KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene
- juuni 2022, Tartu 3-20-1169 Haldusasi Xu kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määrus Xu määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetav X oli alates
- novembrist 2010 paigutatud Viru Vangla erinevatesse kambritesse. X esitas
- märtsil 2020 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et teda hoiti kambrites, kus ei olnud vähemalt 3 ruutmeetrit põrandapinda kinnipeetava kohta. Viru Vangla jättis selle taotluse rahuldamata.
- X esitas kaebuse, milles palus hüvitada perioodil
- november 2010 kuni
- märts 2020 talle tekitatud kahju.
- Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määrusega jäeti kaebus muuhulgas läbi vaatamata osas, mis puudutab perioodidel
- november 2010 –
- november 2011 ja
- november 2014 –
- märts 2017 tekitatud kahju (resolutsiooni p 3) järgmistel põhjendustel. 3.
- Kaebaja oli juba
- novembril 2014 taotlenud Viru Vanglalt kahju hüvitamist põhjusel, et teda on alates
- novembrist 2011 hoitud kambris, kus on põrandapinda kinnipeetava kohta alla 3 ruutmeetri. Ta esitas toona ka kaebuse halduskohtule, ent kuna ta ei tasunud riigilõivu, siis kaebus tagastati. Kohus leidis, et hiljemalt
- novembril 2014, st selle taotluse esitamise ajal pidi kaebaja ka mõistma, et , et väidetavad kitsad kinnipidamistingimused rikuvad tema õigusi ja tekitavad kahju. Kuna käesolevas asjas esitas hüvitamistaotluse kaebaja vanglale
- märtsil 2020, on kaebus tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 tähtaegne üksnes alates
- märtsist 2017 kuni
- märtsini 202 väidetavalt tekitatud kahju osas, st sellise kahju osas, mis on tekkinud kolmel eelneval aastal enne
- märtsil 2020 vanglale hüvitisenõude esitamist. 3.
- Tähtaja ennistamise taotlemiseks võimaluse andmist ei pidanud halduskohus tulenevalt faktilistest asjaoludest vajalikuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus järgmistel põhjendustel. 4.
- Hüvitisenõue esitati tähtaegselt, sest vangla tegevus on olnud jätkuv. 4.
- Kaebajal läks aega, et aru saada kahju olemusest, selle ulatusest ja et saada õigusabi. Kaebaja mõistis vangla lubamatut kohtlemist siis, kui sai tutvuda Riigikohtu
- juuni
- a otsusega asjas nr 3-3-1-15-
- Kuna Riigikohtu praktikast tulenevalt algab tähtaja kulgemine hetkest, mil isik mõistab, et talle on kahju tekkinud, siis praegu algas tähtaja kulgemine
- a augustist, kui kaebaja sai kahju tekkimisest aru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Kaebaja määruskaebuses vaadatakse täielikult mööda halduskohtu kesksetest põhjendustest kaebetähtaja küsimuses. Nimelt on halduskohus tuginenud eeskätt sellele, et kaebaja oli seoses väidetavate kitsaste kinnipidamistingimustega esitanud hüvitisenõude vanglale ja hiljem ka hüvitamiskaebuse kohtule juba vastavalt
- novembril 2014 ja
- jaanuaril
- Kohtumenetluses tema kaebus tagastati, kuna kaebaja jättis riigilõivu tasumata (haldusasi nr 315-145). Tolles asjas oli taotletav periood küll lühem (alates
- novembrist 2011 kuni hüvitisenõude esitamise ajani ehk
- novembrini 2014), kuid asjaolud, mille alusel kaebaja hüvitist taotles, olid samad. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et hiljemalt siis oli kaebaja teadlik, et väidetavad liiga kitsad kinnipidamistingimused tekitavad kaebajale kahju. Määruskaebuses ei pöörata sellele halduskohtu põhjendusele üldse tähelepanu.
- See, et vangla tegevus oli jätkuv, ei oma eelnevat arvestades tähtsust. Samamoodi pidi ka kaebaja olema hiljemalt alates
- novembrist 2014 teadlik, et tema õigusi rikutakse jätkuvalt. Ei nähtu asjaolusid, mis oleksid kaebajat kallutanud vahepeal arvama, et tema väidetav õiguste rikkumine on lõppenud.
- Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 4 sätestavad mõlemad, et hüvitamisnõue tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Seega olukorras, kus kaebaja oli juba teadlik, et tema väidetavad kinnipidamistingimused tekitavad talle kahju, saab ta ka jätkuva toimingu korral nõuda hüvitist vaid kolm aastat tagasiulatuvalt (st nõudele eelnenud kolmeaastase perioodi eest).
- Eelnevat arvestades ei saa kaebetähtaja alguseks lugeda seda, kui kaebaja tutvus Riigikohtu
- juuni
- a lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-15-
- Kaebaja enda käitumine tõendab, et ta on pidanud kinnipidamistingimusi endale kahju tekitavaks juba varem. 2 Lisaks märgib ringkonnakohus selle väitega seoses, et isegi kui leida, et viidatud lahendist luges kaebaja välja täiendavaid seisukohti, mis näitavad tema kinnipidamistingimuste õigusvastasust, siis ei saa selle lahendiga tutvumist siiski pidada kaebetähtaja alguseks. Sellest lahendist võis kaebaja saada teada üksnes täiendavaid argumente, mis kinnitavad tema hinnangul kahju tekitamise õigusvastasust. Õigusvastasusest kui kahju hüvitamise ühest kohustuslikust eeldusest teadasaamist ei saa aga samastada kahjust tekkimisest teadasaamisega. Hüvitamisnõude esitamise tähtaeg on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg-s 4 seotud kahju tekkimisest teadasaamisega, mitte kahju tekitamisest teadasaamisega või muust täiendavast alusest teadasaamisega (vt nt RKHKo 3-3-1-35-08; RKHKm 3-3-1-59-12).
- Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3