Obsah (7)

§ 1773§ 1775§ 1771§ 177§ 1772§ 1774§ 219

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3740 Kohtuasi Rapla kohtutäitu

) § 1773 alusel peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus (juhiluba nr XXXXXXXX, välja antud 07.06.2016, kehtiv kuni 06.06.2026) ja Eesti kodaniku passi 2 2-23-3740 (dokumendi nr XXXXXXXXXXX, välja antud 08.06.2021, kehtiv kuni 08.06.2031) kehtivus. Kohtutäitur kinnitab, et täidetud on

§ 1773lg-s 1 loetletud tingimused.

Puudutatud isikute seisukohad

1. Sissenõudjate esindaja kinnitas, et võlgnik tasus elatist 05.01.2022, 07.09.2021 ja 03.08.
3. aastal ei ole võlgnikult ühtegi laekumist lastele ja võlgnik pole soovinud ka sõlmida mingeid kokkuleppeid võla tasumiseks.
4. Võlgnik andis 30.05.2023 e-kirjas teada, et juhilubade kehtetuks tunnistamine võtab temalt võimaluse hetkel alustava ettevõttega tegeleda. Samuti võtab see võlgnikult sissetuleku, millega on võimalik elatist tasuda. Arusaamatuks jääb, kuidas juhilubade ja passi kehtetuks tunnistamine laste heaolule ja elatise maksmisele kaasa aitab. Eestisse tagasi kolimine on olnud majanduslikult raske. Seetõttu pole võlgnik saanud elatist tasuda, kuid esimesel võimalusel teeb seda. Vastuseks kohtunõudele selgitas võlgnik 04.06.2023 e-kirjas, et vajab autot liikumiseks, sest tööd asuvad üle Eesti ja tööriistade transport pole teisiti kui oma autoga võimalik. Juhilubadest sõltub võlgniku sõnul otseselt tema sissetuleku võimalus. Samuti on võlgnikul uus elukaaslane ja pere, kes kõik kannataksid oluliselt. Võlgnikul võtab aega, et kõik korda saada. Võlgnik palub arvestada veel seda, et üle kolme aasta tagasi tasus ta elatist ja võla üle 1000 eurot vabatahtlikult. Täiendavalt selgitas võlgnik 20.10.2023 e-kirjas, et üritab üles töötada oma ettevõtet Z OÜ. Hetkel pole võlgnik end töölisena registreerinud, sest pole kogu plaani käima saanud. Võlgnik leiab, et ehitusvaldkonnas tegutsemiseks on load vältimatud. Ühtegi pangakonto väljavõtet võlgnikul esitada pole.
5. Maakohus andis võlgnikule veelkord täiendava tähtaja esitada tõendid 23.10.
6. Võlgnik midagi kohtule ei esitanud. Maakohtu määrus
7. Maakohus rahuldas 25.10.2023 määrusega kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamiseks. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult, keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise, tunnistas võlgniku Eesti kodaniku passi kehtetuks ja keelas võlgnikule passi andmise kuni kaheks aastaks. Maakohus märkis, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ning loa ja dokumendi kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ning loa ja dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (

§ 1775lg 1).

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

1. Vaidlust ei olnud selles, et võlgnik ei ole täitnud ülalpidamiskohustust sissenõudjate ees nõuetekohaselt ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 179/2015/190 ja 179/2015/
2. Võlgnikul tuleb maksta igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot.
3. Võlgnik ei ole asunud vabatahtlikult elatist tasuma ega esitanud kohtu antud korduvateks tähtaegadeks tõendeid. Võlgnik on olnud teadlik nii täitemenetlusest kui ka kohtumenetlusest. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud. Võlgnik ei täitnud pärast hoiatuse kättesaamist

§ 1771lg-s 1 sätestatud tingimusi.

3 2-23-3740 8. Kuna võlgnik kohtu küsimustele ei vastanud ja tõendeid ei esitanud ning teatas vaid, et tal võtab ettevõtte käivitamine aega ning ehitusvaldkonnas on lubade olemasolu hädavajalik, leidis maakohus, et ei ole teada põhjendusi ega esitatud võlgniku poolt tõendeid, miks juhtimisõiguse peatamine ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine oleks võlgniku suhtes

mõttes ebaõiglane või ebaproportsionaalne. 9. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Kuna senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, on põhjendatud kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid, piirates võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelates talle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise

§ 177² lg 1 p 2 alusel tähtajatult.

Maakohus tunnistas kehtetuks võlgniku passi

§ 177² lg 11 p 1 alusel ja keelas selle andmise kuni kaheks aastaks.

Võlgnik on elatise võlgnevusel lasknud tekkida vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv pass. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse ja passi olemasolu puudumine sissenõudjaid halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule teada andnud, et ta täidab nõuetekohaselt elatise täitmise kohustust. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.
2. Võlgnik ei ole kätte saanud kohtutäituri poolt väidetavalt 19.08.2022 saadetud hoiatust ega ka 06.09.2022 saadetud korduvat meeldetuletust. Võlgnik sai kätte 23.01.2023 e-kirja, millele võlgnik ka vastas.
3. Võlgnik kordab maakohtus esile toodut, et elas alates 2019 välismaal, tuli Eestisse tagasi 10.12.2022 ning alustas äritegevusega 02.01.
4. Ehitusvaldkonnas on rasked ajad, millest tingituna pole siiani suutnud kasumit teenida. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks ebaõiglane, kuna siis pole võimalik tutvuda uute objektidega, varustada objekti materjalide ega töövahenditega. Olles niigi raskes majanduslikus seisus, ei ole mõeldav töölise palkamine, kes selle töö võlgniku asemel teeks.
5. Võlgnik tasus 06.09.2021 vabatahtlikult Q arveldusarvele 1059 naela (1200 eurot), mis kattis laste ees tekkinud elatisvõla. Seejärel mõisteti võlgnikult tagaseljaotsusega välja kummalegi lapsele elatis 200 eurot kuus, mis oli võlgnikule ülejõukäiv.
6. Võlgnik suudaks hetkel tasuda mõlemale lapsele 125 eurot kuus ja vähendama võlga kummagi lapse ees 25 eurot kuus, s.o kokku 300 eurot. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võtab selle võimaluse. Võlgnikul ei jää enam muud üle, kui esitada kohtule avaldus eraisiku pankrotiks ja võlgadest vabastamiseks. Menetluse edasine käik
7. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja märgib, et võlgnik ei ole siiani elatist tasunud.
8. Sissenõudjate esindaja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud, kuna võlgnik ei ole elatist tasunud, kuigi väidab määruskaebuses, et tal on võimalik tasuda kummalegi lapsele 125 eurot kuus.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 4 2-23-3740 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
11. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Võlgnik on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde.
12. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas piisavalt, miks kohus rahuldas kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamiseks. Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avalduse rahuldamise eeldused olid täidetud, senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Määruskaebuses on võlgnik palunud maakohtu määruse tühistada tervikuna, kui sisuliselt vaidlustanud üksnes mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamise. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Asjaoludest nähtuvalt on

§ 1772

lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ja olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Kuna kohtutäitur on edastanud võlgnikule

§ 1771

lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust, oli kohtutäituril alus pöörduda kohtusse, et kohaldada võlgniku suhtes seaduses sätestatud meetmeid.

1. Võlgniku väide, et ta ei saanud kohtutäituri 19.08.2022 ja 06.09.2022 saadetud hoiatusi kätte, ei ole asjakohane, kuna võlgnik on määruskaebuses kinnitanud, et ta sai kohtutäituri 23.01.2023 saadetud hoiatuse kätte. Kohtutäitur on küll avalduses viidanud varem saadetud hoiatustele, kuid lugenud hoiatuse võlgniku poolt kättesaaduks 30.01.
2. Hoiatuse kättesaamisest hakkab kulgema 30-päevane periood, mille jooksul on võlgnikul võimalik leida omapoolne lahendus ja täita vähemalt üks

§ 1771lg-s 1 toodud tingimustest.

Hoiatuse mõte seisneb selles, et võlgnikul oleks piisavalt aega enne, kui kohtutäitur kohtule avalduse esitab. Kohtutäitur esitas avalduse kohtule 08.03.2023, s.o enam kui 30 päeva hoiatuse kättesaamisest.

1. Asjaolu, et võlgnik tasus 06.09.2021 (toimikust nähtuvalt laekus 07.09.2021, dtl 63) vabatahtlikult elatise võla 1200 eurot, ei ole samuti hetkel asjakohane, kuna elatist tuleb lastele tasuda järjepidevalt ja mitme aasta tagune ühekordne makse ei muuda olematuks, et pärast viidatud kuupäeva on elatis lastele regulaarselt tasumata.
2. Võlgnik tugineb määruskaebuses sellele, et tal on juhilube vaja tööl käimiseks. Määruskaebuses kordab võlgnik maakohtule esitatud selgitust ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise põhjuste kohta, väites, et ta alustas äritegevusega ehitusvaldkonnas 02.01.2023, kuid ei ole suutnud kasumisse jõuda. 5 2-23-3740
3. Lisaks formaalsete eelduste kontrollimisele tuleb selleks, et võlgniku õigusi piirata, analüüsida, kas õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Selleks tuleb eelkõige

§ 1771

lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse jätta kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata. Mõjuva põhjuse olemasolul ei ole võlgniku õiguste piiramine sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. 26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku esiletoodu puhul tegemist mõjuva põhjusega

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 mõttes, s.t võlgnik ei ole teinud usutavaks, et ta ei ole suuteline elatist maksma, tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste piiramine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Ka asjaolu, et võlgnikul on uus pere, ei vabasta teda vaidlusaluse kohustuse täitmisest. 27. Määruskaebuses kinnitab võlgnik valmidust tasuda mõlemale lapsele elatist 125 eurot kuus ja vähendama võlga kummagi lapse ees 25 eurot kuus. Eeltoodust saab järeldada, et võlgnikul on olnud võimalus elatist tasuda vähemalt osaliselt, kuid ta ei ole seda siiani vabatahtlikult teinud. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et võlgnik oleks soovinud sissenõudjatega kokkuleppele jõuda ja maksegraafiku sõlmida. Vaatamata kohtutäituri selgitustele ei kasutanud võlgnik

§ 1771

lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud võimalusi kohtumenetluse vältimiseks, s.o ei tasunud vähemalt ühe kuu elatist ega avaldanud soovi sõlmida maksegraafikut. Ka kohtumenetluse ajal oli võlgnikul võimalus avalduse rahuldamist vältida, kui ta oleks tasunud kas vähemalt kahe kuu elatise või vähemalt ühe kuu elatise ja sõlminud maksegraafiku (

§ 1774lg 2 p-d 1 ja 2).

Maakohus on võlgnikule tema õigusi ja võimalusi korduvalt selgitanud. Võlgnik on hoiatuse saamisest 9 kuu jooksul piirdunud üksnes paljasõnalise väitega, et ta ei ole ta ülalpidamiskohustust laste ees aastaid täitnud seetõttu, et tema äritegevus ei ole olnud kasumlik.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (RKTKm 09.11.2017, 2-16-12071, p 14.2; TlnRnKm 16.12.2021, 2-20-19202, p 31). Mõjuva põhjusena ei saa käsitada sissetuleku puudumist. Hindamaks seda, kas võlgnikul esines mõjuv põhjus kohustuse täitmata jätmiseks, tuleb arvestada ka seda, kas elatist maksma kohustatud vanem on tõendanud enda suutmatust sissetulekut teenida. Võlgnik ei ole seda teinud. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta ei ole elatist tasunud põhjusel, et ta ei ole võimeline sissetulekut teenima. Võlgnik väidab, et tema valitud tegevus ei ole osutunud kasumlikuks. Võlgnik pole väitnud, et ta oleks üritanud tulusamat tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Asjaolu, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega ehitusvaldkonnas, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema. Mõjuva põhjusena saab käsitada üksnes sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske haigus).
2. Võlgnik väidab, et ta ei saa juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral sissetuleku teenimisega jätkata. Ringkonnakohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib muuta võlgniku elukorralduse keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Tervel ja töövõimelisel võlgnikul 6 2-23-3740 tuleb leida võimalus sissetuleku teenimiseks ka juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik ei ole sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksnud, isegi mitte osaliselt. Üksnes töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu ei saa jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Eelduslikult motiveerib see võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust, s.t juhtimisõiguse piiramine aitab kaasa piirangu eesmärgile (elatise maksmisele). Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik tahab jätkata ettevõtlusega, on tõenäoliselt võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle tegevus ei sõltuks üksnes võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist

§ 177⁵ alusel, kui ta on asunud elatist tasuma.

1. Võlgnik märgib määruskaebuses, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine sunnib teda esitama kohtule maksejõuetusavalduse, et võlgadest vabaneda. Ringkonnakohus selgitab, et ülalpidamiskohustust on peetud sedavõrd oluliseks, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2), kuid püsivate raskuste korral on võlgnikul võimalik esitada hagi laste vastu elatise vähendamiseks ja tõendada, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on olulised asjaolud muutunud (TsMS § 459).
2. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjatel puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 177

⁴ lg 6,

§ 219ja Ts

MS § 696 lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 7