) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Antud juhul on pooled jõudnud kokkuleppele enne tsiviilasjas hagimenetluse alustamist. Kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist (
lg 4).
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus leiab, et kinnitamiseks esitatud kompromiss vastab
lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Kostja on ise kohtule avaldanud, et soovib võla ära maksta ning et ta töötab ja saab seetõttu võlga tasuda. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada
2. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohus selgitab lisaks, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ühtlasi selgitab kohus, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 3.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas – menetluskulud sisalduvad kompromissisummas. Kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 162,20 euro tagastamiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivuna 324,41 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 162,20 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. 5. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse
Määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.