Obsah (9)

§ 163§ 657§ 631§ 633§ 428§ 654§ 168§ 150§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-

§ 163

alusel kostja menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude sellist jaotust põhjendas maakohus sellega, et kohus oleks hagi rahuldanud sellesarnases ulatuses nagu kostja kohtumenetluses kompromissina pakkus, kuid hageja kompromissiga ei nõustunud. Kostja menetluskulud on õigusabikulud 2916 eurot. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 2220 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 461, 60 eurot (1749, 60 – 1288). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 2151,02 eurot ja viivised ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 2151,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2959,18 eurot ning alates
2. juunist 2023 viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kohus jätab hageja nõude 2151,02 euro nõudes rahuldamata, palub hageja mõista kostjalt välja üksnes
3. juuniks 2023 sissenõutavaks muutunud viivised 2959,18 eurot. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kostja tasaarvestusavaldust 2151,02 eurot teist korda. Tsiviilasjas nr 2-22-17341 on maakohus tasaarvestusavaldusega juba nõustunud. Otsus tsiviilasjas nr 2-22-17341 on vaidlustatud. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, millega jäeti rahuldamata hageja viivisenõue. Maakohtu järeldus, et viivisenõue tuleb jätta rahuldamata hageja hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu, on vastuolus maakohtu enda viidatud ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-21-
4. Maakohus järeldas viidatud lahendist, et ka käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kumma solidaarvõlgniku tegevuse tõttu laenuleping üles öeldi. Pärast laenulepingu ülesütlemist pidid pooled tasuma panga laenunõude võrdsetes osades, kuid pooled ei olnud tasumises kokku leppinud. Kostja poleks kokkulepet sõlminud, sest laenu tagas hageja ainuomandis olev kinnistu XXXXXXX. Hageja müüs seetõttu kinnistu ning rahuldas müügist saadud raha arvel panga nõude. Seejärel tekkis hagejal ka kostja vastu solidaarvõla tagasinõue. Seega ei ole hageja käitunud hea usu põhimõttega vastuolus olevalt. Viivisearvestuse on hageja välja toonud
5. juuni 2023 seisukohas. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluskulude jaotamisel

§ 163alusel.

Kostja tasus võla pärast hagi esitamist. Maakohtu viide

§-le 163 on põhjendamatu.

1. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 5 Kostja märkis, et esitas tasaarvestamisavalduse 2151,02 eurot käesolevas menetluses käsitletava nõude osas tsiviilasja 2-22-17341 menetluses ning käesolevas menetluses on esitatud vastav tõend. Kostja on tasaarvestamisel märkinud, et peale tasaarvestamist on hageja võlg kostja ees 2151,02 eurot. 2151,02 euro tasaarvestas kostja hageja nõude vastava osaga, mis on esitatud tsiviilasjas 2-21-9738 (s.o hageja poolt laenujäägi tasumine pangale ja nõue kostjale solidaarkohustuse täitmiseks). Seega puudutas tasaarvestus otseselt käesolevat tsiviilasja ja hageja nõuet. Tasaarvestus puudutab asjaolu, et kostja on hagejale laenu ja intressimakseid hüvitanud tasaarvestatud osas enam, kui tema solidaarkohustuse osa ulatuses ning see võimaldaski tagasinõude esitamise. Teiseks on kostja tsiviilasjas nr 2-22-17341 esitanud vastuväite, et hageja esitas kahes menetluses kattuvaid nõudeid ning kostja ei ole teinud tasaarvestamisi sama summaga kahes menetluses. Seega on hageja nõue 2151,02 euro osas põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on viivisenõude puhul põhjendatult arvestanud hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Seda kinnitavad Luminor Bank AS-i
2. jaanuari 2022 kiri ja panga
3. detsembri 2020-
4. märts 2021 ja
5. aprilli 2021 kirjavahetus hagejaga. Hageja tegutsemisele kostja huve kahjustades viitab ka arvukate kohtumenetluste algatamine. Maakohus jagas menetluskulud õiglaselt ja põhjendatult. Kostja tegi hagejale mitmeid kompromissiettepanekuid, mis jäeti kõik tähelepanuta. Hageja arvestas võla tasumisi ning aktsepteeris kostja tasaarvestusi alles lõppseisukohas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte neid kanda. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb otsuse resolutsiooni sõnastust hagi põhivõla nõudes rahuldamata jätmise põhjenduste osas (

§ 657lg 1 p 2).

Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

1. Hageja nõudis
2. juunil 2021 esitatud hagiavalduses kostjalt laenulepingu ülesütlemisest tuleneva solidaarkohustuse täitmist 24 902, 04 euro ulatuses ja sellelt summalt arvestatud viivist. Menetluse ajal tasus ja tasaarvestas kostja hageja põhinõude 22 751, 02 sendi ulatuses, hageja loobus selles osas hagist ja maakohus lõpetas
3. juuni 2023 määrusega osaliselt menetluse (II kd lk 20). Ringkonnakohtu menetluses vaidlevad pooled selles, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt täiendavalt 2151, 02 euro hüvitamist ja viiviseid. Viivise arvestuse esitas hageja
4. juuni 2023 menetlusdokumendis (II kd lk 11).
5. Kostja väidab, et ta on hageja nõude 2151, 02 eurot tasaarvestanud. Kuivõrd hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-22-17341 kostjalt kui solidaarvõlgnikult hüvitist sama laenulepingu alusel enne lepingu ülesütlemist
6. aprillil 2021 tehtud laenumaksete jm maksete katteks, esitas kostja
7. detsembril 2021 tsiviilasjas nr 2-22-17341 vastuse hagile (vaidles hagile vastu), milles mh tasaarvestas 2151, 02 eurot käesolevas tsiviilasjas tema vastu esitatud hageja nõudega. Selle dokumendi esitas kostja ka käesolevas asjas (I kd lk 163 jj).
8. Maakohus tuvastas otsuse p-s 14.4, et kostja tugines tasaarvestuse tegemisel sellele, et ta tasus perioodil
9. jaanuar 2019 –
10. märts 2021 hagejale laenumaksete hüvitamiseks 4445, 91 eurot ja on tasunud antud perioodil laenukulusid laenuandjale (täitnud solidaarkohustust) 4589, 78 eurot (sh kostja eest 2294, 89 eurot). Kuna kostja on hagejale hüvitanud 4445, 91 eurot, siis on hagejal võlgnevus kostja ees 2151, 02 eurot (4445, 912294, 89). Maakohus tuvastas, et tõendite (I kd lk 65-69) kohaselt on kostja tõepoolest hagejale üle kandnud perioodil
11. november 2019 –
12. märts 2021 laenumakseid kogusummas 6 4446, 53 eurot, mistõttu on tasaarvestus lubatav ja kostjal puudub hageja ees võlg 2151, 02 eurot.
13. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et tsiviilasja nr 2-22-17341 menetluses Viru Maakohus juba otsustas nõustuda kostja tasaarvestusavaldusega ja jättis osa hageja nõuetest tasaarvestusõiguse tõttu rahuldamata. Kostja teeb sama summaga tasaarvestused kahes menetluses. Hageja apellatsioonkaebusest ei nähtu (puuduvad ka selged viited Viru Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-22-17341), milline hageja nõue jäi rahuldamata sama tasaarvestuse tõttu, mille kostja esitas käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja esindaja selgitada, millises osas ta maakohtu otsuse p-s 14.4 esitatud käsitluse ja arvestusega ei nõustu. Hagimenetlus on võistlev menetlus. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsiooniastmes teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Selleks tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida, millist õigusnormi on maakohus oma otsuses rikkunud või millise asjaolu on maakohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud (

§ 633lg 3 p 1).

Kui hageja leiab, et maakohus teostas nn topelttasaarvestuse, siis peab apellatsioonkaebusest selgelt nähtuma, millise nõudega on kostja juba eelnevalt (väljaspool käesolevat tsiviilasja) oma nõude 2151, 02 euro ulatuses tasaarvestanud. Hageja kaebuses sellised selged põhjendused puuduvad.

1. Tsiviilasjas nr 2-22-17341, millele hageja viitab, on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri 2023 otsus. Selle otsusega ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu
3. märtsi 2023 otsuse osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude
4. oktoobrist 2017 kuni
5. aprillini 2020 pangale tasutud laenumaksete hüvitamiseks ja
6. septembrist 2018 kuni
7. aprillini 2020 tasutud kindlustusmaksete hüvitamiseks. Viru Maakohus jättis hagi viidatud osas läbi vaatamata seetõttu, et pooled vaidlevad samade nõuete üle tsiviilasjas nr 2-21-9738 (st käesolevas asjas). Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis tsiviilasja nr 2-22-17341
8. oktoobri 2023 otsuses (p 7.2), et kui käesolevas asjas leiab kostja tasaarvestuse vastuväidete alusel jõustunud kohtulahendiga tuvastamist hageja nõude lõppemine kõnealustel ajavahemikel tasutud laenu- ja kindlustusmaksete osas, on see aluseks

§ 428lg 1 p 2 järgi menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-22-17341.

Seega ei ole asjas tõendamist leidnud hageja kaebuse väited, et kostja on kasutanud oma õigust 2151, 02 euro tasaarvestamiseks erinevates tsiviilasjades mitmekordselt. Tasaarvestus käesolevas menetluses on lubatav ja maakohus on põhjendatult jätnud hagi 2151, 02 euro välja mõistmiseks rahuldamata.

1. Hageja märkis apellatsioonkaebuses alternatiivselt, et kui kohus jätab tema hagi põhinõude 2151, 02 eurot rahuldamata, siis palub hageja välja mõista
2. juuni 2023 seisuga arvestatud viivise 2959, 18 eurot. Hageja
3. juuni 2023 menetlusdokumendi kohaselt arvestab hageja viivist alates
4. maist 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest käesoleval juhul on viivise nõudmine kostjalt hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS § 138 lg 2). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6). Maakohus leidis põhjendatult, et Luminor Pank

AS-i ja hageja kirjavahetusega (I kd lk 88- 94) on tõendatud, et hageja suhtles ilma kostja teadmata pangaga leidmaks võimalust laenuleping ennetähtaegselt lõpetada. Sellise hageja tegevuse tulemusena 7 muutus kogu laenujääk ennetähtaegselt sissenõutavaks, millega kostja ei olnud arvestanud. Kuigi kostja laenulepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, ei tähenda see seda, et hageja võib solidaarkohustuse täitmiseks nõutavalt hüvitiselt nõuda kostjalt täiendavalt viivist. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei veena ringkonnakohut maakohtu otsust selles osas muutma. Hageja seostab laenulepingu ennetähtaegset ülesütlemist vajadusega täita Viru Maakohtu

1. märtsi 2020 kohtuotsust (I kd lk 13jj), millega jagati poolte kaasomand, jäeti kinnistu asukohaga XXXXXXX vallas hagejale ja kohustati hagejat tasuma kostjale hüvitist kokku 58 000 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli hageja kaasomandi sellise jagamise viisiga nõus. Hageja kohtuotsust ei vaidlustanud. Jõustunud kohtuotsuse täitmise kohustusega ei saa hageja õigustada kostjale kahju tekitavat tegevust. Ringkonnakohus märgib seoses hageja viivise nõudega ka seda, et tasaarvestusolukord VÕS § 197 mõttes tekkis, kui hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega tekkis käesolevas asjas tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja kui solidaarvõlgniku tagasinõue muutus sissenõutavaks ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus hageja nõue täita (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 21). Tasaarvestusolukorra saabumisega lõppesid poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 mõttes kattuvas ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet ja nõuded lõppevad tagasiulatuvalt alates hetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Sama ajahetke seisuga lõpeb ka viivise arvestus. Hageja ei ole selle asjaoluga viivise arvestamisel arvestanud. Kuivõrd kogu hageja viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, ei ole ka viivise täpsel arvestusel asja lahendamisel tähtsust.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Maakohus lähtus

§-st 163 ja jättis hageja kuludest 40 % kostja kanda ning kostja kuludest 60 % hageja kanda. Maakohus põhjendas sellist kulude jaotust eelkõige kostja poolt tehtud kompromissi ettepanekute tagasilükkamisega hageja poolt. Asja menetlus maakohtus enne kostja poolt viimase makse tegemist

1. mail 2023 ja hageja poolt hagist osalist loobumist kestis 2 aastat. Selle aja jooksul pakkus kostja korduvalt lõpetada asja menetlus kompromissiga. Kompromiss jäi sõlmimata seetõttu, et pooled ei jõudnud ühisele arusaamisele kostja võla suuruse osas, samuti soovis hageja saada kostjalt ka viiviseid. Ringkonnakohus küll nõustub maakohtuga, et kohus oleks hagi rahuldanud sellesarnases ulatuses nagu kohtumenetluses pakkus kostja, kuid käesoleval juhul ei saa ainuüksi seetõttu jätta lõppkokkuvõttes poolte menetluskuludest suuremat osa hageja kanda, kelle nõue rahuldati kohtumenetluse ajal olulises ulatuses. Käesolevas asjas on maakohus
2. juuni 2023 määrusega seoses hagist osalise loobumisega menetluse 22 751 euro nõudes lõpetanud. Maakohus menetluskulusid samas määruses ei jaganud, vaid määras nende jagamise koos kohtuotsuse tegemisega. Hageja loobus osaliselt hagist seoses hageja nõude rahuldamise ja osalise tasaarvestamisega. Menetluskulude jaotus asja menetluse lõpetamise korral on sätestatud

§-s 168. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (lõige 5). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (lõige 3). Hagi ei olnud esitatud täielikult põhjendamatult. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja soovis asja lahendada kompromissiga, millega hageja ei nõustunud, kuid menetluse ajal (mis ajal suurenesid ka menetluskulud) rahuldas hageja nõude olulises ulatuses, tuleb analoogselt kompromissi tegemisega

§ 168lg 3 järgi jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8 Kompromissi tegemisel oleks kohus tagastanud hagejale hageja taotlusel pool tasutud riigilõivust

§ 150lg 2 p 1 alusel, nüüd jääb see osa riigilõivust ka hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 15. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus kaebuse esitamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 9