KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2023 Tsiviilasja number 2-21-9179 Tsiviilasi A

§ 654lg- st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas Aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid (pankrotis; edaspidi ka võlgnik) tasus kostjale 6300 eurot õigusabiteenuse osutamise eest või mitte. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et võlgnik tasus kostjale alusetult kuue arve alusel kokku 6300 eurot ning see summa tuleb võlgnikule tagastada. 9.Maakohus asus seisukohale, et asjas leidis tõendamist kostja ja võlgniku vahel suulise õigusabilepingu sõlmimine ning selle raames kostja poolt võlgnikule õigusabiteenuse osutamine võlgnikule esitatud 6 arve mahus. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus arvestas menetluses ebaõigesti tõenditega, mille vastuvõtmisest tulnuks keelduda. Samuti on hageja seisukohal, et asjas esitatud tõendid ei tõenda veenvalt kostja väiteid õigusabilepingu raames teenuse osutamise kohta või vähemalt mitte sellises mahus õigusabiteenuse osutamist nagu kajastub kostja poolt võlgnikule esitatud arvetel. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu, tuues esile järgmise.
2. Seonduvalt hageja etteheidetega tõendite vastuvõtmisel maakohtus toob ringkonnakohus esile, et tõend peab vastama

§ 229lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid 4

§ 272lg 2 mõttes.

See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks

§ 251

või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega

§ 232lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12.

oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Seega sai maakohus C kirja asjas tõendina arvestada. Õige on küll hageja väide, et see tõend esitati maakohtule hilinenult, maakohtu määratud tähtaega rikkudes, kuid ringkonnakohtu arvates võttis maakohus selle tõendi põhjendatult asja materjalide juurde, sest sama isiku tunnistajana ülekuulamise taotlus oli sellel ajal veel lahendamata ja nagu asjast nähtub, jättis maakohus selle taotluse hiljem rahuldamata. Sellises ebamäärases olukorras ei saanud maakohus kostjale ette heita hilinemist tõendite esitamisel, eriti olukorras, kus see asjaolu ei põhjustanud menetluse viibimist. Hageja väide, et C kirja ei saanud asja lahendamisel arvestada, ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kuigi kostja taotles nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist, vaidles hageja kostja taotluse rahuldamisele korduvalt vastu, sh ei nõustunud hageja tunnistaja ärakuulamisega ka videosilla vahendusel, kuigi tunnistaja oli nõus selliselt ütlusi andma. Hageja seisukohtadest saab järeldada, et veenvateks tõenditeks, mis tõendaksid kostja väiteid, said olla vaid teatud liiki dokumentaalsed tõendid, ülejäänute vastuvõtmisest tulnuks maakohtul keelduda. Selle seiskohaga ei saa ringkonnakohus nõustuda, sest

§ 232

lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 12.Riigikohus on 25.11.2020.a tsiviilasjas nr 2-18-10961 tehtud lahendis avaldanud seisukoha, et kirja kui dokumentaalse tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1115-15, p 18). Kuigi asjast nähtuvalt oli tunnistaja C nõus andma ütlusi videosilla vahendusel, asus maakohus asjas tõendeid hinnates seisukohale, et C kirjalikel ütlustel pole kohtu hinnangul sedavõrd määravat kaalu, et ainuüksi nende pinnalt nõustuda kostja väidetega õigusabilepingu sõlmimise ja täitmise kohta. Samas asus maakohus seisukohale, et kuna C kirjas avaldatu riimub kostja esindaja DP vande all antud ütlustega (tl 131-133) puudub alus jätta need tõendina kõrvale. Seega hindas maakohus C kirjas avaldatut kriitiliselt, arvestades sellega ka hageja seisukohti C kirja kui tõendi usaldusvääruse kahtluse alla seadmise kohta.
5. Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheited maakohtule kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamise kohta on põhjendamatud. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest (

§-d 267-2681) nähtub, et pool saab teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Hageja ei andnud nõusolekut kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks.

§ 229

teise lõike kohaselt võib hagimenetluses olla tõendiks ka menetlusosalise vande all antud seletus. Seega ei ole iseenesest välistatud, et kohus tugineb otsust tehes menetlusosalise vande all antud seletusele. Ringkonnakohus toob ka esile, et selle üle otsustamine, kas kohus kuulas põhjendatult omal algatusel poole vande all ära, kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (riigikohtu 06.12.2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430/58, p19). 14. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega selles, et eelmenetluses ei toonud kosja piisavalt põhjalikult esile, milliste asjaolude kohta ta seadusliku esindaja vande all ärakuulamist taotleb ning mida ta C kirjaga tõendada soovib. Asjast nähtuvalt on kostja nii 5

§ 232lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele maakohus oma otsuse järeldused rajas. Maaakohtu otsusest on selgelt jälgitav, millistele tõenditele on kohus otsuse rajanud ning nendeks ei ole ainult C poolt kirjalikult avaldatu ja kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud seletused nagu on leidnud hageja. Asjaolu, et kostja ei ole esile toonud konkreetselt, milline oli ajamaht iga lepinguprojekti koostamise või muu osutatud õigusabiteenuse eest, ei välista ringkonnakohtu arvates kostja väidete tõendatuse tuvastamist. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. 15.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus 16.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 6