Obsah (8)

§ 121§ 47§ 43§ 152§ 249§ 55§ 207§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Tanel Saar, Maili Lokk 30.06.

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka

§ 47lg 1).Vang

S § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Viru Vangla 01.06.

1. a vastusest kohtule ja vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas vangla 04.05.
2. a käskkirja nr 6-3/377-1 peale vaide 05.05.2022, kuid vaiet ei ole kohtule vastuse esitamise ajaks lahendatud. Praeguseks hetkeks ei ole veel möödunud ka vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Seega on kaebajal vangla 04.05.
3. a käskkirja tühistamise nõudega kohtusse pöördumisel täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. Kaebus Viru Vangla 04.05.
4. a 2 käskkirja nr 6-3/377-1 tühistamise nõudes tuleb

§ 121

lg 1 p 4 alusel seega tagastada.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitas, et kaebuse tagastamisel ei jää kaebaja õigused kaitseta ning see ei võta temalt õigust pöörduda kohtu poole siis, kui tal on kohustuslik kohtueelne menetlus vangla 04.05.

1. a käskkirja tühistamisnõudes läbitud. Ehk kaebajal on õigus kaebusega pöörduda kohtu poole siis, kui vangla on tema vaide lahendanud või tähtaegselt lahendamata jätnud. 8.
2. Kaebaja soovis kohtult veel Viru Vangla 15.11.
3. a käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamist.

§ 152

lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebaja soovis ka haldusasjas nr 3-20-82 Viru Vangla 15.11.

1. a käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamist. Halduskohus vaatas haldusasjas nr 3-20-82 kaebaja tühistamisnõude sisuliselt läbi ning jättis selle 30.11.
2. a otsusega rahuldamata. Nimetatud otsus jõustus 31.12.
3. Kuna eelnimetatud alusel esitatud tühistamisnõude osas on olemas jõustunud kohtuotsus, siis ei ole kaebaja korduv samasisuline tühistamiskaebus lubatav (

§ 43lg 1 p 1).

Seega tuleb selles osas kaebuse menetlus

§ 152

lg 1 p 1 alusel lõpetada.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Eelnevast tulenevalt ei vaadanud halduskohus kaebust haldusasjas nr 3-22-1048 sisuliselt läbi, sest tagastas kaebuse osaliselt ning ülejäänud osas lõpetas asja menetluse. 8.2. X taotlus Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 peatamiseks esmase õiguskaitse korras jäeti samuti läbi vaatamata.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuna kaebaja eesmärgiks oli kõrvaldada Viru Vangla 15.11.

1. a käskkirja nr 6- 2/741- 1 kehtivus/täitmine enda suhtes ja kohus lõpetas menetluse kaebuse selle nõude osas, siis oleks kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus olnud lubatav vaid olukorras, kui kaebaja on eelnimetatud käskkirja vaidlustanud vaidemenetluses. Viru Vangla 27.05.
2. a vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas 22.03.2022 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud 28.03.2022 nr-ga 6-10/8641-1). Lähtudes pöördumise sisust, käsitas vangla seda haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Vangla selgitas vastuses kohtule, et ei ole praeguseks taotlust sisuliselt lahendanud. Vangla vastusele oli lisatud veel kaebaja 05.04.2022 vaide blanketil esitatud vaie, milles kaebaja taotles vangla 04.04.
3. a käskkirja nr 6-3/285-1 ja 15.11.
4. a käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamist. Vangla 15.11.
5. a käskkirja tühistamist taotles kaebaja veel ka 05.05.2022 vanglale esitatud vaides (registreeritud vanglas 07.05.2022 nr-ga 6-12/225-1). Eelnimetatud vaided on vangla menetluses. Eeltoodust nähtub, et praeguseks on vangla menetluses pooleli üksnes haldusmenetlus, mis ei anna esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks alust. Kohus selgitas kaebajale, et kuivõrd vangla ei ole tema taotlust haldusmenetluse uuendamiseks seonduvalt vangla 15.11.
6. a käskkirjaga tähtaegselt lahendanud, on kaebajal üksnes õigus esitada vanglale kohustava sisuga vaie tema taotluse lahendamise nõudes (HMS § 72 lg 1 p 3). Alles pärast vanglalt vaideotsuse saamist või juhul, kui vangla jätab vaide tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus esitada kaebus kohtule. Ühes vaide esitamisega vanglale, on kaebajal õigus esitada vaidega samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus kohtule. Seejuures tuleb kaebajal silmas pidada, et kuna kohustamistaotluse puhul on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhiasja ette ära otsustamine, peab kaebajal 3 esinema selleks eriline vajadus. Arvestades eelnevat, oli kohus seisukohal, et vangla 15.11.
7. a käskkirja nr 6-2/741-1 peatamise taotlus esmase õiguskaitse korras ei ole lubatav, kuivõrd selle taotluse osas ei ole käimas kohtu- ega vaidemenetlust. 8.
8. Kaebaja taotles kohtult veel vangla 04.05.
9. a käskkirja nr 6-3/377-1 peatamist.

§ 249

lg 1 lause 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eelkõige esialgse õiguskaitse vajadus ehk raskete või pöördumatute tagajärgede saabumise oht põhivaidluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus andis 10.05.

1. a määrusega kaebajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse põhistamiseks. Taotleja pidi kohtule selgitama, millised rasked või pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekiksid (sh esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel seonduvalt vangla 04.05.
2. a käskkirjaga määratud kartserikaristuse kohesel ära kandmisel). Kaebaja küll esitas 19.05.2022 vastuse kohtu määrusele, kuid ei ole selles esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud. Seetõttu ei olnud kohtul võimalik kaebaja esmase õiguskaitse vajadust vangla 04.05.
3. a käskkirja peatamise osas sisuliselt hinnata. Kohus leidis, et tegemist on sellise puudusega, mis takistab taotluse läbi vaatamist. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vangla 04.05.
4. a käskkirja nr 6- 3/377-1 peatamiseks seetõttu

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X esitas 08.06.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mis sisaldas ka taotlust riigi õigusabi saamiseks, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ja ta ei ole raha selleks, et endale ise kaitsjat palgata. Määruskaebuses taotles X halduskohtu 03.06.
2. a määruse tühistamist ja tema poolt esitatud kaebuse ning taotluste sisulist menetlemist. Kaebaja leidis, et olukord, kus ta ühes menetluses taotleb EÕK-d ja teises menetluses vastava käskkirja tühistamist, kurnab teda mõttetult ja kuna vaide lahendamise tähtaeg on juba möödunud, on tühistamiskaebus lubatav. Kaebaja leidis, et ta on töövõimetu ja vangla arsti poolt 3 aastat tagasi antud tõendit ei pea enam järgima, kuna isiku füüsilist võimekust hindavad üksnes ekspertarstid. Kaebaja arvates ei või olla kahte õigust – ühte vabaduses viibijatele ja teist kinnipeetavatele. Kaebaja märkis, et kui kohus lahendab EÕK taotlusi alles 2 kuu pärast, siis pole taotluste esitamisel üldse mõtet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Samuti puudub alus anda X riigi õigusabi käesolevas määruskaebemenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on 4 taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Halduskohtu 03.06.
2. a määrus oli vaidlustatav üksnes resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 osas, mis puudutavad vastavalt kaebuse osalist tagastamist ja ülejäänud osas menetluse lõpetamist ning kaebaja EÕK taotluse läbi vaatamata jätmist. X esitas ise tähtaegselt ringkonnakohtule määruskaebuse ja põhjendas selles, miks ta halduskohtu määrusega eelnimetatud osas ei nõustu. Kuna määruskaebus on esitatud ja see lahendatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, puudub kaebajal põhjus selleks veel ka riigi õigusabi saada. Halduskohtu poolt kaebuse osalise tagastamise ja menetluse lõpetamise ning EÕK taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid arvestades ja ka esitatud kaebuse vähest perspektiivi silmas pidades on ringkonnakohtu hinnangul X määruskaebuse eduväljavaated pigem kasinad ja seega kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks määruskaebemenetluses ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
3. Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega nii Viru Vangla 04.05.
4. a käskkirja nr 6-3/377-1 tühistamise nõudes kaebuse tagastamisel, Viru Vangla 15.11.
5. a käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamise nõudes menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 1 alusel kui ka eelnimetatud käskkirjade täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse taotluste läbi vaatamata jätmisel ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Seoses Viru Vangla 04.05.2022. a käskkirja nr 6-3/377-1 osas kaebuse tagastamisega

§ 121lg 1 p 4 alusel märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et Vang

S § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sellist olukorda ei olnud halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise hetkel 04.05.2022 ega ka 03.06.2022. a määruse tegemise ajal tekkinud. Eelnev kinnitab seega, et vaidlustatava käskkirja andmisega samal päeval tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördudes ei olnud kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seetõttu on kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 4 alusel olnud õiguspärane.

Asjaolu, et kaebaja esitas vanglale siiski 05.05.2022 vaide 04.05.

1. a käskkirja nr 6-3/377-1 tühistamiseks, mis registreeriti vanglas 07.05.2022 ja käesolevaks ajaks on vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg möödunud, ei muuda 04.05.
2. a käskkirja peale esitatud tühistamiskaebuse tagastamist 03.06.
3. a määrusega õigusvastaseks ega anna alust halduskohtu nimetatud määruse tühistamiseks nimetatud osas ja asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saatmiseks.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse.

§ 47ja Vang

S § § 11 lg 5 järgi on isikul võimalik tühistamiskaebusega 30 päeva jooksul kohtusse pöörduda ka pärast seda, kui haldusorgan jätab vaide tähtaegselt lahendamata. Seega ei ole kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõttest ja tema mõttetust kurnamisest praegusel juhul asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetlusökonoomia põhimõtte kaitse kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra puhul viia selleni, et isik pöördubki kõigepealt tühistamiskaebusega otse kohtusse ning alles siis esitab vaide haldusorganile ja vaidlustab hiljem halduskohtu määrust kaebuse tagastamise kohta

§ 121

lg 1 p 4 alusel, eeldades, et ringkonnakohus tühistab vaidemenetluse lõppedes halduskohtu määruse ning tema algselt esitatud kaebuse menetlust jätkatakse. Selline lähenemine koormaks märgatavalt kohtusüsteemi, sest ringkonnakohus peab lahendama kaebaja määruskaebuse ning halduskohus tegema asjas mitu määrust. Reeglina on isik kohustatud kohustuslikku kohtueelset vaidluste 5 lahendamise korda ise koheselt ja õigesti järgima ning selle järgimata jätmine viib ennatlikult esitatud kaebuse tagastamiseni halduskohtu poolt. (allkirjastatud digitaalselt) 6