Obsah (4)

§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2457 Määruse kuupäev 30. november 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks s

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. detsembril 2022 Tartu Vanglale taotluse (registreeritud
3. detsembril 2022 nr-ga 1-13/350-1) kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot selle eest, et kõikidesse telefonikabiinidesse ei ole paigaldatud
4. aastal lubatud toole ja see põhjustab talle kannatusi (valusid).
6. jaanuaril 2023 tegi inspektor-kontaktisik X kahjunõude juurde märke, et kahjunõue ei kuulu rahuldamisele, sest kinnipeetavale on võimaldatud kasutada telefoniboksi, kus on pink olemas. 3-23-2457
8. jaanuaril 2023 registreeriti Tartu Vanglas nr-ga 6-24/281-1 X taotlus paigaldada duširuumi tooli kõrvale riiul, sest muidu ei saa ta kasutada pesemise ajal seepi, habemeajamise vahtu, žilette jm esemeid. Samuti kordas kinnipeetav oma soovi, et vangla paneks telefonikabiinidesse toolid, sest tema selg ja jalg valutavad.
9. Tartu Vangla
10. jaanuari
11. a vastusega nr 6-24/281-2 jäeti X taotlus duširuumi riiuli ja telefonikabiinidesse toolide paigaldamiseks rahuldamata.
12. X esitas
13. mail 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud
14. mail 2023 nr-ga 1-13/99-1), millega nõudis duširuumis seina külge kinnitatud dušitooli kõrval riiuli puudumise tõttu hüvitist iga päeva eest 150 eurot ning lisaks
15. mai
16. a toimunud sündmusega seoses 5000 eurot. Sama kahjunõude menetluse käigus esitatud
17. augusti
18. a puuduste kõrvaldamise avalduses (registreeritud
19. augustil 2023 nr-ga 1-13/99-3) selgitas X, et duširuumis riiuli ja seina külge kinnitatud tooli vahet liikumine teeb talle valu ning põhjustab hingelisi üleelamisi, sest talle on vastunäidustatud seismine üle viie minuti. Seoses riiuli puudumisega taotleb ta kahju hüvitamist alates
20. aasta algusest, kui temalt dušitool ära võeti. Ta selgitas, et
21. aastal küll paigutati ühte telefonikabiini tool, kuid talle on kahju tekitatud alates
22. aastast, kui ta Shoonesse tuli. Ta kirjeldas ka erinevaid sündmusi helistamise võimatuse, aga ka duširuumis kukkumise osas.
23. X esitas
24. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt telefonikabiinidesse toolide ja duširuumi riiuli paigaldamata jätmisega. Kaebuse kohaselt esitas X vanglale kahjunõude, taotledes hüvitiseks 300 eurot väärikuse alandamise ja 500 eurot tervise kahjustamise eest iga päeva kohta, seni kuni toolid telefonikabiinidesse ja riiul duširuumi paigaldatakse. X esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
25. Tartu Vangla jättis
26. novembri
27. a otsusega nr 1-13/99-4 kaebaja
28. mai
29. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/99-1 rahuldamata. Vangla leidis, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
30. Tartu Vangla edastas
31. novembril 2023 vastuse kohtunõudele koos kohtueelse menetluse asjakohaste dokumentidega. KOHTU SEISUKOHT
32. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4), millega taotleb vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et ta nõuab kahju hüvitamist kahel põhjusel: 1) kõikidesse telefonikabiinidesse ei ole paigaldatud toole; ja 2) duširuumis puudub seina külge kinnitatud dušitooli kõrval riiul pesemisvahendite tarbeks.

1. mai
2. a kahjunõudes kirjeldatud
3. mai ja
4. mai
5. a sündmustega seoses kaebaja praeguses asjas esitatud kaebusega mittevaralise kahju eest hüvitist ei nõua. Kohus mõistab kaebaja väiteid nii, et tema väärikust alandas ja tervisekahju põhjustas soovitud toolide ja riiuli puudumine ning tema õiguste rikkumine jätkub kuni toolide ja riiuli paigaldamiseni. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuigi Tartu Vangla vaatas kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi seaduses sätestatud tähtajast hiljem. Hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu on lubatav. 2 3-23-2457 10.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbivaatamist ning tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Kaebaja esimese väite kohaselt ei saa ta terviseprobleemide tõttu seistes helistada ning sellega, et igas telefonikabiinis pole tooli, on vangla tekitanud talle tema tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega mittevaralist kahju. 11.
2. Tartu Vangla teatas vastuses kohtunõudele, et kaebaja paikneb II üksuses ning selle piires on ta paiknenud nii S7 kui ka S8 eluosakonnas. Alates
3. augustist 2023 paikneb kaebaja S8 eluosakonnas. Vangla selgitusel on mõlemas eluosakonnas kinnipeetavatel helistamiseks kasutada kolm telefonikabiini ning mõlemas eluosakonnas on ühte kabiini paigaldatud tool. Võrreldes
4. aastaga on kinnipeetavate arv vähenenud (sh ka II üksuses) ja üksuse juhi kinnitusel ei ole tooliga telefonikabiin päeva jooksul pidevalt hõivatud. Seetõttu ei ole nähtud vajadust paigaldada toole ka teistesse telefonikabiinidesse. 11.
5. Niivõrd, kui see ei riiva kinnipeetavate õigusi, võib vanglateenistus otsustada osakonna sisustuse üle omal äranägemisel. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja tervise kaitseks ja tema väärikuse tagamiseks on piisav, et tool on paigaldatud üksnes ühe telefoni juurde. Sellise lahendusega on vangla taganud helistamise ajal istumise võimaluse nii kaebajale kui ka teistele kinnipeetavatele, kelle tervislik seisund ei võimalda helistamise ajal pikemat aega püsti seista. Üksnes asjaolu, et kaebajale oleks mugavam, kui toolid oleksid ka teistes kabiinides, ei kinnita, et kaebaja õiguste tagamiseks on vaja paigaldada toolid kõigisse telefonikabiinidesse. Kaebuse kohaselt on ühe kabiini kõrval pink – seega on võimalik istuda ka helistamise järjekorras oodates. Vangla ei ole sellega, et tool on üksnes ühes telefonikabiinis, kaebaja õigusi ülemäära riivanud.
6. Kaebuse kohaselt on terviseprobleemide tõttu kaebajale kahju põhjustanud ka asjaolu, et pärast seda, kui temalt dušitool ära võeti ja dušitool seina külge kinnitati, ei pandud dušitooli kõrvale riiulit, mistõttu pidi ta minema üle libeda põranda teise seina juurde oma pesuvahendeid võtma. 12.
7. Vangla
8. novembri
9. a otsuse kohaselt võeti
10. a alguses kaebajalt tõepoolest ära dušitool ning ühiskasutatavasse duširuumi paigaldati seina külge dušitool. Muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et dušitooli võimalust vajasid mitmed kinnipeetavad, mistõttu selle paigaldamine ühiskasutatavasse duširuumi andis võimaluse kasutada ühte tooli mitmel kinnipeetaval. Ka kaebajal oli selle muudatuse järel võimalik dušitooli kasutada. Dušitool kinnitati seina külge selleks, et kinnipeetavad ei viiks tooli enda kambrisse ning tooli saaksid kasutada kõik, kellel selleks vajadus. 12.
11. Tartu Vangla
12. novembri
13. a otsusest nähtuvalt paigaldati
14. a juunis S8 osakonna duširuumi dušitooli kõrvale seina külge väike riiul (foto, vastus kohtunõudele, lisa 6). Riiul paigaldati umbes pool aastat pärast dušitooli seina külge paigaldamist. Varasemalt oli riiul duširuumis tõepoolest kaugemal ning juhul, kui kinnipeetav soovis seda kasutada, pidi ta toolilt tõusma ja riiulini kõndima. 12.
15. Kohus leiab, et kaebaja on omistanud oma kannatustele ülemäärase kaalu. Kaebuses esile toodud asjaolud ei osuta sellele, et riiuli asetsemine dušitoolist eemal oleks riivanud tema õigusi märkimisväärselt. Kaebajale võis dušitooli seina külge kinnitamise järgselt käeulatuses oleva 3 3-23-2457 riiuli puudumine ebamugavusi tekitada, kuid ta pole esile toonud, et talle oleksid tekkinud sellised tagajärjed, millest nähtuks, et vangla kahjustas tema tervist või alandas tema väärikust ning nende rikkumiste tõttu tekkis talle mittevaraline kahju. Kaebaja pole väitnud, et duširuumis poleks tooli üldse olnud. Seega ei olnud ta sunnitud end püsti seistes pesema. Tavapärast hoolikust säilitades ja oma terviseseisundit silmas pidades on võimalik duširuumis liikuda ilma libisemata ja kukkumata. Nagu vangla
16. novembri
17. a otsuses kirjeldas, oli kaebajal võimalik panna oma pesemisvahendid duširuumis pesukaussi ning asetada pesukauss koos asjadega dušitooli kõrvale. Seega ei pidanud ta ka olukorras, kus vahetus läheduses riiul puudus, oma asjade võtmiseks tingimata tõusma, vaid ta sai võtta vajalikud asjad pesukausiga enda lähedusse. Seega olid kaebajale Tartu Vanglas loodud tema tervise kaitset ja inimväärikust tagavad pesemistingimused.
18. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et kaebaja õiguste riive on olnud ilmselgelt väheintensiivne, vangla ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ning vangla ei ole toole telefonikabiinidesse ja riiulit duširuumi paigaldamata jättes kaebajale kaebuses väidetud kahju tekitanud. Seepärast on hüvitamiskaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

14. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4