← Eesti

2-22-143846/9

Obsah (10)§ 442§ 448§ 405§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-143846 Tsiviilasi Aktsi

§ 442lg 10).

2-22-143846 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule

§ 448

lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus võttis 08.03.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse lihtsustatud korras, milles kohus mh selgitas, et kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 405lg 1 p 9 alusel teeb kohus asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Eelnevast tulenevalt kohus märgib vaid järgmist. Hagi aluseks on X AS ja kostja 27.02.2019 sõlmitud liitumisleping 27782898, 14.03.2019 sõlmitud mobiilsideteenuste liitumisleping 9100034 ja 23.12.2019 sõlmitud järelmaksu müügileping 1512423, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. X AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
  2. Kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada.
  3. Juhindudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. 6.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot/h (dtl 149), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 200 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 200 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 535 2 2-22-143846 (315+20+200) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 535 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 7. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.