KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 46

lg 7 alusel, mis sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. 3.

1. Halduskohus leidis, et kaebajad pidid vaidlustatud korralduse andmisest teada saama hiljemalt siis, kui AS Emajõe Veevärk saatis kaebajatele
2. septembril 2020 teate ehitustööde alustamise kohta. Kaebajad teadsid, et sundvalduse seadmise menetlus on käimas, sest vastustaja saatis neile
3. aprillil 2020 sellekohase teate. Kui AS Emajõe Veevärk pärast seda teatas ehitustööde alustamisest, siis pidi kaebajatele olema arusaadav, et haldusmenetlus on lõpule viidud ja haldusakt sundvalduse seadmise kohta on antud. Halduskohtu hinnangul viivitasid kaebajad pärast seda ebamõistlikult kaebuse esitamisega ja on kaebetähtaja mööda lasknud. Kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule
4. mail 2021 ehk ligikaudu 8 kuud pärast seda, kui nad pidid aru saama, et vaidlustatud korraldus on antud. 2 3.
5. Kaebuse tähtaegsuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, et kaebajad esitasid hagi maakohtule. Tegemist olemuselt erinevate nõuetega - maakohtus vaidlustasid kaebajad eraõiguse normide alusel AS Emajõe Veevärk tegevuse, mitte avaliku õiguse normide alusel vastustaja tegevuse. Tegemist ei ole avalduse esitamisega kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse. Vaidlustatud korralduse tühistamise nõude esitamise tähtaeg oli möödas juba maakohtusse pöördumise ajal. Kaebajad väidavad kaebuses, et nad esitasid hagi jaanuaris
6. See ei ole õige. Kaebajad on hagiavaldusele küll märkinud kuupäevaks
7. jaanuar 2021, kuid kohtute infosüsteemi andmetel saabus hagiavaldus kohtuasjas 2-21-2293 Tartu Maakohtusse e-posti teel
8. veebruaril
9. Isegi kui kaebajad oleksid sel kuupäeval esitanud kaebuse halduskohtule, oleks see toimunud ligikaudu 5 kuud pärast vaidlustatud korraldusest teadasaamist ehk ebamõistliku viivitusega. 3.
10. X ja Y pöördusid
11. oktoobril 2020 vastustaja poole avaldusega, milles nad muuhulgas palusid esitada vallavalitsuse otsuse tööde tegemise kohta, kui selline otsus on tehtud ning vastustaja neile vaidlustatud korraldust ei edastanud. Kaebuse ja hagiavalduse põhjal oli kaebajatele arusaadav, et ehitustööde tegemine eeldab kohaliku omavalitsuse antud luba. Vastustajal oleks küll tulnud kaebajate avaldusele vastata, kuid vastuse puudumine ei tähenda, et kaebuse võib esitada sedavõrd suure hilinemisega. Kaebajatel oli ka vastust saamata võimalus esitada halduskohtule kaebus haldusakti saamiseks või kaebus vastustaja tegevuse peale nende kinnisasjale ehitamise lubamisel. Olenemata vastuse puudumisest oleks kaebus tulnud esitada varem kui
12. mail
13. 3.
14. Halduskohus selgitas
15. septembri 2021.a kohtunõudes kaebajatele, et neil on õigus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajad sellist taotlust esitanud ei ole. 3.
16. Halduskohus lõpetas menetluse

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebajad esitasid esitas
2. oktoobril 2021 määruskaebuse, milles palusid tühistada Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määrus ja teha uus otsus millega tühistada Mustvee Vallavalitsuse korraldus nr
5. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 4.
6. Vaidlustatav korraldus oleks tulnud kaebajatele isiklikult kätte toimetada.

§ 76

lg 7 kohaselt ei pea isik mitte teada saama haldusakti andmisest, vaid ka selle sisust. Praegusel juhul ei teadnud kaebajad korralduse nr 295 sisust, sest nad ei olnud sellega tutvunud. Samuti ei vastanud vastustaja kaebajate

1. oktoobri 2020 nõudele korraldus esitada, kui selline korraldus olemas on. 4.
2. Kaebajad ei väitnud, et esitasid kaebuse õigeaegselt seetõttu, et esitasid hagi Emajõe Veevärk vastu. Kaebajad väitsid, et nad said alles
3. aprillil
4. a hagimenetluses teada
5. mai
6. a sundvalduse seadmise korraldusest. 4.
7. Kaebajad ei ole kohustatud igapäevaselt vastustaja antud korraldusi jälgima. Kaebajatel ei ole internetti, et vastustaja antud korraldusi otsida. 4.
8. Kaebajad ei nõustu halduskohtuga, et nad oleksid pidanud ise aru saama vaidlustatud korralduse sisust. Samuti ei nõustu kaebajad, et korraldust oleks saanud vaidlustada ka teadmata selle sisu. Põhjendamatu on ka halduskohtu seisukoht, et kaebajad ei ole tõendanud, et nad oleks üritanud iseseisvalt korraldust kätte saada. Kaebajad pöördusid vastustaja poole, kuid vastustaja pöördumisele ei vastanud. 4.
9. Kaebajad ei ole saanud
10. septembri
11. a kohtunõuet, milles kohus selgitas, et neil on õigus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtu märgitud elektronposti aadress on küll õige ja teised menetlusdokumendid on selle vahendusel saabunud, kuid
12. septembri 2021 oma mitte. Seetõttu ei teadnud kaebajad, et peavad esitama menetlustähtaja ennistamise taotluse. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Määruskaebus tuleb rahuldada.
14. Haldusmenetluse seaduse § 62 lg 2 p 1 ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 39 lg 2, § 29 lg 2, § 7 lg 3 ja lg 4 kohaselt tuleb sundvalduse seadmise otsus menetlusosalisele kätte toimetada. Pooled ei vaidle selle üle, et Mustvee vald ei ole kaebajatele
15. mai 2020 sundvalduse seadmise otsust (valla poolt pealkirjastatud korraldusena) kätte toimetanud.
16. Vaidlust pole selles, et sundvalduse seadmise otsus on haldusakt.

§ 46

lg 1 järgi hakkab haldusakti vaidlustamise tähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Olukorras, kus haldusakti ei ole teatavaks tehtud, reguleerib kaebetähtaega

§ 46

lg 7, mis sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Selle normi kohaldamisel tuleb esiteks määratleda asjaolu, millest alates saab lugeda, et kaebaja on haldusakti olemasolust teada saanud. Halduskohus on välja toonud, et kaebajad teadsid, et sundvalduse seadmise menetlus on käimas, sest vastustaja saatis neile

1. aprillil 2020 sellekohase teate. Seetõttu leidis halduskohus, et kaebajad pidid vaidlustatud korralduse andmisest teada saama hiljemalt siis, kui AS Emajõe Veevärk saatis kaebajatele
2. septembril 2020 teate ehitustööde alustamise kohta ning siis pidi kaebajatele olema arusaadav, et haldusmenetlus on lõpule viidud ja haldusakt sundvalduse seadmise kohta on antud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebusest ja määruskaebusest on võimalik järeldada, et kaebajad olid ekslikul arvamusel, et kui nad on vastustajale teada andnud, et nad ei nõustu sundvalduse seadmisega (tl 9, ülemine kiri ja tl 30), siis seda ka ei seata. Ka Emajõe Veevärgi tööde alustamise teatisele vastas üks kaebajatest X (tl 9, alumine kiri), et ei nõustu tööde teostamisega. Seetõttu tuligi kaebajatele ilmselt üllatusena, et Emajõe Veevärk siiski töid teostama asus. Kaebajad pöördusid
3. oktoobril 2020 ka vastustaja poole (tl 11), kirjeldades olukorda ja paludes vastustajal esitada vallavalitsuse otsus selliste tööde teostamiseks, kui selline otsus on tehtud. Vastustaja kaebajatele ei vastanud. Seega oli kokkuvõttes tekkinud olukord, kus kaebajad olid teadlikud küll sundvalduse seadmise algatamisest ja toimunud ehitustöödest, kuid hoolimata järelepärimisest ei teatanud vallavalitsus kaebajatele, et sundvalduse seadmise korraldus on antud ega edastanud neile ka seda korraldust. Olukorras, kus isikud on haldusorganile järelepärimise haldusakti olemasolu kohta, ent haldusorgan neile midagi ei vasta, ei ole kaebajatele ringkonnakohtu hinnangul etteheidetav see, et nad eeldavad, et õigusvastaselt toimis hoopis AS Emajõe Veevärk, kes alustas ehitustöid ilma vajalike haldusaktide olemasoluta. Seda näitab asjaolu, et kaebajad pöördusid maakohtusse nõudega AS Emajõe Veevärk vastu. Seetõttu ei saa käesolevas asjas tänu sellele, et pärast ehitustöid esitatud järelepärimisele vallavalitsus kaebajatele ei vastanud, lugeda ehitustöödest teadasaamist vaidlusalusest haldusaktist teadasaamise hetkeks.
4. Halduskohtu hinnangul oli kaebajatel ka vastustajalt vastust saamata võimalus esitada halduskohtule kaebus haldusakti saamiseks või kaebus vastustaja tegevuse peale nende kinnisasjale ehitamise lubamisel (määruse p 9). Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohtu seisukoha esimesest poolest on võimalik aru saada, et halduskohtu arvates oleksid kaebajad pidanud esitama kohustamiskaebuse nende
5. oktoobri
6. a kirjale vastamiseks kohustamiseks. 4 Halduskohus jättis siin aga tähelepanuta selle, et linnavalitsuse poolt kaebaja järelepärimisele vastamata jätmine on tegevusetus.

§ 46

lg 2 sätestab, et haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest; kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. Kaebajate

1. oktoobri
2. a järelepärimine oli vähemalt osas, kus palutakse esitada vallavalitsuse otsus seonduvalt vaidlusaluste ehitustöödega, käsitatav teabenõudena avaliku teabe seaduse § 6 mõttes või siis selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 2 mõttes. Esimesel juhul tuli vastustajal kaebajate kirjale vastata 5 kuni 15 tööpäeva jooksul (avaliku teabe seaduse § 18-19), teisel juhul 30 päeva jooksul (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6). Seega olnuks kaebajatel aega kohustamisnõuet esitada kuni
3. aasta sügiseni. Enne seda õnnestus neil tutvuda vaidlustatava haldusaktiga ja selle peale tühistamiskaebus esitada. Seetõttu ei saa kaebajatele ette heita kohustamiskaebuse esitamata jätmist.
4. Halduskohtu seisukoht, et kaebajatel oli võimalik esitada kaebus „vastustaja tegevuse peale nende kinnisasjale ehitamise lubamisel“ (halduskohtu määruse p 9) jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Ringkonnakohus ei näe mõistlikke võimalusi, kuidas saanuks kaebajad vaidlustada vastustaja tegevust nende kinnisasjale ehitamise lubamisel, kui kaebajatele ei ole kätte toimetatud mingeid sellekohaseid haldusakte. Ringkonnakohus kordab siinkohal, et kaebajatele ei tehtud teatavaks sundvalduse seadmise korraldust ning ei vastatud ka järelepärimisele, kus sooviti saada ehitamise aluseks olevaid haldusakte. Isikutelt ei saa eeldada tavapärasel viisil haldusorgani tegevuse vaidlustamist, kui haldusorgan on jätnud õigusvastaselt isikutele nende õigusi piiravad haldusaktid teatavaks tegemata.
5. Kaebajad esitasid tühistamiskaebuse halduskohtusse
6. mail 2021, pärast seda, kui nad olid tsiviilasja nr 2-21-2293 raames saanud
7. aprillil 2021 teada vaidlusalusest sundvalduse seadmise korraldusest. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajad on tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuivõrd kaebajate tühistamiskaebus on ringkonnakohtu hinnangul tähtaegne, puudub kaebajatel ka vajadus esitada halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
8. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu
9. septembri
10. a määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
11. Kaebajad on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjades määruskaebuse ja protesti läbivaatamise eest. Seega on määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab riigilõivu 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5