← Eesti

2-22-9168/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2

) §-de 187 ja 188 eeldused müügilepingu tagasivõitmiseks. Hagejal on kostja II vastu täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja seni ei ole hageja nõuet olnud täitemenetluses võimalik rahuldada. Samuti kahjustab müügileping hageja kui sissenõudja huvisid.

§ 188

lg 2 järgi tuleb eeldada, et kostja I teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest kostjad olid teineteise lähikondsed. Mõlema kostja juhatuse liige ja ainuosanik oli müügilepingu sõlmimise ajal 3 Eduard Lennuk. Seega teostas Eduard Lennuk kostjate nimel tegutsedes sisuliselt iseenda majanduslikku huvi. Sissenõudja huvide kahjustamiseks ei saa lugeda iseenesest seda, et kinnisasja müügist ei laekunud vahetult raha, vaid kinnisasja eest tasuti tasaarvestusega. Nõuete tasaarvestamisel vähenevad võlgniku kohustused, mis ei ole ei võlgnikule ega tema võlausaldajatele majanduslikult kahjulik. Küll aga on nõude loovutamise leping näiline, sest kostjad ei ole tõendanud, et Eduard Lennukil üldse oleks olnud kostja II vastu nõue, mida kostjale I loovutada. Nõude loovutamise lepingus ei ole märgitud, millisest laenusuhtest tulenev nõue loovutatakse. Notar ei ole loovutatava nõude olemasolu kontrollinud ega tuvastanud ning on sellega seotud riske ka pooltele selgitanud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks oli vaja olukorras, kus mõlema äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks oli sama inimene, loovutada nõue notariaalse lepinguga ja täita seda sundkorras täitemenetluses. Nõude loovutamiseks ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, leping oleks võinud olla lihtkirjalik. Sundtäitmise eelduseks on võlgniku keeldumine nõuet vabatahtlikult täita. Ka ilma kohtutäituri vahenduseta oleks saanud kinnisasja kolmandale isikule müüa. Selliselt tekitati juba niigi rahalistes raskustes olevale äriühingule mh täitekulude näol juurde kohustusi, milleks ei olnud mingit vajadust. Seega ei ole kostjale II laenu andmine veenvalt tõendatud ja 28. septembril 2020 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis oli täitemenetluse aluseks, oli näilik. Kui kinnisasja müügihinnaga tasaarvestatud nõuet ei olnud tegelikult olemas, on enamus müügihinda kostjale II tasumata. Enampakkumise alghind oli 47 000 eurot ja kinnisasi müüdi alghinnaga. Kostjal I tuli ostjana tasuda 5273 eurot 99 senti, ülejäänu tasaarvestati loovutatud nõudega. Seega on kostjal II kostja I vastu 41 726 euro 1 sendi suurune nõue, mida hagejal oleks võimalik lasta täitemenetluses

§ 111ja § 118 alusel arestida.

Samas nõude maksmapanek kostja I vastu ei pruugi olla tulemuslik. Seega on täidetud

§ 187

lg-s 2 sätestatud eeldus, et sissenõude pööramine kostja II varale ei vii hageja nõude rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda, samuti määras maakohus menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 1615 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 1125 eurot õigusabikulu. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tõendamata, et hageja täitedokument, s.o Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-5629 on täitmisele esitatud. Seega ei saa teha ka järeldust, et sissenõude pööramisega kostja II varale ei kaasneks hageja nõude täielikku rahuldamist. Kostja II on võimeline maksma hagejale 12 138 eurot, mis temalt kohtuotsusega hageja kasuks välja mõisteti. Ainus põhjus, miks kostja II ei ole seda summat hagejale tasunud, on see, et kostja II seaduslik esindaja Yubin Qi elab Hiina Rahvavabariigis ja ta ei ole dokumente kätte saanud. 4 Põhjendamatu on ka järeldus, et laenu andmine kostjale II ei ole veenvalt tõendatud. Nõude loovutamise lepingut ei muuda näilikuks see, et kostjaid I ja II esindas lepingu sõlmimisel Eduard Lennuk.
  3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb asjaolude muutumise tõttu ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel tühistada osas, millega hagi rahuldati (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas esinevad alused täiteasjas nr 197/2020/1321 toimunud kinnisasja enampakkumise müügi kehtetuks tunnistamiseks

§-de 187 ja 188 alusel. Hagi esitamise tingis see, et kostja II ei täitnud hageja kohtulahendist tulenevat nõuet ning seda ei õnnestunud täita ka täiteasjas nr 197/2021/2221 kostjal II vara puudumise tõttu. Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas kinnisasja müügi kehtetuks ja asendas kostjate vastavad tahteavaldused.

§-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (

§ 187

lg 2); sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (

§ 187

lg 2); võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (

§ 188

lg 1); võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (

§ 187

lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (

§ 188lg 1) (vt ka Riigikohtu 20.

detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tagasivõitmise eelduste tuvastamisel materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti ei ole maakohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme.

  1. Kostja II esitas
  2. oktoobril 2023 uue asjaoluna tõendid täiteasjas nr 197/2021/2221 võlajäägi (18 032 eurot 17 senti) tasumise kohta (dtl 587-588), sh maksekorraldused, millega on kohtutäiturile tasumisi tehtud kolmes jaos: 1000 eurot (dtl 590), 15 032,17 eurot (dtl 592) ja 2000 eurot (dtl 593).
  3. novembril 2023 esitas kostja II kohtutäituri
  4. novembri 2023 otsuse täitemenetluse täiteasjas nr 197/2021/2221 lõpetamise kohta (dtl 603-607). Esitatud tõendid on asjakohased.
  5. oktoobril 2023 esitatud tõendite esitamiseks oli ringkonnakohus andnud kostjale II tähtaja ning täitemenetluse lõpetamise otsust ei saanud kostja II enne selle tegemist
  6. novembril 2023 esitada. Seega tuleb tõendid võtta asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 2). 5
  7. Ringkonnakohus tuvastas
  8. oktoobri 2023 istungil, et hageja nõuet Viru Maakohtu
  9. oktoobri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-5629 alusel kostja II vastu täideti täiteasjas nr 197/2021/
  10. Kostja II tegi kohtuistungil hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostjad tasuvad kogu täitemenetluse võla ning hageja võtab hagi tagasi. Hageja teatas
  11. novembril 2023, et kompromissi ei sõlmita (dtl 609). Kostja II on täitemenetluses võla tasunud (dtl 590593) ning täitemenetlus on lõpetatud (dtl 603-607). Seega on hagi rahuldamise aluseks olnud asjaolud muutunud, st sissenõudjal (hagejal) ei ole enam võlgniku (kostja II) vastu täitedokumendist tulenevat sissenõutavat nõuet selle täitmise tõttu (

§ 187lg 2).

Järelikult puudub alus hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus tunnistas kinnisasja müügi täiteasjas nr 197/2020/1321 kehtetuks ning asendas vastavad kostjate tahteavaldused. Pooled ei ole ringkonnakohtu istungil määratud tähtajaks (

  1. november 2023) kompromissi sõlminud. Seetõttu teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  2. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kostja II tasus täitemenetluses oleva hageja nõude alles ringkonnakohtu menetluse ajal, mis tõi kaasa täitemenetluse lõpetamise ja hagi rahuldamata jätmise, puudub alus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja rahalist suurust TsMS § 174 lg 4 alusel muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel ikkagi kostjate kanda, kuivõrd hagi esitamine oli põhjendatud ning otsuse tühistamise tõi kaasa asjaolude muutumine (võla tasumine). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjate apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
  3. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS 171 lg-te 1, 2 ja § 163 lg 2 koosmõjus poolte endi kanda, kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt kostjatest tuleneva uue asjaolu tõttu ning hageja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega. Hageja
  4. novembri 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 450 eurot. Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele ja osales esindaja kaudu kohtuistungil, millised kulud on põhjendatud ja need tuleks TsMS § 171 lg 2 üldreegli kohaselt jätta solidaarselt kostjate kanda. Samas tuleb arvestada, et hageja keeldus kostjatega kompromissi sõlmimisest, mille tõttu jäid kostjad ilma võimalusest taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole kaebuselt tasutud riigilõivu (700 eurot) tagastamist. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Täiendatud 23.11.2023 lahendiga: Resolutsioon
  5. Rahuldada Edlen Service OÜ taotlus täiendava otsuse tegemiseks. Täiendada Tartu Ringkonnakohtu
  6. novembri 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9168 resolutsiooni järgmiselt: 6 „
  7. Tühistada Viru Maakohtu
  8. juuni 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9168 kohaldatud hagi tagamise abinõud ning kustutada kinnisasjale asukohaga Võidu prospekt 17, Narva (registriosa number 3599609) Narva linna kasuks seatud käsutamise keelumärge.“
  9. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.