) § 46, § 553 lg 1 p 4, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel Q OÜ seaduslikku esindajat andma Q OÜ ja W OÜ vahel
Paralleelselt W OÜ maksukontrolliga toimub menetlus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, milles on kahtlustused saanud nii W OÜ juhatuse liige X kui ka tema abikaasa Y. Q OÜ viitas, et X esitas maksuhalduriga saavutatud kompromissina 29.11.2021 kirjalikud selgitused tehingute kohta W OÜ juhatuse liikmena, ning Q OÜ avaldas valmisolekut vajaduse korral kirjalikult vastata ka maksuhalduri võimalikele täiendavatele küsimustele, kui see ei kahjusta juhatuse liikme ja tema abikaasa õigusi kriminaalasjas. Q OÜ palus juhul, kui MTA keeldumist ei aktsepteeri, käsitada seda vaidena MTA 06.12.2021 korraldusele. 5. MTA jättis 10.01.2022 vaideotsusega nr 6-1/5073-2 Q OÜ vaide rahuldamata. Teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas korralduse adressaadil on õigus
lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsus nr 3-18-909, p 12). Isikul ei ole õigust
lg 1 p-st 6 tulenevalt keelduda ütluste andmisest, kuulamata ära maksuhalduri poolt esitatavaid küsimusi. Eeldada ei saa, et kõik maksuhalduri poolt esitatavad küsimused on sellised, mis annavad aluse nendele vastamisest
6. Q OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2022 kaebuse, mis on võetud menetlusse nõuetega tühistada MTA 06.12.2021 korraldus nr 12.2-3/0555250-29 suuliste seletuste andmist 2
Küsimuste esitamine kindlas järjekorras on võimalik mh kirjalikult. Vaideotsuses viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest praegusel juhul on tegemist kaebaja seadusliku esindaja ja tema lähedaste osas reaalselt toimuva kriminaalmenetlusega, mida viiakse läbi paralleelselt maksukontrolliga. Seetõttu on enese mittesüüstamise privileegile tuginemine õigustatud. MTA oli enne korralduse andmist teadlik, et X soovib kasutada enese mittesüüstamise privileegi, ja seda arvestades 05.11.2021 nõustus küsima teavet kirjalikult. X vanema kohustustest teavitati maksuhaldurit W OÜ 17.09.2021 taotluses ja 28.09.2021 seletuste andmisel. Maksumenetlust toimetanud maksuaudiitor haigestus
lg 1 p 6 alusel seletuste andmisest keeldumisele, puudub alus heita MTA-le ette muude kaebuses välja toodud asjaolude vaideotsuses käsitlemata jätmist. MTA leiab jätkuvalt, et
lg 1 p-st 6 ei tulene kaebajale õigust etteulatuvalt keelduda ütluste andmisest, kuulamata ära maksuhalduri esitatavaid küsimusi. W OÜ-ga lepiti kirjalike seletuste andmine kokku alles pärast seda, kui maksukohustuslase esindaja oli kaks korda (28.09.2021, 05.11.2021) käinud maksuhalduri juures küsimusi kuulamas ja seletusi andmas. Praegu sellist olukorda ei esine. Arusaadav ei ole, miks ei saa kaebaja kasutada õigust vastamisest keelduda alles pärast küsimuste ärakuulamist. Kirjalik menetlus on aeganõudvam, ebaefektiivsem ja teemast möödarääkimise tõenäosus suurem. Täpsustavaid küsimusi võib olla seetõttu tarvis esitada rohkem, mis koormaks kaebajat enam. Lisaks esineb kahtlus, et kirjalikus menetluses ei vastaks MTA-le huvipakkuvatele küsimustele X isiklikult. MTA-l on uurimisprintsiibi järgi kohustus küsitleda mõlemaid tehinguosalisi. W OÜ kirjalikult, kuid lakooniliselt esitatud vastused vajavad üle kontrollimist, sh asjaolude osas, mida Q OÜ tehingupartner ei saa ega peagi teadma. Selliseid asjaolusid ei ole ilmselt samal põhjusel W OÜ 29.11.2021 kirjalikes seletuses avatud, vaatamata asjaolule, et tehingupoolte seaduslik esindaja kattus. Kuna MTA töötajad on vaktsineeritud, MTA ruumides kasutatakse kõiki COVID-19 haiguse riski maandamiseks ettenähtavaid võimalusi (vestlusruumide desinfitseerimine, tuulutamine, 3
MTA ruumidesse ilmumine ja küsimuste kuulamine ei tähenda enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Q OÜ ja W OÜ ei ole samastatavad. Kirjaliku menetluse kokkuleppeid on kaebajaga võimalik sõlmida pärast ilmumist MTA juurde. Uuritavate tehingute kohta omab kaebaja rohkem teavet kui maksukohustuslane, kes ei peagi teadma, kuidas kaebaja näiteks kauba Poola tehasest tellis ja väidetavalt otse W OÜ objektile tarnis. MTA jaoks on oluline ka kaebajale esitatavate küsimuste järjestus, mis aga kaotaks küsimuste kirjalikult esitamisega oma eesmärgi. MTA on enne kaebajale korralduse andmist pöördunud maksukohustuslase poole. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks ei pea MTA eelnevalt olema ammendanud kõiki võimalusi saada sama teavet maksukohustuslaselt. Tegemist ei oleks pelgalt formaalse kohtumisega, sest MTA-l on kaebajale sisulised küsimused, mida soovitakse võimaliku vääriti mõistmise vältimiseks koostöös konstruktiivselt arutada. Kaebaja ei saa MTA eest otsustada, kas menetlustoiming on vajalik või mitte. Vahetu suhtlus võimaldab paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest tähtsust omavad mh tajutavad aspektid (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis). Viide maksuaudiitori haigestumisele ei ole asjakohane, sest audiitor ei haigestunud tööl ega ka mitte COVID-19 haigusesse. 8. Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2022 otsusega Q OÜ kaebuse rahuldamata.
lg-st 1 ja § 61 lg-st 1 tulenevalt on kolmandalt isikult teabe nõudmine MTA kaalutlusotsus. MTA 06.12.2021 korralduses on toodud välja kaebajalt nõutava teabe seos maksumenetlusega (s.o W OÜ kajastas 2020. a juuni kuni novembri käibedeklaratsioonidel soetust Q OÜ-lt). Maksuhalduri välja toodud põhjendusi suuliste selgituste nõudmiseks on peetud kohtupraktikas piisavaks (nt Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800). Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et maksukohustuslaselt saadud vastused vajasid kontrollimist ning lisaks on oluline esitatavate küsimuste järjekord. Need on menetlustaktikalised kaalutlused, mida teabe andmise korralduses enamasti ei selgitata. Kuivõrd kaebaja seaduslik esindaja ei puutunud 06.12.2021 korralduse kaudu MTA-ga kokku esimest korda ja oli W OÜ juhatuse liikme rolli kaudu kursis MTA-le antud teabega, ei saanud maksuhalduri menetlustaktikalised kaalutlused olla kaebaja jaoks üllatuslikud. MTA teostas korralduse andmisel kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kaebaja ei väida, et MTA poleks teabe saamiseks W OÜ poole üldse pöördunud, tuginedes üksnes sellele, et MTA ei pöördunud 29.11.2021 kirjalike selgituste täpsustamiseks uuesti maksukohustuslase poole. MTA 06.12.2021 korralduse puhul on
lg-t 2 ja § 61 lg-t 2 järgitud (vt ka Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19). Kaebaja teatas 17.12.2021 avalduses / vaides, et keeldub suuliste seletuste andmisest
MTA-l ei saanud enne 06.12.2021 korralduse andmist olla kindlat teadmist, et kaebaja soovib tugineda teabe andmisest keeldumise alusele. MTA 10.01.2022 vaideotsuses ei ole väidetud, et kaebaja ei võiks suuliste seletuste andmisel tugineda
lg 1 p-le 6, vaid üksnes selgitatud, et välistatud on vastamisest keeldumine enne MTA küsimusi ära kuulamata. Vastav põhjendus tugineb Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsusele nr 3-18-909 (p 12), mis on asjakohane sellest olenemata, et viidatud asjas ei olnud kriminaalmenetlust alustatud. Vastustajal on õigus, et suuliste seletuste andmiseks kohustatud isiku soov tugineda
lg 1 p-le 6 ei muuda suuliste seletuste andmiseks kohustavat korraldust õigusvastaseks, sest keeldumine eeldab teadmist, mida maksuhaldur isikult küsib.
Lisaks ei nähtu 05.11.2021 protokollist, et üleminek kirjalikule menetlusele olnuks tingitud X isikuga seotud asjaoludest, mida MTA oleks kindlasti pidanud arvesse võtma ka 06.12.2021 korralduse andmisel. Kaebaja juhatuse liikmel ei saanud tekkida ootust, et MTA küsib edaspidi temalt teavet üksnes kirjalikult. Vastupidine piiraks
Kuna maksukohustuslane ja kolmas isik on juhatuse liikme kattumisest olenemata erinevad isikud ning MTA-l on õigus ise otsustada, kelle poole täiendava teabe saamiseks pöörduda, siis ei saa MTA-le heita ette pöördumist kolmanda isiku poole, selle asemel, et nõuda täiendavat infot maksukohustuslaselt. Kaebaja 17.12.2021 avaldusest ei nähtunud juhatuse liikme vanemakohustuste täitmisega ja COVID-19 haiguse riskiga seotud põhjuseid. MTA ei saanud neid W OÜ nimel esitatud varasematest pöördumistest ka Q OÜ-le üle kanda. MTA-l tuleb arvestada vaid neid põhjendusi, mis on konkreetses avalduses välja toodud. Tegemist ei ole ka selliste põhjustega, mille tõttu tuleb MTA 06.12.2021 korraldus lugeda ebaproportsionaalseks. Korralduse täitmise ebamugavus ei muuda selle täitmise nõudmist veel õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et juhatuse liikmel puudus mõistlik võimalus jätta laps MTA korralduse täitmise ajaks kellegi hoolde. Väikese lapse kasvatamine ei ole asjaolu, mille tõttu oleks MTA suuliste seletuste andmiseks kohustavaid korraldusi peetud ülemäära koormavaks. Haigestunud maksuaudiitori asendamine viitab pigem sellele, et MTA ametnikud ei tule haigena tööle, mistõttu on MTA ametiruumides väiksem nakatumise oht. Pole välistatud, et sarnaselt W OÜ-ga (vt 04.11.2021 e-kiri) oleks MTA pakkunud 20.12.2021 toimuma pidanud vestlusel kaebajale varianti broneerida Skype’i tuba, kuhu saab suuliste seletuste võtmise ajaks sisse logida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Q OÜ palub 14.07.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei ole vastanud kõigile kaebaja põhiväidetele (vt 02.05.2022 seisukoha p-d 31, 41–45) ja ei ole hinnanud kõiki olulisi tõendeid (s.o 02.05.2022 seisukohale lisatud tõendid). Halduskohus leidis vääralt, et MTA on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Vaidlustatud MTA korralduse üldsõnalised põhjendused on konkreetse vaidluse asjaoludega seostamata. Sel juhul võiks vastustaja kõigis samalaadsetes korraldustes tugineda standardses sõnastuses esitatud menetlustaktikalistele kaalutlustele, arvestamata adressaadiga seotud asjaolusid. Sisuliselt nõuab maksuhaldur kaebaja esindajalt seletuste andmist suuliselt põhjusel, et: 1) seadusandja on näinud seletuste suulise vormi ette eelduslikult efektiivsema alternatiivina kirjalikele selgitustele ning 2) suuliselt on võimalik küsimused esitada üksteise järel, et maksukohustuslast eksitada esimese küsimusega ja ajada lõksu teise küsimusega. MTA viidatud menetlustaktikalised kaalutlused ei ole sobilikud olukorras, kus kaebaja seadusliku esindaja suhtes on samadel asjaoludel algatatud kriminaalmenetlus. Suuliste seletuste andmise nõude põhjendamatust kinnitab asjaolu, et maksukohustuslase juhatuse liikmena anti kaebaja seaduslikule esindajale võimalus esitada vastused kirjalikult ja ta on need seletused ka esitanud. 5
Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja vaidlustas korralduse üksnes osaliselt (menetlusvormi osas), mitte ei ole keeldunud teabe esitamisest. Kaebaja esitas nõutud dokumentaalsed tõendid ja oli valmis vastama MTA küsimustele kirjalikult. Selle aluseks oli ühelt poolt vajadus kaitsta kaebaja seadusliku esindaja ja tema lähedase õigusi kriminaalmenetluses ning teiselt poolt vajadus koguda vastamiseks teavet, mida kaebaja seaduslik esindaja ei pruukinud omada, kuivõrd ta viibis kontrolliperioodil lapsehoolduspuhkusel. Vaidlus ongi selle üle, kas vastustaja teostas kaalutlusõigust korrektselt, valides menetlusvormi, mis ei sobi kokku faktilise olukorraga.
lg 1 p-le 6 tuginemise võimalus ei sõltu sellest, millises vormis menetlus läbi viiakse. Need asjaolud, miks kaebaja vaidlustas korralduses valitud menetlusvormi olid vastustajale maksumenetlusest juba teada (vt 02.05.2022 seisukohale lisatud tõendid), ja neid tulnuks kajastada juba korralduses, rääkimata vaideotsusest. Vaides oli selgelt viidatud kaebaja seadusliku esindaja suhtes maksumenetluses valitud kirjalikule menetlusvormile ja MTA-le teatavaks tehtud kaebaja seadusliku esindajaga seotud asjaoludele. Kaebaja vaidlustas arusaadavalt senise kirjaliku menetlusvormi muutmist ja isegi kui seejuures poleks viidatud vastustajale juba teada olnud asjaoludele, pidanuks MTA nendega kaalumisel ikkagi arvestama. Vaide argumentatsioon ei piira korralduse õiguspärasuse hindamist nende asjaolude osas, mille haldusorgan jättis kaalumata (s.o kaebaja juhatuse liikme vanemakohustuste täitmine ja COVID-19 haiguse risk). Korraldus on antud MTA initsiatiivil ja vastustajal tuli selgitada ise välja kõik tähtsust omavad asjaolud (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). Praegu olid asjaolud maksuhaldurile samast menetlusest juba teada (sh valitud nende põhjal kirjalik vorm), kuid nendega ei ole kaalumisel arvestatud. Halduskohtu tõlgendus, et MTA ei pidanudki kirjaliku vormi muutmist põhjendama, tähendab sisuliselt seda, et vastustajal puudus üldse kohustus asjaolusid kaaluda. Kohus ei ole samas põhjendanud, miks ei ole tegemist kaalutlusotsusega. Halduskohus hindas korralduse proportsionaalsust vääralt. Ebaõige on järeldus, et 05.11.2021 üleminekut kirjalikule menetlusele ei tinginud X isikuga seotud asjaolud, mida MTA oleks kindlasti pidanud arvesse võtma ka 06.12.2021 korralduse andmisel. Lähtuda ei saa ainult 05.11.2021 protokollist, vaid arvestada tuleb ka teiste tõenditega.
lg 2 järgi on kolmas isik maksukohustuslasega võrreldes a priori teisejärguline teabeallikas. Seega on ebaproportsionaalne piirata kolmanda isiku õigusi intensiivsemalt kui maksukohustuslase õigusi (nõudes maksukohustuslase suhtes rakendatud kirjaliku vormi asemel kolmandalt isikult seletusi suuliselt). Halduskohus ei ole seda aspekti hinnanud. Samuti on maksukohustuslast ja kolmandat isikut eristatud puhtformaalselt, jättes kõrvale asjaolu, et sisuliseks adressaadiks on mõlemal juhul sama füüsiline isik (X). Halduskohtu argumendid seoses X vanemakohustuste täitmise ja COVID-19 haiguse riskiga on abstraktsed ning viide kohtupraktikale umbmäärane. Kohus ei selgitanud, kelle hoolde oleks X pidanud 2020. a-l sündinud lapse jätma, ning ei hinnanud ka hooldaja otsimisega kaasnevaid tagajärgi (sh ei kuulu lapse hooldaja kulud
MTA-le oli teada asjaolu, et X ei ole vastunäidustuste tõtu COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud, ning sellega tulnuks arvestada. Maksuaudiitori haigestumine üksnes suurendas kaasnevaid riske ning vastustaja ei ole tõendanud audiitori haigestumisega seotud asjaolusid, mistõttu ei saanud kohus neile tugineda kui faktidele. Väljaspool mõistlikku kahtlust on, et MTA ametiruumides liigub palju inimesi ja seega on haiguste leviku risk kõrge. X oleks ohutult ja ka tõhusamalt saanud vastata MTA küsimustele kirjalikus vormis. Halduskohus asus vaidlustatud korraldust tühistamata jättes sisuliselt teostama kaalutlusõigust maksuhalduri asemel. Kaebaja jääb seisukohale, et kui vastustajal esines vajadus täpsustada üle maksukohustuslase esitatud teavet, tulnuks selleks esmalt pöörduda uuesti W OÜ poole. Sama füüsiline isik kui teabeallikas ei saa teada rohkem, sõltuvalt sellest, kas ta esindab ühte või teist menetlusosalist. Kõik MTA küsimused olid suunatud Xle. Kolmandale isikule korralduse 6
lg 1 p 6 ei anna õigust jätta MTA juurde ilmumata ja minimaalselt küsimusi ära kuulamata.
Maksumenetluses valitud kirjalik vorm käis W OÜ, mitte Q OÜ kohta ning juhatuse liikmete kattuvus ei anna alust väita MTA sõnamurdlikkust. W OÜ puhul mindi kirjalikule vormile üle alles pärast kahte luhtunud kohtumist, kuid Q OÜ-ga polnud ühtegi kohtumist veel toimunud. Seetõttu ei olnud tegemist varem valitud menetlusviisi muutmisega. Väited seoses vanemakohustuste täitmisega ja COVID-19 haiguse riskiga on otsitud ning halduskohus hindas korralduse proportsionaalsust õigesti. Kaebaja ei ole väitnud, et tema juhatuse liikmel puudus mõistlik võimalus jätta laps kellegi hoolde. Korralduse täitmine võis olla juhatuse liikmele ebamugav, kuid mitte ülemääraselt koormav. Kaebaja jätab lisaks põhjendamatult kõrvale MTA menetlustaktikalised kaalutlused suulise vormi valikul. Alusetu on etteheide, et halduskohus jättis tuvastamata, et maksuaudiitor ei haigestunud tööl ja mitte COVID-19 haigusesse. Kaebaja ei ole senini tõendanud väidet, et X oli vaktsineerimata. MTA ametiruumides rakendati COVID-19 haiguse leviku ajal kõrgendatud ohutusmeetmeid, mis maandasid nakatumise riski oluliselt. Teatavate riskide esinemine ei anna objektiivset alust väita, et korralduse täitmine olnuks ebaproportsionaalne. Pigem on tegemist otsitud põhjendustega. Halduskohus on tõlgendanud
Kolmandal isikul võib olla teavet, mida maksukohustuslasel ei ole või mida maksukohustuslane ei soovi MTA-le avaldada, kuid kolmandal isikul puudub objektiivne alus selle andmisest keelduda. Seisukoht, et MTA soovis üksnes täpsustada W OÜ seletusi, on oletuslik ja põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt.
lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks 7
lg-st 3 ja § 62 lg 4 p-st 1 tulenevalt andma
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetlus teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Samuti peab olema märgitud korralduse täitmise tähtaeg ning isik võib taotleda selle tähtaja pikendamist vastavalt
§-s 50 sätestatule (
14. Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos toimuva maksumenetlusega ja maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, eriti kui maksukohustuslasel ei saagi olla neid dokumente, mille esitamist on maksuhaldur kolmandalt isikult nõudnud. Piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama.
lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks
lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12).
lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (
) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (mh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed muul viisil, sh pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult eeldada teabe või dokumentide olemasolu.
lg 4 kohaselt võimalik suuliste seletuste andmisele ilmuda koos esindajaga (nt advokaadiga), kes saab aidata vältida nii juhatuse liikme eksitamist kui ka ennast või oma lähedasi süüstavate seletuste andmist. 18. Q OÜ märkis 17.12.2021 avalduses, et Xl on seadusest (s.o
lg 1 p-st 6) tulenev õigus keelduda korralduse täitmisest ning isik kasutab seda õigust suuliste seletuste andmisest keeldumise osas, olles siiski jätkuvalt valmis vastama maksuhalduri kirjalikele küsimustele, kui see ei kahjusta tema enda või tema abikaasa õigusi kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Avalduses märgiti lisaks: „Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri teabe andmisest keeldumist, palun käsitleda käesolevat keeldumist vaidena Maksu- ja Tolliameti 06.12.2021 korraldusele nr 12.2-3/0555250-29.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud MTA 10.01.2022 vaideotsuses nr 6-1/5073-2 käsitlema muid küsimusi peale selle, kas Xl on õigus
lg 1 p 6 alusel keelduda ilmumast suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Sellele on vaideotsuses vastatud asjakohaselt ja kooskõlas kohtupraktikaga (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsus nr 3-18-909, p 12). Olukorras, kus ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleksid absoluutselt välistanud Q OÜ seaduslikult esindajalt seletuste nõudmise suulises vormis, ei pidanud vaideorgan hakkama enda initsiatiivil analüüsima argumente, millele vaide esitaja ei ole vaides tuginenud. Uurimispõhimõte ei ole piiramatu ning asjaolude uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (nt Riigikohtu 08.06.2022 otsus nr 3-20-1631, p 11). Kuivõrd vaidemenetluse eseme määravad samas ära vaide nõue ja alus, mitte vaide õiguslikud põhjendused, ei ole kaebajal takistust tuua kohtumenetluses välja täiendavaid argumente, miks on vaidlustatud korraldusega pandud suuliste seletuste andmise kohustus tema hinnangul õigusvastane. 19. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et MTA 06.12.2021 korralduses ei tulnud eraldi põhjendada, miks nõutakse Q OÜ seaduslikult esindajalt seletusi suuliselt, aga W OÜ seaduslikul esindajal võimaldati esitada seletused kirjalikult. Tegemist on erinevate menetlusosalistega ja asjaolu, et nende juhatuse liikmed kattuvad, ei tähenda, et neid oleks võimalik samastada. Kolmandal isikul ei ole alust tugineda maksukohustuslasega tehtud 9
-st ei tulene lisaks keeldu, et kolmandalt isikult teabe nõudmine ei tohiks põhimõtteliselt toimuda koormavamal viisil kui maksukohustuslaselt endalt, vaid maksuhalduri valitud menetlustoimingu viisi proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse isikuga seonduvate asjaolude põhjal. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et MTA 06.12.2021 korraldust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ja korralduse tühistamist vaidlustatud osas ei tingi mh asjaolu, et selles ei ole n-ö etteruttavalt vastatud kaebaja võimalikele hilisematele vastuväidetele. Kuna MTA 10.01.2022 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt, pole alust ka seda tühistada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.