–6 ööpäeva, korraldab lapsega koos elav vanem praktiliselt kogu lapse ülalpidamiseks vajalike kulude kandmise ning sellises mahus isa ja lapse suhtlemise korral väheneb lapse elu korraldava vanema poolt lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste maht vaid marginaalselt, mistõttu ei saa sellisel juhul kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisel vahetut ülalpidamist arvestada. Sarnaselt ei arvestata alla 7-päevast koos veedetud aega ka alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 6 järgi miinimumelatise suuruse määramisel.

1. Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et siinset vaidlust lahendades tuleb lapse ülalpidamiskulude suuruse puhul silmas pidada seda, et vanemate varalist seisundit arvestades võivad lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud olla keskmisest suuremad. 12.
2. Ringkonnakohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades on iga lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste tegelik suurus erinev ning sõltub suuresti tema vanemate võimalustest. Siinsel juhul on ringkonnakohus vanemate sissetulekuid jm varalist seisundit arvestades veendunud, et vanemate elulaad on selline, mis võimaldab neil nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks teha keskmisest suuremaid kulutusi. 12.

1. Ema sissetulek oli vaidlusalusel ajavahemikul järgmine: 9 2-20-14693 - -
2. aastal oli töötasu 80 822,52 eurot (bruto) (I kd, tl 62–63), s.o keskmiselt kuus 6735,21 eurot (bruto);
3. aastal oli töötasu 66 665,17 eurot (neto) (II kd, tl 172), s.o keskmiselt kuus 5555,42 eurot (neto) ja ca 6666 eurot (bruto);
4. aastal oli töötasu, koondamishüvitis, haigushüvitis ja töötushüvitis 64 215,82 eurot (neto) (I kd, tl 178–178 pöördel), s.o keskmiselt kuus 5351,25 eurot (neto) ja ca 6421 eurot (bruto); lisaks sai ema ajavahemikul 01.10.2022–31.12.2022 MMM korteri eest üüri 850 eurot kuus (II kd, tl 179, 194), millest tulenevalt oli tema sissetulek kokku keskmiselt 6633 eurot kuus (bruto);
5. aasta jaanuaris ja veebruaris oli töötasu kokku 7712 eurot (neto) (II kd, tl 198), s.o kuus keskmiselt 3856 eurot (neto) ja ca 4627 eurot (bruto) ning MMM korteri eest üüri 850 eurot kuus (II kd, tl 179, 194), s.o kokku ca 5477 eurot kuus (bruto); alates 24.03.2023 on ema võetud töötuna arvele (II kd, tl 199) ning saab enda kinnitusel töötukassast hüvitist seaduses sätestatud määras. Ema kinnitusel on tema sissetulek 52,37 eurot päevas, s.o keskmiselt kuus 1571 eurot (neto) ja 1885 eurot (bruto), kuid makstava hüvitise perioodi ja suuruse kohta ei ole ema tõendeid esitanud. Ema keskmine sissetulek oli seega 01.01.2023–31.03.2023 keskmiselt vähemalt ca 3766 eurot (bruto) (7712+2×850+1885). Arvestades seda, et ema ei ole toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt ei oleks tal võimalik jätkata MMM asuva korteri üürimist, eeldab ringkonnakohus, et emal on lisaks võimalik saada iga kuu ka sellest sissetulekut 850 eurot kuus, st kokku saab ema sissetuleku suuruseks alates 01.04.2023 pidada keskmiselt vähemalt 2735 eurot (bruto) (1885+850). Lisaks kuulub emale Tallinnas MMM asuv korteriomand (II kd, tl 176–177), Tallinnas MMM 2a asuv parkimiskoht (II kd, tl 180–192), XXX JJJ asuva kinnisasja 9/10 mõttelist osa (II kd, tl 197–197 pöördel) ja sõiduauto BMW X1 (II kd, tl 201). Ema II pensionisamba investeeringu puhasväärtus oli 14.02.2023 seisuga 56 577,06 eurot ja III pensionisamba investeeringu puhasväärtus 31.12.2022 seisuga 8240,75 eurot (II kd, tl 200 ja 203). 12.
6. Isa sissetulek oli vaidlusalusel ajavahemikul järgmine: -
7. aastal 22 235,27 eurot (bruto) (I kd, tl 64–64 pöördel), s.o keskmiselt kuus 1852,94 eurot (bruto); -
8. aastal 34 720,26 eurot (bruto) (II kd, tl 152–155 pöördel), s.o keskmiselt kuus 2893,36 eurot (bruto); -
9. aastal 40 228,53 eurot (bruto) (II kd, tl 156–161), s.o keskmiselt kuus 3352,38 eurot (bruto); -
10. aasta kaheksal esimesel kuul 29 929,76 eurot (neto) (III kd, tl 53–54), s.o keskmiselt kuus 3741,22 eurot (neto) ja ca 4489 eurot (bruto). Lisaks kuulub isale LLL asuva korteriomandi ½ mõttelist osa (II kd, tl 149–150), sõiduauto Volvo XC90 (II kd, tl 151) ning solidaarne laenukohustus (08.10.2023 seisuga põhiosa jääk 146 963,45 eurot, igakuine makse 553,07 eurot) (II kd, tl 162–168). 12.
11. Arvestades seda, et Eesti keskmine brutokuupalk oli Statistikaameti andmetel
12. aastal 1448 eurot,
13. aastal 1548 eurot,
14. aastal 1685 eurot ning
15. aasta II kvartalis 1873 eurot, on mõlema vanema sissetulek olnud vaidlusalustel aastatel keskmisest oluliselt suurem. Seega võimaldas eelkõige ema elulaad, aga ka isa elulaad teha lapsele keskmisest suuremaid kulutusi.
16. Igal juhul pidi ja peab kumbki vanem

§ 101

järgi tagama lapsele üldjuhul ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud minimaalses ulatuses. 10 2-20-14693 13.1. Enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. ja 2021. aastal oli miinimumelatis 292 eurot). 13.2. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust ning miinimumelatise suurust arvutatakse vastavalt

§-s 101 sätesatud põhimõtetele. Ühe lapse puhul oli miinimumelatise suurus kuus kuni kuue suhtluspäeva korral keskmist brutopalka saavat kohustatud isiku varalist seisundit arvestades ajavahemikul 01.01.2022– 31.03.2022 213,44 eurot, ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 kuni käesoleva ajani on see 260,33 eurot, mis kujuneb järgmiselt: KESKMISE BRUTOKUUPALGA ALUSEL ARVUTATAV ELATIS baassumma 3% sissetulekust lapsetoetus 01.01.-31.03.2022 200 43,44 -30 01.04.-31.12.2022 209,2 46,44 -30 01.01.-31.03.2023 209,2 46,44 -40 alates 01.04.2023 249,78 50,55 -40 miinimumelatis 213,44 225,64 215,64 260,33 Lisaks võib kohus

§ 102

lg 3 järgi mõista vanemalt tema varalisest seisundist ja vanemate vahelisest kulutuste jaotusest lähtudes välja ka suurema elatise, st lisada

§ 101

lg-s 4 nimetatud Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga asemel baassummale 3% vanema tegelikust brutosissetulekust ja määrata elatise suuruse kindlaks

§ 105lg-s 3 sätestatu kohaselt võrdeliselt kummagi vanema sissetulekuga.

Arvestades ülal tuvastatud vanemate brutosissetulekute keskmist suurust (vt ülal p-d 12.2 ja 12.3), kujuneb vanemate tegelikke sissetulekuid arvestades lapsele alates 01.01.2022 minimaalselt makstava elatise suurus kummagi vanema puhul järgmiselt: ISA SISSETULEKU ALUSEL ARVUTATAV ELATIS baassumma 3% sissetulekust 01.01.-31.03.2022 200 100,57 01.04.-31.12.2022 209,2 100,57 01.01.-31.03.2023 209,2 134,67 alates 01.04.2023 249,78 134,67 lapsetoetus -30 -30 -40 -40 miinimumelatis 270,57 279,77 303,87 344,45 EMA SISSETULEKU ALUSEL ARVUTATAV ELATIS baassumma 3% sissetulekust 01.01.-31.03.2022 200 198,99 01.04.-31.12.2022 209,2 198,99 01.01.-31.03.2023 209,2 112,98 alates 01.04.2023 249,78 82,05 lapsetoetus -30 -30 -40 -40 minimumelatis 368,99 378,19 282,18 291,83 13.3. Kuna hageja nõuab kostjat elatist 292 eurot, siis jääb see ajavahemikul 01.01.2020– 31.12.2021 miinimumelatise piiresse, ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 ületab hageja nõue mõnevõrra (21,43 euro / 12,23 euro võrra)

§ 101

ja § 102 lg 3 alusel arvutatava elatise suurust, kuid alates 01.01.2023 jääb see taas minimaalselt makstava elatise piiresse, kui arvestada kostja tegelikku sissetulekut. 14. Silmas tuleb pidada seda, et kohus ei või üldjuhul mõista vanemalt alaealise lapse kasuks välja

§-s 101 sätestatust väiksemat elatist. 11 2-20-14693 Kui muud isikud vabanevad

§ 102

lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles nad ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimelised andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, siis alaealise lapse vanemad oma ülalpidamiskohustusest sellises olukorras

§ 102

lg 2 I lause järgi ei vabane ning peavad kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ühetaoliselt ülalpidamiseks.

§ 102

lg 2 III lause järgi võib kohus vähendada miinimumelatist üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve ja seda, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Mh võib mõjuvaks põhjuseks olla ka lapse miinimumist väiksemad vajadused, st kohus saab mõista vanemalt välja miinimumist väiksema elatise, arvestades mh kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad, kuid seda vaid juhul, kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1–28.2; RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; 07.02.2018, 2-16-118651, p 12; 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Siinsel juhul ei ole kostja esile toonud, et ta ei suuda

§-s 101 nimetatud suuruses elatist lapsele maksta ning seda ei kinnita ka kostja varaline seisund. Samuti ei ole kostja tõendanud, et lapse ülalpidamiskulud on tegelikult miinimumist väiksemad. Ainuüksi viide RAKE uuringule ei anna alust järeldada, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vastavad selles märgitud keskmisele kulutuste suurusele. Ka asjaolu, et kostjal on 23.01.2023 sündinud teine laps (III kd, tl 55), ei anna koosmõjus kostja varalise seisundi ja sissetuleku suurusega alust järeldada, et kostja ei suuda maksta hagejale miinimummääras elatist.

1. Miinimummääras elatise puhul saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kummagi vanema poolt makstava miinimumelatise summa. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea elatist taotlev vanem lapsele miinimumelatise saamiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. Üksnes juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha. Kui vanemad ei suuda kohtumenetluses tõendada lapse vajadusi ja/või nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Siinsel juhul saab ülaltoodud miinimumelatise suurusi arvestades eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulus
2. ja
3. aastal 584 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kuni tänaseni saab eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulus kummagi vanema varalist seisundit arvestades ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 kokku 639 eurot kuus, 01.04.2022–31.12.2022 kokku 657,96 eurot kuus, 01.01.2023–31.03.2023 kokku 586,05 eurot kuus ning alates 01.04.2023 kokku 636,28 eurot kuus, mis kujuneb järgmiselt: 12 2-20-14693 VANEMATE SISSETULEKU ALUSEL ARVUTATAV ELATIS KOKKU ema sissetuleku alusel arvutatav elatis isa sissetuleku alusel arvutatav elatis 01.01.-31.03.2022 368,99 270,57 01.04.-31.12.2022 378,19 279,77 01.01.-31.03.2023 282,18 303,87 alates 01.04.2023 291,83 344,45 kokku 639,56 657,96 586,05 636,28 Ülalmärgitud ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendada.
4. Ajavahemiku 01.01.2020–31.08.2021 puhul tuleb lisaks eeltoodule arvestada, et sel ajavahemikul viibis laps 30% ajast isa juures ning isa väitel kandis ka tema vahetult lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Samuti väitis hageja, et ema tegi lapse vajaduste rahuldamiseks miinimumist suuremas ulatuses kulutusi. Seega olid poolte väitel lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused sel ajavahemikul miinimumist suuremad, mistõttu tuli maakohtul vaidluse lahendamiseks teha kindlaks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kogusuurus, jagada see vanemate vahel vastavalt nende varalise seisundi proportsioonile ning võrrelda, kas kostja on elatist makstes ja vahetult kulutusi kandes oma osa lapse kuludest kandnud. 16.
5. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tuvastamata osad lapse kulud ema juures ning põhjendamatult hindamata kulude kandmist tõendavad dokumendid, mistõttu tuvastas maakohus vääralt lapse vajaduste rahuldamiseks ema tehtavate kulutuste suuruse. 16.1.
6. Maakohus tuvastas õigesti, et ema juures olid lapse eluasemekulud
7. aastal Tallinnas MMM elades kokku 430,68 eurot kuus, sh eluruumi kasutuseelis 325 eurot ja kõrvalkulud 78,68 eurot kuus. 2021 asusid ema ja laps elama XXX ema uue elukaaslase juurde, kellega ema on sõlminud 03.01.2021 üürilepingu üüritasuga 540 eurot kuus (I kd, tl 75–79 pöördel). Arvestades seda, et tegemist oli ema elukaaslase ja tänase abikaasaga, ei ole usutav, et ema pidi maksma XXX majas elamise eest väidetud üüri. Küll aga vastab üüri suurus kinnisvaraportaali KV.ee üldisele üürihinnale ruutmeetri kohta XXX 2020–
8. Seega saab lugeda eluruumi kasutuseelise suuruseks kokku 540 eurot, mis jagatuna kolme inimese peale, on 180 eurot inimese kohta kuus (540/3). Lisaks on ema tõendanud, et elektrikulu oli
9. a detsembris 135,33 eurot ning
10. a jaanuaris 139,09 eurot ja veebruaris 95.28 eurot (I kd, tl 81–83), s.o keskmiselt ligi 123 eurot kuus. Arvestades üldtuntud asjaolu, et talvekuudel tarbitakse elektrit enam kui suvekuudel, loeb ringkonnakohus keskmiseks elektrikuluks aasta lõikes 100 eurot kuus, mis jagatuna kolme perekonnaliikme vahel teeb lapse kohta ligi 33 eurot kuus. Ema väitel on XXX majas puuküte ning iga kuu kulub küttele ligi 200 eurot. Küttepuude kulu tõendamiseks on ema esitanud arve (I kd, tl 84), mille kohaselt tasus ta 2021 jaanuaris 200 40-liitri suuruse koti (ca 8 m3) kaminapuude eest 600 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et iga kuu kulub küttepuudele ligi 200 eurot, kuid seda üksnes kütteperioodil, s.o aastas 8 kuu jooksul. Seega saab aastaseks põhjendatud küttekuluks pidada 1600 eurot (ligi 20 m³ küttepuid ), mis teeb kuus keskmiselt 133,33 eurot. Lapse osaks saab nimetatud kuludest pidada keskmiselt 44 eurot kuus (133,33/3). Seega olid lapse eluasemekulud
11. aastal keskmiselt 257 eurot kuus (180+33+44). 16.1.
12. Maakohus tuvastas õigesti, et
13. aastal oli lapse interneti- ja televisioonikulu 31,65 eurot kuus ning
14. aastal 19,27 eurot kuus. 13 2-20-14693 16.1.
15. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata lapse tegelikud toidukulud ema juures, kuigi ema oli esitanud väljavõtte XXX COOP Maksimarketis 01.01.–31.03.2021 kogu pere hüvanguks tehtud toidu- ja esmatarbekaupade kulude kohta (I kd, tl 89 poolik tõend; tõend kogu ulatuses nähtav kohtute infosüsteemis: hageja 29.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sellega tõendanud, et kogu pere toidu- ja esmatarbekaupade kulu oli
16. a alguses kokku 663,63 eurot kuus, mis teeb kolme pereliikme korral igaühe kuluks 221,21 eurot kuus. Arvestades seda, et lapsele kulub vähem toitu kui täiskasvanule, loeb ringkonnakohus 2020–2021 lapse mõistlikuks toidu- jm esmatarbekaupade kuluks ema juures 200 eurot kuus. Selline toidukulu on kooskõlas ka ema toonase sissetuleku ja varalise seisundiga. 16.1.
17. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata ka lapse tegelikud kulud riietele ja jalanõudele. Hageja esitas tõendid, mis kinnitasid, et ema ostis
18. a augustist kuni novembrini lapsele riideid kokku 1019,71 euro eest (I kd tl 34–45), st nelja kuu keskmine kulu oli 255 eurot kuus. Lisaks esitas hageja tõendid, mille kohaselt oli ema kulutanud 2021 aprilli lõpu seisuga täiendavalt lapse riietele ja jalanõudele 874,98 eurot (I kd, tl 90–95), s.o kokku 1895 eurot üheksa kuu jooksul, mis teeb keskmiselt ligi 210 eurot kuus. Arvestades ema elulaadi 2020–21, võis ema teha lapse riiete ja jalanõude ostmiseks sellises ulatuses kulutusi, kuid ema möönis, et riideid ja jalanõusid oleks saanud ka odavamalt osta, mistõttu pidas ta mõistlikuks kuluks 100 eurot kuus. Arvestades seda, et erinevate kuude lõikes on kulud ka tõendatud, saab ka ringkonnakohtu hinnangul pidada 2020 ja 2021 lapse põhjendatud riiete- ja jalanõude kuluks ema väidetud 100 eurot kuus. 16.1.
19. Maakohus tuvastas põhjendatult, et lapse lasteaiakulud olid 2020 keskmiselt 51,84 eurot kuus. Kostja ei ole väitnud, et lasteaiakulud ei oleks jätkunud kuni 2021 sügiseni, mil laps läks kooli, st ka ajavahemikul 01.01.–31.08.2021 olid lapsel eelduslikult sama suured lasteaiakulud. Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et lapse põhjendatud kuluks olid ka eelkooli kulud, mis olid 2020 sügisel 400 eurot, s.o aasta peale jagatuna 33,33 eurot kuus. Seda, et eelkoolikulusid oleks ema kandnud ka 2021, ei ole ema väitnud ega tõendanud. Alates lapse kooliminekust 01.09.2021 ei ole lapsel enam lasteaia- ega eelkoolikulusid, kuid maakohus leidis põhjendatult, et lapsel tekib koolitarvete kulu, mis on hinnanguliselt 10 eurot kuus. Seega olid lapse hariduskulud ema juures
20. aastal 85,17 eurot, 01.01.–31.08.2021 51,84 eurot ja alates 01.09.2021 10 eurot. 16.1.
21. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et ema kandis ka lapse huvihariduse kulusid. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et huvihariduse põhjendatud kulud olid üksnes 40 eurot, s.o üksnes kostja kantud kulud. Kostja on küll tõendanud, et ta tasus
22. a jalgpallitrenni eest ajavahemikul 24.01.2020–02.07.2020 kokku 130 eurot (kuutasu täismäär 20 eurot) (III kd, tl 48) ja kaberingi eest ajavahemikul 20.01.2020–05.05.2020 kokku 79,36 eurot (kuutasu täismäär 20 eurot) (kokku seitsme kuu jooksul keskmiselt 29,91 eurot (209,36:7) (III kd, tl 49), kuid lisaks sellele on ka hageja kandnud samal ajal lapse trennikulusid. Hageja tasus 2020 ujumistrenni eest kokku 304 eurot (keskmiselt 25,33 eurot kuus) ning lasteaia sporditrenni eest 80,5 eurot (keskmiselt 6,71 eurot kuus). Pooled ei vaidle selle üle, et laps jätkas jalgpallitreeninguid ka
23. a teises pooles (septembrist detsembrini). Seega saab eeldada, et ka 2020 sügisel kulus lapse jalgpallitrennile keskmiselt 80 eurot (20 eurot kuus). Kostja ei ole tõendanud, et ta kandis pärast 2020 juulit vahetult lapse jalgpallitrenni kulusid. Seega olid 2020 lapse huvihariduse kulud kokku 673,86 eurot, s.o keskmiselt 56,16 eurot kuus ((130+79,36+304+80,5+80):12). Arvestades seda, et kostja kandis neist kuludest vahetult 209,36 eurot, olid 2020 ema kulud lapse huviharidusele keskmiselt 38,71 eurot kuus ((673,86209,36):12). 14 2-20-14693 Pooled ei vaidle selle üle, et laps jätaks ka 2021 jalgpallitrennis käimist. Arvestades seda, et isa on 2021 teises pooles tasunud lapsele jalgpalli trenni kulude võrra suuremat elatist ja märkinud trennitasuks 25 eurot kuus (III kd, tl 50), loeb ringkonnakohtus tõendatuks, et lapse jalgpallitrenni kulud olid 2021 25 eurot kuus (300 eurot aastas). Lisaks trennitasule on ema tõendanud, et ta kandis 2021 ka jalgpallivarutuse kulusid 207 euro ulatuses (II kd, tl 207), mis aasta peale jagatuna lisab huvihariduse kuludele 17,25 eurot kuus. Muid trennikulusid ei ole kumbki vanem tõendanud. Seega olid lapse huvihariduse kulud 2021 keskmiselt 42,25 eurot kuus ning neid kulusid kandis ema. 16.1.
24. Ülaltoodut arvestades olid lapse vajaduste rahuldamiseks ema tehtud vajalikud ja tõendatud kulud
25. aastal ligi 886 eurot kuus (430,68+31,65+200+100+38,71+51,84+ 33,33),
26. aastal kuni lapse kooliminekuni ligi 670 eurot kuus (257+19,27+200+100+ 42,25+51,84) ning alates lapse kooliminekust (01.09.2021) ligi 629 eurot kuus (257+19,27+200+100+42,25+10). Lisaks tuleb arvestada, et eeltoodud kulud ei sisalda lapse meelelahutuskulusid, transpordikulusid ja suuremaid ühekordseid kulutusi lapse vajaduste rahuldamiseks. Seega, arvestades ema varalist seisundit, olid lapse kulud ema juures tegelikult ilmselt eeltoodust suuremad ja võisid küündida 1000 euro ligi, nagu väitis ema. Kuigi tehtud kulutused on keskmistest lapsele tehtavatest kulutustest suuremad, vastavad need ema sissetulekule ja elulaadile. 16.
27. Ka lapse vajaduste katmiseks kostja tehtavate kulutuste suurust ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud. 16.2.
28. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus andis kostjale täiendava võimaluse tõendada lapse kulusid kostja juures viibimise ajal, ei ole kostja toonud esile ega tõendanud kõiki asjaolusid, mis kinnitaksid, kui suured olid kogu vaidlusalusel ajavahemikul kostja juures viibimise ajal lapse eluasemekulud ajavahemikul, mil laps viibis ligi 30% ajast isa juures, s.o 01.01.2020– 31.08.
29. Kostja 03.05.2021 menetlusdokumendi kohaselt oli tema eluasemekuluks üür 350 eurot ja kõrvalkulud keskmiselt 157,88 eurot kuus. Seejuures ei ole kostja toonud esile, milline osa neist kuludest peaks olema käsitatav lapse vajaduste rahuldamiseks tehtava kuluna. Kuigi kostja ei ole toonud esile ja tõendanud, kas ja millist eluruumi ta 2020–2021 üüris, ning milline oli selle eluruumi kasutamistasu, on hageja nõustunud, et eluasemekulud võivad olla olnud lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud. Kostja on eluruumi kasutuseelise suuruse tõendamiseks esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist (I kd, tl 128–130), millelt nähtub, et kahetoalise uue korteri eest soovitakse saada üüri 550 eurot kuus. Selle alusel loeb ringkonnakohus kostja väidetud 350 eurot kuus mõistlikuks kasutuseelise suuruseks. Kõrvalkulude tõendamiseks on kostja esitanud
30. a jaanuarist kuni aprillini Laagri alevikus AAA asuva korteri kohta esitatud arved (I kd, tl 131–134), mille kohaselt olid detsembri kõrvalkulud 164,69 eurot, jaanuari kõrvalkulud 148,86 eurot, veebruari kõrvalkulud 138,76 eurot ja märtsi kõrvalkulud 179,21 eurot. Ülejäänud aja kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Tegemist on aasta kõige külmemate kuudega ning on üldtuntud, et nende kuude eest esitatud arved on küttekulude tõttu aasta lõikes kõige suuremad. Seega kinnitavad nimetatud arved seda, et aasta neljal kõige külmemal kuul oli keskmine kõrvalkulude suurus 157,88 eurot kuus, sh keskmine küttekulu neil kuudel 66,55 eurot ((62,14+64,97+74,11+75,34)/4) ning ilma küttekuluta oleks kõrvalkulude suurus keskmiselt 91,33 eurot (157,88-66,55) kuus. Arvestades seda, et kostja on tõendanud nelja kuu kõrvalkulude suuruse, kuid üldtuntud on ka see, et küttekulude suurus on aasta lõikes erinev ning võib olla suvekuudel olemata, peab 15 2-20-14693 ringkonnakohus mõistlikuks poole väiksemat küttekulu kogu aasta lõikes, s.o keskmiselt 33,28 eurot kuus, mistõttu saab kostja kantud kõrvalkulude suuruseks pidada 2020–2021 keskmiselt 125 eurot (91,33+33,28) kuus. Lisaks on kostja esitanud elektrienergia ja võrguteenuse eest 2020 lõpus 2021 alguses esitatud arvete väljavõtteid (I kd, tl 136–143), mille alusel saab järeldada, et kostja keskmine elektrikulu võis olla 10 eurot kuus, nagu kostja väidab. Seega oli kostja kõrvalkulude suurus kokku keskmiselt 135 eurot kuus. Kuigi hageja väitel ei elanud kostja alates
31. a maist enam selles eluruumis, saab eeldada, et kostjal olid jätkuvalt ligikaudu sama suured eluasemekulud kuni 31.08.
32. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja eluasemekulud olid ajavahemikul 01.01.2020– 31.08.2021 keskmiselt 485 eurot kuus ning kuna laps viibis olulise osa ajast tema juures, olid lapse eluasemekulud isa juures keskmiselt 242,5 eurot kuus. 16.2.
33. Samuti loeb ringkonnakohus tõendatuks kostja interneti- ja televisioonikulu keskmiselt 16,40 eurot kuus (I kd, tl 126), mis jagatuna kahe inimese vahel teeb lapse kuluks keskmiselt 8,2 eurot kuus. 16.2.
34. Arvestades seda, et kostja ei tõendanud, kui suured olid lapse toidukulud tema juures, ning kostja väitel ei saanud lapsel kuluda toidule kuus mõlema vanema juures viibides kokku rohkem kui 100 eurot ning laps viibis kostjaga ligi 30% ajast, loeb ringkonnakohus lapse põhjendatud toidukuluks vaidlusalusel ajavahemikul isa juures 30 eurot kuus. 16.2.
35. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kandnud lapse hariduse kulusid. Küll aga on kostja tõendanud, et ta kandis 2020 I pooles vahetult lapse huvihariduse kulusid 209,36 eurot (III kd, tl 48–49). Seda, et ta oleks kandnud huvihariduse kulusid ka 2020 II pooles või 2021, ei ole kostja tõendanud. Seega kandis kostja 2020 huvihariduse kulusid keskmiselt 17,45 eurot kuus. Rohkem ei ole kostja vahetult huvihariduse kulusid ise kandnud. 16.2.
36. Kostja väited selle kohta, et ta ostis lapsele 2020–2021 riideid, jalanõusid, mänguasju jms ning võimaldas meelelahutust, ei anna alust järeldada, et kostja kattis väidetavaid kulutusi tehes lapse vajadusi. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ema kui lapsega peamiselt kooselav vanem on paremini kursis lapse riiete- ja jalanõude vajadusega ning teisel vanemal ei ole vajadust osta lapsele riideid ja jalanõusid, kui vanemad ei ole selles kokku leppinud või lapsel ei ole neist puudust. Lahus elav vanem peab üldjuhul tasuma lapse vajaduste katmiseks elatist ning saab arvata elatisest maha üksnes selliseid kulusid, mille kandmises on vanemad kokku leppinud. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et vanematel oli kokkulepe, et kostja ostab ise lapse vajaduste rahuldamiseks esemeid ja maksab erinevate teenuste eest ning seda saab pidada ülalpidamise andmiseks. Lisaks märgib kolleegium, et mänguasjade ja meelelahutuse kulud, samuti taskuraha, on sellised kulud, mida vanem võib soovi korral lapsele (kingituseks) teha, kuid mis ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtul alust lugeda isa väidetavalt tehtud riiete ja jalanõude, mänguasjade, vaba aja veetmise jms kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks iga kuu tehtavate kulutuste hulka ning ringkonnakohus jätab neid asjaolusid kinnitavad tõendid kogu elatise perioodi ulatuses arvestamata. 16.2.
37. Kuigi kostja väitel ostis ta lapsele telefoni ja telefonitarvikuid, on lapse ema väitnud, et laps kasutab vanemate ühiselt ostetud telefoni. Arvestades hageja vastuväidet ning seda, et kostja esitatud maksekorraldustelt (I kd, tl 123–125) ei nähtu, mille eest on nimetatud maksed tehtud, ei ole kostja tõendanud, et ta on teinud kulutusi lapsele telefoni ja selle tarvikute ostmiseks. Lisaks ei ole kostja ka esile toonud nende kulutuste suurust. 16 2-20-14693 Samuti ei saa ringkonnakohus kostja esitatud konto väljavõttele märgitud ühest maksest Elisa Eesti AS-ile (I kd, tl 127) järeldada, et kostja on tasunud järjepidevalt lapse telefoniarveid. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, millisel ajavahemikul ja kui suures ulatuses tasus kostja lapse telefoniarveid. 16.2.
38. Ülaltoodut arvestades oli lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus isa juures
39. aastal ligi 298 eurot kuus (242,5+8,2+30+17,45) ning
40. aastal (kuni 31.08.2021) 281 eurot kuus (242,5+8,2+30). 16.
41. Eelneva kohaselt kulus mõlema vanema juures lapse vajaduste rahuldamiseks kokku ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 keskmiselt 1184 eurot kuus (886+298) ja ajavahemikul 01.01.2021–31.08.2021 keskmiselt 951 eurot kuus (670+281) (vt ülal p-d 16.1.7 ja 16.2.7). Kuna

§ 105

lg 3 järgi täidavad vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga vanema kohutuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, ning vanemate varaline seisund ei ole siinsel juhul võrdväärne (vt ülal p-d 12.2 ja 12.3), ei saa lapse kulusid jagada siin vanemate vahel võrdselt. Arvestades vanemate sissetulekuid ja varalist olukorda

1. aastal (ema sissetulek 6735 eurot ja isa sissetulek 1853 eurot), aga ka neile kuuluvat muud vara, pidi ema kandma lapse kuludest ligi 80% ja isa 20%,
2. aastal (ema sissetulek 6666 eurot ja isa sissetulek 2893 eurot) aga vastavalt 70% ja 30%. Seega pidanuks isa

§ 105

lg 3 järgi kandma 2020 lapse ülalpidamiskulusid 236,8 euro ulatuses ning 2021 287,1 euro ulatuses. Samas ei võinud enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi olla elatis väiksem kui 292 eurot, mistõttu pidi kostja kandma lapse ülalpidamiskulusid vähemalt minimaalses ulatuses. Hageja on omaks võtnud (III kd, tl 39 pöördel), et kostja kandis 2020 lapse vajaduste rahuldamiseks emale üle kokku 1583,94 eurot, s.o keskmiselt 132 eurot kuus. Lisaks on kostja ülaltoodu kohaselt kandnud vahetult lapse ülalpidamiskulusid 298 euro ulatuses kuus. Hageja on omaks võtnud (I kd, tl 192, II kd, tl 195 pöördel), et kostja kandis 2020 lapse vajaduste rahuldamiseks emale üle kokku 1680 eurot, s.o keskmiselt 140 eurot kuus. Lisaks on kostja ülaltoodu kohaselt kandnud vahetult lapse ülalpidamiskulusid 281 euro ulatuses kuus. Seega on kostja täitnud ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021, s.o ajal, mil laps viibis ligi 30% ajast kostja juures, piisavas ulatuses ülalpidamiskohustust. 17. Alates 01.09.2021 ei ole laps viibinud enam olulist osa ajast kostja juures, mistõttu ei ole alust lugeda, et kostja tegi lapse vajaduste katteks vahetult selliseid kulutusi, mida tuleks arvestada lapse elatise suuruse määramisel, ning ringkonnakohus ei arvesta nende kulude kinnituseks esitatud tõendeid. Seega juhindub kolleegium sellest, et lapse vajaduste rahuldamiseks tegi alates lapse kooliminekust kulutusi üksnes ema. Ülaltoodu kohaselt on asjas tõendatud, et emal kulus lapse vajaduste katmiseks 2021 keskmiselt ligi 629 eurot kuus (vt ülal p 16.1.7), millele saab lisada seni kostja kanda olnud täiendava toidukulu 30 eurot kuus, s.o kokku 659 eurot kuus.

§ 105

lg 3 järgi oli kostja osa neist kuludest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile 30%, s.o ligi 200 eurot. Kuna aga alaealisele lapsele makstav elatis või võinud

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui 292 eurot, tuli kostjal tasuda lapsele ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021 elatist 292 eurot kuus. Kuna kostja tasus 2021 lapsele keskmiselt 140 eurot kuus, kuid pidi tasuma 292 eurot kuus, jättis kostja ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021 lapsele tasumata elatise 152 eurot kuus, s.o nelja kuu peale on kokku tasumata 608 eurot. 17 2-20-14693 18. Alates 01.01.2022 muutus

§-s 101 sätestatud miinimumelatise regulatsioon ning arvestades kostja sissetuleku keskmist suurust, tuli kostjal tasuda ajavahemikul 01.01.2022– 31.03.2022 elatist vähemalt 270,57 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 279,77 eurot kuus, ajavahemikul 01.01.2023–31.03.2023 303,87 eurot kuus ning alates 01.04.2023 kuni tänaseni 344,45 eurot kuus (vt ülal p 13.2). Sellises ulatuses elatise saamiseks ei pidanud hageja oma vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. 18.

1. Arvestades seda, et hageja soovis alates 2022 saada elatist 292 eurot, s.o enam kui oli elatise kehtiv alammäär, tuli hagejal tõendada minimaalsest suurema elatise saamiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, sest seaduse järgi oli elatise miinimumsuurus väiksem kui 292 eurot. Hageja on tõendanud, et võrreldes
2. ja
3. aastaga on osad lapse vajaduste katmiseks tehtavad kulud 2022 suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et lapse eluasemekuludes sisalduv kasutuseelise suurus on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Seega juhindub ringkonnakohus sellest, et lapse eluaseme kasutuseelise suurus on jätkuvalt hinnanguliselt 180 eurot kuus. Küll aga on hageja tõendanud (II kd, tl 87–99), et elektrikulu on olnud 2022 varasemast suurem, s.o keskmiselt 133 eurot kuus, mis teeb lapse osaks keskmiselt ligi 44 eurot kuus (varasema 33 euro asemel). Samuti on hageja tõendanud, et 2022 oli tema ostetud küttepuude kulu 1875 eurot (II kd, tl 100), sh oli küttepuude hind oluliselt kallinenud. Hageja väitel oli tegemist ühe aasta küttevaruga, mis on ringkonnakohtu hinnangul usutav (aastane küttematerjali kulu ligi 15 m³ (40 l × 375)). Seega oli iga pereliikme osa küttekulust 625 eurot, mis teeb lapse kohta keskmiselt 52 eurot kuus (varasema 44 euro asemel). Lisaks on hageja tõendanud, et pere toidu- ja esmatarbekaupade kulu on olnud
4. aasta kolmel esimesel kuul keskmiselt 1013 eurot kuus (II kd, tl 101–102 pöördel), mis teeb iga pereliikme kohta keskmiselt 338 eurot kuus. Ringkonnakohus arvestab, et lapsele kulub vähem toitu ja esmatarbevahendeid kui täiskasvanule, mistõttu saab lapse põhjendatud kuluks lugeda keskmiselt 300 eurot kuus (varasema 200 ja 230 euro asemel). Nimetatud kulude suurenemine on mh osaliselt põhjustatud sellest, et kostja ei kanna enam võrreldes varasemaga 30% ajast lapse toidukulusid, aga ka elukalliduse tõusust. Samuti on hageja tõendanud, et interneti- ja televisioonikulud on võrreldes varasemaga suurenenud, ulatudes keskmiselt 60,39 euroni kuus (II kd, tl 109–120), mis teeb iga pereliikme kohta 20,13 eurot kuus. Mõnevõrra on muutunud ka lapse huvihariduse kulud. Laps jätkas 2022 jalgpallitrennis käimist, mille tasu oli kostja kinnitusel 30 eurot kuus, kuid arvestades hagejale ülekantud summasid (III kd, tl 51), oli keskmine kulu 27 eurot kuus. Kui sellele lisada ka võistlustasud (5×10 eurot aastas) ning varustuse ostmise kulu 272 eurot (II kd, tl 107), olid jalgpalliga seotud täiendavad kulud 322 eurot, s.o keskmiselt 27 eurot kuus. Lisaks alustas laps
5. aastal ka käsipalli trenni, mille eest ema tasus 2022 60 eurot (II kd, tl 224), ning lapsele tuli osta ka võistlusvorm 40 euro eest (II kd, tl 225), mis teeb kokku 100 eurot, s.o keskmiselt 8 eurot kuus. Seega olid lapse huvihariduse kulud 2022 kokku keskmiselt 62 eurot kuus. Eeldades, et muud kulud ei muutunud, olid lapse põhjendatud kulud 2022 kokku keskmiselt 768 eurot (276+20,13+300+100+62+10). Arvestades vanemate sissetulekuid ja varalist olukorda
6. aastal (ema sissetulek 6633 eurot ja isa sissetulek 3352 eurot), aga ka neile kuuluvat muud vara, oli

§ 105

lg 3 järgi ema osa ligi 65% lapse kuludest ja isa osa ligi 35% lapse kuludest, s.o 269 eurot. Samas ei võinud 01.01.2022 jõustunud

§ 101lg 1 järgi elatis olla väiksem kui selle sätte kohaselt arvutatud summa.

Seega ei võinud kostja, arvestades tema sissetuleku suurust, tasuda lapsele ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 elatist vähem kui 270,57 eurot kuus ja ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 vähem kui 279,77 eurot kuus, s.o

1. aasta eest kokku 3329,64 eurot. 18 2-20-14693 Hageja võttis omaks (II kd, tl 195 pöördel; vt ka tl 51), et kostja tasus 2023 elatist kokku 1765 eurot. Kuna kostja pidi tasuma kokku 3329,64 eurot, on kostjal 2022 aasta eest tasumata 1564,64 eurot. 18.
2. Kuna alates 2023 on kostja sissetuleku järgi arvutatava minimaalse elatise suurus üle 300 euro (vt ülal p 13.2), on hageja nõue
3. aastal 292 euro suuruse elatise saamiseks kuus käsitatav miinimumelatise nõudena

§ 101

ja § 102 lg 3 alusel ning selle nõude rahuldamiseks ei pea hageja tõendama lapse vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suurust. Seega on hageja nõue

1. aastal 292 euro suuruse elatise saamiseks põhjendatud. Samadel kaalutlustel on põhjendatud ka hageja nõue saada alates 01.01.2024 elatist 292 eurot kuus. Eeltoodu kohaselt pidi kostja tasuma
2. aastal lapse ülalpidamiseks elatist kokku 3504 eurot. Hageja võttis omaks (III kd, tl 39 pöördel ja tl 72 pöördel; vt ka tl 52), et kostja tasus 2023 elatist kokku 2350 eurot. Kuna kostja pidi tasuma 3504 eurot, on kostjal
3. aasta eest tasumata 1154 eurot.
4. Ülaltoodut arvestades on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kostja on täitnud ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021 piisavas ulatuses ülalpidamiskohustust, kuid on jätnud ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021 tasumata elatise 608 euro ulatuses, ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 1564,64 euro ulatuses ning ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 1154 euro ulatuses. Kokku on kostjal tasumata seega 3326,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjat kohustada tasuma hagejale alates 01.01.2024 elatist 292 eurot kuus. Hageja jäi ringkonnakohtu menetluses hagis esitatud nõude juurde, soovides saada ka alates 01.01.2022 elatist 292 eurot kuus. Kuigi hageja taotles hagiavalduses elatise sidumist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul täna enam põhjendatud, sest miinimumelatise suurus ei sõltu

§ 101järgi enam sellest ning see ei ole ka sobiv elatise indekseerimise vahend.

20. Alaealise lapse ülalpidamise asjas kannab kumbi pool TsMS § 164 lg 1 järgi oma menetluskulud ise. Samuti on TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 19