lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hageja esitas 13.02.2023. a Oxx Lxxx vastu hagiavalduse, milles taotleb kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingust nr 707740903 (27.01.2021.
Hageja on saatnud 3 tasulist kirja, s.o 06.01 (15 eurot), 25.05 (5 eurot) ja 19.06.
Hageja on saatnud 3 tasulist kirja, s.o 29.11 (15 eurot), 22.12 (5 eurot) ja 09.01.2023. a (5 eurot). Lisandub kulu 5 eurot seoses muude makseviivitusega tekkinud kuludega. Lähtudes hagiavalduses toodust, sõlmis kostja Oxx Lxxx füüsilise isikuna lepingu tarbijana
lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 3
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust nr 707740903 tuleneva põhivõla summas 274,82 eurot ning järelmaksulepingust nr 709473238 tuleneva põhivõlga summas 241,49 eurot. Kohus peab lepingust nr 707740903 tulenevat intressinõuet summas 37,50 eurot põhjendatuks ning põhjendatud on ka lepingust nr 709473238 tulenev intressinõue 24,48 eurot. Lisaks saab lugeda põhjendatuks viivisenõuded vastavalt määras 38,10% ning 35,04% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 274,82 eurot summas 121,06 eurot (101,84+19,22) ning põhinõudelt 241,49 eurot kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise summaks 97,83 eurot (89,72+8,11). Mõlemas hagiavalduses on esitatud taotlus lepingujärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. edasiulatuva viivise väljamõistmiseks Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Mõlema hagiavalduse puhul saab põhjendatuks lugeda sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet summas 30 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduste kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv kokku 315 (175+140) eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduste esitamisel tasunud riigilõivu kokku 315 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Menetluskuluks on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kokku 40 eurot (20+20) (TsMS § 4842). Kulu saab pidada põhjendatuks. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud mõlema hagiavalduse puhul hagiavalduse koostamises ja esitamises ning sellele eelnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagejale ei olnud põhjust esitada nõudeid eraldi hagiavaldustena ning seeläbi suurendada menetluskulusid. Ka põhjendamatu hageja esindaja tunnihind õigusteenuse osutamisel, s.o 169 eurot/tund. Hageja esindaja puhul on tegemist juristiga ning põhjendatud tunnihinnaks ei saa pidada rohkem, kui 120 eurot/tund. Kohus peab põhjendatud esindaja kuluks mõlema hagiavalduse koostamisel kokku 240 eurot. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.