← Eesti

2-22-5484/81

2-22-5484 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-5484 Tsiviilasi S P hagi I M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes I M vastuhagi S P vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7000 eurot Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja esindajad
  2. november 2023 Hageja (vastuhagis kostja): S P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja (vastuhagis hageja): I M (isikukood XXX ), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
  3. Jätta I M taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
  4. Rahuldada S P hagi osaliselt ja I M vastuhagi täielikult.
  5. Lõpetada S P ja I M kaasomand korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) suhtes.
  6. Müüa korteriomand XXX (registriosa nr XXX ) avalikul enampakkumisel ja jagada müügi tulem pärast müügikulude mahaarvamist S P ja I M vahel pooleks.
  7. Jätta S P nõue I M 3249,69 euro välja mõistmiseks rahuldamata.
  8. Lõpetada S P ja I M ühisomand sõiduki Volvo XC90, reg märk XXX , ja haagise Respo 751, reg märk XXX , suhtes.
  9. Müüa sõiduk Volvo XC90, reg märk XXX , avalikul enampakkumisel ja jagada müügi tulem pärast müügikulude mahaarvamist S P ja I M vahel pooleks.
  10. Jätta haagis Respo 751, reg märk XXX , S P ainuomandisse ja mõista S P I M kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest 575 eurot.
  11. Mõista S P I M kasuks välja viivis hüvitiselt (575 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 1

(8)2-22-5484
  1. Mõista S P I M kasuks välja põhivõlg 1012,07 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Haginõue
  3. S P (hageja) esitas hagi I M (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise ja hüvitise nõudes.
  4. Hageja ja kostja on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) kaasomanikud võrdsetes osades. Poolte abielu lahutati
  5. juunil
  6. Pärast lahutust on korteriomand olnud kostja kasutuses. Eksperthinnangu järgi on korteriomandi turuväärtus 19 000 eurot.
  7. Poolte abielu ajal sõlmisid nad ühiselt laenulepingu nr XX. Abielu lahutamise ajal seisuga oli laenujääk 6250,31 eurot (summa täpsustatud
  8. detsembri 2022 kohtuistungil). Selle summa tasus pärast lahutust hageja, viimase makse tegi ta
  9. juulil
  10. Laenu kasutati perekonna huvides, see on märgitud abikaasade ühises tuludeklaratsioonis
  11. aasta kohta.
  12. juunil 2006 sõlmitud laenulepingu lisaga saadud raha eest osteti perele sõiduk Audi A6, reg märk XXX, auto oli perekonna kasutuses aastatel 2006‒2012, seda kasutati muu hulgas selleks, et viia kostjat koertenäitustele, millel ta regulaarselt osales.
  13. aastal kasutas kostja autot Leedus koertekasvanduse ja näituse külastamiseks ning näitust Tallinnas.
  14. Hageja taotleb korteriomandi jätmist kostja ainuomandisse, endale kostjalt hüvitisena 9500 euro väljamõistmist ja kostja tahteavalduse asendamist kinnistusregistrisse omanikukande tegemiseks. Alternatiivselt taotleb hageja korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 19 000 eurot ja müügist saadud raha jagamist poolte vahel võrdselt. Lisaks taotleb hageja kostjalt poole laenulepingu nr XX alusel tasutud ühiskohustusest ehk 3249,69 euro välja mõistmist. Kostja vastus hagile
  15. Kostja vaidleb vastu hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisile jätta korteriomand kostja omandisse. Kostja ei ole huvitatud korteriomandi endale jätmisest. Kostja on olnud nõus korteriomandi müümisega kohtuväliselt ega ole vastu selle müügile avalikul enampakkumisel ja raha jagamisega poolte vahel võrdselt, kui eelnevalt kustutatakse hüpoteek, alghinda kohus ei määra ja müügihinna arvelt tasutakse enampakkumise kulud. Kostja leiab, et enampakkumise alghinna määramine kohtulahendiga ei ole kohtu pädevus, alghinda saab määrata ainult kompromissiga. 2
(8)2-22-5484
  1. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele kostjalt 3249,69 euro väljamõistmiseks. Hageja esitatud kontoväljavõte ei tõenda kostja kohustust. Muud hageja esitatud tõendid ei tõenda laenu kasutamist perekonna huvides. Laenu ühine deklareerimine ei eelda, et tegemist oleks perekonna huvides võetud laenuga, laenulepingu andmed on kajastatud vaid hageja osas, enammakstud tulumaks tagastati hagejale. Hageja nimetatud sõidukit Audi A6 ei ostetud laenu, vaid peres olemasoleva raha eest. Sõidukit ei kasutatud perekonna huvides, selle müügist saadud rahast perele kasu ei olud. Sõidukiga näitustel käimine ei ole tõendatud ja isegi kui oleks käidud, ei ole kahe ürituse külastamine piisav, et lugeda sõiduk kasutatuks perekonna huvides. Laenu näol ei ole tegemist ühisvara hulka kuuluva kohustusega. Vastuhagi
  2. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise, võla väljamõistmise ja tahteavalduse andmise nõudes.
  3. Poolte ühisomandis on sõiduk Volvo XC90, reg märk XXX , ja haagis Respo 751, reg märk XXX . Müügikuulutuste keskmise järgi on sõiduki turuväärtus kostja hinnangul 4850 eurot ja haagise turuväärtus 1150 eurot. Sõiduk ja haagis on hageja valduses.
  4. Poolte kaasomandis oleva korteriomandi majandamiskulud ilma korteri kasutamise kuludeta olid
  5. aastal 650,23 eurot,
  6. aastal 666,55 eurot ja
  7. aastal 707,37 eurot, kokku 2024,15 eurot. Kostja tasus need kulud üksi.
  8. Kostja taotleb poolte ühisvara hulka kuuluvate sõiduki ja haagise jagamist selliselt, et jätta need hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis sõiduki eest 2425 eurot ning haagise eest 575 eurot. Alternatiivselt taotleb kostja sõiduki ja haagise müüki avalikul enampakkumisel, müügihinnast enampakkumise kulude katmist ja ülejäänud raha jagamist poolte vahel võrdselt. Lisaks taotleb kostja hagejalt korteri majandamiskuludest poole ehk 1012,07 euro väljamõistmist ning mõlemalt rahaliselt nõudelt viivise väljamõistmist.
  9. Seoses korteriomandit koormava hüpoteegi kustutamisega loobus kostja
  10. novembril 2023 nõudest hageja kohustamiseks anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Hageja vastus vastuhagile
  11. Hageja vaidleb vastu sõiduki Volvo jätmisele tema omandisse. Kostja pakutud väärtus ei ole õige, sõiduki tehniline seisukord on halb. Hageja pakub sõiduki müümist enampakkumisel. Selle õige väärtus on 2559 eurot. Haagise on hageja nõus jätma endale, kuid vaidleb vastu kostja nimetatud väärtusele, hageja on haagise eest nõus maksma hüvitist 500 eurot.
  12. Hageja ei nõustu korteri kulude väljamõistmisega, sest ei ole saanud korterit viidatud ajavahemikul kasutada. Põhjendamatu on kostja nõue hüvitada külma ja sooja vee ning gaasi kulu. Taotlus protokolli parandamiseks
  13. Kostja esitas
  14. detsembril taotluse
  15. novembri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks, sest protokollis 00:08:37 algab kostja esindaja sõnadega, aga need olid hageja esindaja sõnad.
  16. Kohus leiab, et vajadus protokolli parandamiseks puudub. Nimetatud protokollis on 00:08:37 kirjas „Kostja esindaja: seal on toodud ära koera nimi J J , kellega oleks pidanud toimuma paaritamine.“ Jutt käib hageja esitatud tõendist, mille kohta kohus hagejalt selgitust 3
(8)2-22-5484 küsis, mistõttu on kontekstist selge, et tegemist on hageja vastusega. Samuti on rääkija tuvastatav helisalvestiselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi täielikult.
  2. Vaidlust ei ole selles, et pooled on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) kaasomanikud, nad on kaasomanikena kantud kinnistusraamatusse (dtl 12). Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk Volvo XC90, reg märk XXX , ja haagis Respo 751, reg märk XXX , kuuluvad poolte kui endiste abikaasade ühisvara hulka. Sisuliselt ei ole hageja ka vaielnud vastu kostja majandamiskulude hüvitamise nõudele. Küll aga on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasutud laenumaksete hüvitamist pooles osas. Kaasomandi lõpetamine
  3. Hageja on esitanud korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamise nõude ja taotlenud korteriomandi jätmist kostja ainuomandisse ja endale hüvitise väljamõistmist või alternatiivselt korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel. Kostja vaidleb vastu korteriomandi tema omandisse jätmisele, kuid on nõus korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel.
  4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud asja jagamise viisi suhtes kokkulepet ei saavuta, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
  5. Kuivõrd kostja korteriomandit endale ei soovi ning korteriomandi jagamise viisina peavad mõlemad pooled sobivaks müüki avalikul enampakkumisel ja pärast müügikulude katmist raha jagamist poolte vahel võrdselt, tuleb kaasomand lõpetada sel viisil.
  6. Pooltel on aga erimeelsus selles osas, kas kohtumäärusega tuleb määrata enampakkumise alghind. Hageja on taotlenud määrata alghinnaks 19 000 eurot ja näha ette kohtutäituri õigus vara alla hinnata. Kostja on seisukohal, et alghinna määramine ei ole õige ega otstarbekas, sest see takistaks müüki ja korteriomandi väärtuse osas pole üksmeelt.
  7. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini sätestatud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda vara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (RKTKo 3-2-1-38-14, p 16; RKTKo 3-2-1-1417, p 36; RKTKm 3-2-1-61-17, p 12.1).
  8. Hageja on korteriomandi alghinna määramisel tuginenud P K OÜ koostatud hindamisaktile
  9. veebruarist 2022 (dtl-d 18‒52). Alghinnaks pakutud väärtus on seega peaaegu kaks aastat vana ega pruugi enam olla adekvaatne. Sellises olukorras on mõistlik, kui müügi korraldaja saab lähtuda kehtivast turusituatsioonist. Pooltel on võimalik anda kohtutäiturile menetluse läbiviimiseks vajalikku informatsiooni, sh andmeid selle kohta, 4
(8)2-22-5484 milliseks on korteriomandi väärtust varem hinnatud. Sellest tulenevalt jätab kohus enampakkumise tingimused kindlaks määramata ning avaliku enampakkumise saab korraldada täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades kaasomandi lõpetamise eripära. Ühisomandi lõpetamine
  1. Kostja on esitanud ühisvara jagamise nõude ja taotlenud sõiduki ja haagise jätmist hageja ainuomandisse ja endale hüvitise väljamõistmist. Hageja on nõus haagise jätmisega enda omandisse, kuid vaidleb vastu sõiduki enda omandisse jätmisele.
  2. novembril 2023 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled ühisele seisukohale, et sõiduk tuleb müüa avalikul enampakkumisel.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel võib asja muu hulgas jätta kas hüvitise vastu ühele kaasomanikest või müüa avalikul enampakkumisel.
  4. Kuna sõiduki ja haagise jagamise viisi üle vaidlust ei ole, on põhjendatud haagise osas rahuldada kostja nõue, lõpetada poolte ühisomand haagisele selliselt, et jätta haagis hageja ainuomandisse, ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis poole haagise väärtuse ulatuses. Poolte ühisomand sõidukile tuleb lõpetada sõiduki müügi kaudu avalikul enampakkumisel ja pärast müügikulude mahaarvamist jagada tulem poolte vahel võrdselt.
  5. Kuivõrd sõiduk müüakse avalikul enampakkumisel, mille käigus kujuneb sõiduki hind, ei ole vaja analüüsida sõiduki väärtuse ja tehnilise seisukorra kohta esitatud väiteid ja tõendeid.
  6. Pooled on erinevatel seisukohadel haagise väärtuse osas. Hageja on nõus omandama haagise, makstes kostjale hüvitisena 500 eurot. Kostja on esitatud müügikuulutuste (dtl-d 415‒416) pinnalt seisukohal, et haagise väärtus on 1150 eurot ja seega peab hüvitise suuruseks olema 575 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid teistsuguse väärtuse kohta, määrab kohus kostjale haagise omandi kaotuse eest makstava hüvitise suuruseks 575 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.
  7. Kostja taotleb lisaks hüvitiselt viivise välja mõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab kostja taotluse. Laenumaksete eest hüvitise tasumise nõue
  8. Hageja taotleb kostjalt poole laenulepingu nr XX alusel tasutud ühiskohustusest ehk 3249,69 euro välja mõistmist.
  9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 5 sätestab, et solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele.
  10. Hageja tugineb sellele, et laenulepingust nr XX tekkis pooltel solidaarkohustus. Hageja on ajavahemikul
  11. juunist 2018 kuni
  12. juulini 2020 tasunud laenumakseid 1724,86 eurot ning lepingu lõpetamisel
  13. juulil 2020 laenujäägi 4774,52 eurot ja tasu 4,03 eurot (dtl-d 15‒17, 172).
  14. Laenuleping on sõlmitud
  15. jaanuaril 2004, lepingus on laenusaajaks hageja ja kaaslaenusaajaks S A (dtl-d 157‒158). Laenulepingu lisa on sõlmitud
  16. mail 2006 ja 5
(8)2-22-5484 sellele on laenusaajana alla kirjutanud hageja (dtl-d 159‒165). Kostja allkirja ei ole ka laenulepingu kindlustusleppel (dtl 166) ega ole kostjat nimetatud maksegraafikus (dtl-d 167‒171). Laenulepingust ega selle lisast seega kostjal laenu tagastamise kohustust ei tulene.
  1. Hageja on seisukohal, et laen on poolte solidaarkohustus, sest tegemist on endiste abikaasadega ja laen võeti abielu ajal.
  2. Pooled abiellusid
  3. juunil 2004 (dtl 191) ja lahutasid
  4. juunil 2018 (dtl 14). Laenuleping sõlmiti
  5. jaanuaril 2004, seega enne abiellumist, mille tõttu ei saanud sellest tekkida abikaasade solidaarset kohustust. Laenulepingu lisa sõlmiti aga abielu ajal,
  6. mail
  7. PKS § 210 lg 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne kehtiva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Laenulepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 20 lg 2 järgi vastutavad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Seega peab hageja tõendama, et laenulepingu lisaga võetud laen oli perekonna huvides.
  8. Laenulepingu lisaga on laenulimiiti suurendatud 7034,77 euro võrra (dtl 164). Laenu kasutamise sihtotstarve on korteriomandi ost ja renoveerimine (dtl 159).
  9. detsembri 2022 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tegelikult kasutati lisalaenu sõiduki Audi A6, reg märk XXX, ostmiseks, mis oli perekonna kasutuses alates 2006 kuni 2012 ja mida kasutati muu hulgas selleks, et toimetada kostjat näitustele, millel viimane regulaarselt osales (dtl 198). Nimetatud Audi A6 osteti
  10. mail 2006 (dtl 210). Müügilepingus sõiduki hinda märgitud ei ole, lepingus müüjana nimetatud isikule kanti samal päeval üle 109 000 krooni ehk 6966 eurot, makse selgituseks on märgitud „ülekanne“ (dtl 211). Kuupäevade ja summade järgi on lisalaen, sõiduki ost ja ülekanne omavahel seostatavad, mistõttu võib hageja selgitust lisalaenu kasutamise kohta pidada usutavaks. Kumbki pool ei ole ka esitanud tõendeid raha teistsuguse kasutamise kohta. Sõiduk müüdi
  11. aastal, kostja andis selleks nõusoleku (dtl 212‒213).
  12. Kostja väidab, et sõidukit ei kasutatud perekonna huvides, vaid tegemist oli hageja „meheliku kapriisiga“. Hageja on sõiduki kasutamise tõenduseks esitanud selgituse ja fotod (dtl-d 439‒444), ühel fotol on A G ja D G allkirjad kuupäevaga
  13. september 2023
(444). Fotol on kolm inimest ja kolm koera. Teistel hageja esitatud fotodel on näha sõidukit Audi ja koera. Hageja selgitas, et kinkis
  1. aastal kostjale inglise buldogi tõukutsika ja sõidukiga Audi A6 sõitsid nad koertenäitustele. Kevadel 2010 sõideti Kaunasesse, G on sõbrad Leedust, kelle korteris peatuti. Hageja
  2. septembri 2023 menetlusdokumendis on Leedus käimise aastaks märgitud 2008 (dtl 437). Suvel 2011 käidi sõidukiga Audi A6 näitusel Tallinnas. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid ei ole korrektsed ega tõenda hageja väiteid, kirjalikes dokumentides on erinevad kuupäevad, lisaks ei ole ainult kaks faktiväidet piisavad, et tõendada sõiduki kasutamist perekonna jaoks.
  3. Sõiduki puhul võib küll eeldada selle kasutamist perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks (nt RKTKo 2-15-15138, p 20), kuid antud juhul on kostja sõiduki sellisele kasutamisele vastu vaielnud ning väitnud, et kostjal ei olnud sel ajal juhiluba ja peres oli ka teine sõiduk (dtl 496). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, et Audi A6 ostmine oleks otsustatud koos või et hiljem sõiduki müügist saadud raha oleks kasutatud perekonna jaoks. Sõiduki kasutamise kohta kuue aasta jooksul on hageja ainult väitnud, et sellega käidi koos kostjaga kahel korral näitustel Kaunases ja Tallinnas. Fotodelt ei ole samas võimalik tuvastada, kes sõidukiga sõitis ning kus ja millal on fotod tehtud. Kostja ei ole väitnud, et peres koera ei olnud või et temaga näitustel ei käidud, kuid isegi kui hageja väiteid pidada tõendatuks, ei saa kohtu hinnangul kuue aasta jooksul sõidukiga kahel korral kusagil käimist 6
(8)2-22-5484 pidada piisavaks, et lugeda sõiduk kasutatuks perekonna huvides sellisel määral, mis tooks kaasa kostja kaasvastutuse hageja võetud lisalaenu eest.
  1. Hageja on toonud esile, et kostja oli nõus Audi A6 müügiga
  2. aastal, mis tähendab, et sõiduk oli ühisvara. Väide on õige, abielu ajal soetatud asjad lähevadki reeglina abikaasade ühisomandisse, kuid see ei tähenda automaatselt, et vara soetamiseks võetud kohustus oleks ühine.
  3. Lisaks on hageja esitanud abikaasade ühise tuludeklaratsiooni
  4. aasta kohta, milles on hageja osas eluasemelaenuna deklareeritud ka vaidlusaluse laenulepingu intressid (dtl-d 200‒209), ning Maksu- ja Tolliameti tõendi, et pooled esitasid aastatel 2004‒2012 ühised tuludeklaratsioonid (dtl 220). Tagastatav tulumaks on
  5. aasta deklaratsioonil palutud kanda hageja arvele. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine ega selles laenu märkimine ei eeldanud samas, et tegemist peaks olema solidaarse kohustusega.
  6. Hageja on ka väitnud, et kuna laenu tagamiseks oli kaasomandis olevale korteriomandile seatud hüpoteek, teadis kostja laenust ja oli selle võtmisega nõus. Samas ei ole oma varaga kohustuse täitmise tagamise eelduseks see, et vara omanik ja laenu tasumiseks kohustatud isik kokku langeksid.
  7. Kokkuvõttes ei anna hageja esitatud väited ja tõendid alust järeldada, et laen oleks võetud ühiselt või seda kasutatud perekonna huvides, millest tulenevalt saaks seda pidada poolte solidaarkohustuseks. Seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 3249,69 euro välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Majandamiskulude hüvitamise nõue
  8. Kostja palub mõista hagejalt välja pool korteriomandi XXX, majandamiskuludest, mis ilma korteri kasutamise kuludeta olid ajavahemikul 2019‒2021 2023,15 eurot ja millest pool on seega 1012,07 eurot.
  9. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
  10. Pooled olid kostja nimetatud ajavahemikul korteriomandi kaasomanikud. Korteriga seotud kulusid kandis sel ajal kostja (dtl-d 474‒478).
  11. Hageja on öelnud, et ei ole nõus maksma vee ja gaasi eest, sest ei ole korterit nimetatud ajal kasutanud. Kostja arvutustest nähtuvalt on kostja vee ja gaasi kulud nõutavast summast maha lahutatud (dtl-d 237‒242). Muid vastuväiteid hagejal majandamiskulude hüvitamise nõudele esitanud ei ole. Pool kostja tasutud majandamiskuludest ehk 1012,07 eurot tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista.
  12. Kostja taotleb lisaks põhivõlalt viivise välja mõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab kostja taotluse. Menetluskulude jaotus
  13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 7
(8)2-22-5484
  1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  2. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Vastuhagi on ühisvara jagamise nõue ehk hagiline perekonnaasi. Nii hagi kui ka vastuhagi kulude jaotuse põhimõtete järgi on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.