Obsah (4)

§ 119§ 2§ 207§ 110

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 01.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt telefonikabiinidesse toolide ja duširuumi riiuli paigaldamata jätmisega. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.
3. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2¹ alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja paikneb II üksuses ning selle piires on ta paiknenud nii S7 kui ka S8 eluosakonnas. Mõlemas eluosakonnas on kinnipeetavatel helistamiseks kasutada 3 telefonikabiini ning mõlemas eluosakonnas on ühte kabiini paigaldatud tool. Kinnipeetavate arv on vähenenud ja tooliga telefonikabiin ei ole päeva jooksul pidevalt hõivatud. Kaebaja tervise kaitseks ja tema väärikuse tagamiseks on piisav, et tool on paigaldatud üksnes ühe telefoni juurde. Sellise lahendusega on vangla taganud helistamise ajal istumise võimaluse nii kaebajale kui ka teistele kinnipeetavatele, kelle tervislik seisund ei võimalda helistamise ajal pikemat aega püsti seista. Üksnes asjaolu, et kaebajale oleks mugavam, kui toolid oleksid ka teistes kabiinides, ei kinnita, et kaebaja õiguste tagamiseks on vaja paigaldada toolid kõikidesse telefonikabiinidesse. Kaebuse kohaselt on ühe kabiini kõrval pink – seega on võimalik istuda ka helistamise järjekorras oodates. Vangla ei ole sellega, et tool on üksnes ühes telefonikabiinis, kaebaja õigusi ülemäära riivanud. 2) Vangla võttis

1. a alguses kaebajalt ära dušitooli ning paigaldas ühiskasutatavasse duširuumi seina külge dušitooli, sest dušitooli võimalust vajasid mitmed kinnipeetavad. Kaebajal oli muudatuse järel võimalik dušitooli kasutada. Dušitool kinnitati seina külge, et kinnipeetavad ei viiks tooli enda kambrisse.
2. a juunis paigaldati dušitooli kõrvale seina külge väike riiul. Varasemalt oli riiul duširuumis kaugemal ning kui kinnipeetav soovis seda kasutada, pidi ta toolilt tõusma ja riiulini kõndima. Kaebaja omistab kannatustele ülemäärase kaalu. Kaebuse asjaolud ei osuta, et riiuli asetsemine dušitoolist eemal oleks riivanud tema õigusi märkimisväärselt. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleksid tekkinud tagajärjed, millest nähtuks, et vangla kahjustas tema tervist või alandas tema väärikust ning nende rikkumiste tõttu tekkis talle mittevaraline kahju. Kaebaja ei ole väitnud, et duširuumis tooli üldse ei olnud. Seega ei olnud ta sunnitud end püsti seistes pesema. Tavapärast hoolikust säilitades ja oma terviseseisundit silmas pidades on võimalik duširuumis liikuda ilma libisemata ja kukkumata. Kaebajal oli võimalik panna pesemisvahendid duširuumis pesukaussi ning asetada kauss koos asjadega dušitooli kõrvale. Seega ei pidanud ta olukorras, kus vahetus läheduses riiul puudus, asjade võtmiseks tingimata tõusma, vaid sai võtta vajalikud asjad pesukausiga enda lähedusse. Kaebajale olid vanglas loodud tema tervise kaitset ja inimväärikust tagavad pesemistingimused. 3) Kaebaja õiguste riive on olnud ilmselgelt väheintensiivne, vangla ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ning vangla ei ole toole telefonikabiinidesse ja riiulit duširuumi paigaldamata jättes kaebajale kaebuses väidetud kahju tekitanud. Seepärast on hüvitamiskaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline. 4) Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jäi kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. X palub 19.12.
4. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
5. a määrus, uuesti arutada ja rahuldada tema kaebus või saata tagasi halduskohtule uuesti lahendamiseks. Kaebaja palub anda talle advokaat, kuna vaimse puude ja ravimite tõttu ta ei ole suuteline ise hakkama saama. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivust, nagu tegi halduskohus asjades nr 323-894 ja 3-23-1986 ning Riigikohus asjas nr 3-20-
6. Kaebaja teatab, et ta esitab hiljem täiendusi, täpsustusi ja tõendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. X palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
8. a määrus, uuesti arutada ja rahuldada tema kaebus või saata tagasi halduskohtule uuesti lahendamiseks.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 4 lausele 2 tuginedes ning lähtudes kaebaja määruskaebuses märgitust leiab ringkonnakohus, et X taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse ning jättis läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuigi kaebaja märgib määruskaebuses, et ta esitab hiljem täiendusi, täpsustusi ja tõendeid, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jääda ootele määruskaebuse menetlemisega, silmas pidades, et kaebaja on määruskaebuse esitanud tähtaja eelviimasel päeval ning esitatud määruskaebus on ringkonnakohtule mõistetav. 2 5.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale

§ 207

lg 2 ja lg 3 p 2 alusel ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

6. Kaebaja palub määruskaebuses anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses.

§ 110

lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning

-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse ja taotluse halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3