3-23-1032/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1032 Määruse kuupäev

1. detsember 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.Xi kaebus Sihtasutus Viljandi Haigla tegevuse peale RESOLUTSIOON
2. Tagastada X.Xi kaebus.
3. Jätta X.Xi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Jätta X.Xi taotlus kaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata.
5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6. X.X (kaebaja) esitas
7. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse peale. Kaebaja heidab ette, et teda on hoitud palatites, milles puudus ventilatsioon ja kus ka aknaid ei saanud avada. Kaebaja arvates on teda seetõttu koheldud ebainimlikult ja piinatud. Värske õhu puudumine tekitas kaebaja väitel talle ka tervisekahju. Kaebaja palub tunnistada, et toimus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 rikkumine. Kaebaja nõuab mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Samuti palub kaebaja, et kohus kohustaks Sihtasutust Viljandi Haigla paigaldama kõikidesse palatitesse sundventilatsioon või akendele õhuaknad ning saadaks haiglasse tema tõendite hindamiseks kohtu komisjoni. Kaebaja soovib saada ka oma kaebusest koopiat. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3-23-1032
9. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Harju Maakohtu
10. veebruari
11. a määrusega vabastatud talle Tallinna Linnakohtu
12. juuni
13. a kohtuotsusega nr 2-1/807/03 mõistetud karistuse kandmiselt ning ta on määratud psühhiaatrilisele sundravile kuni tervenemiseni või kuni tema ohtlikkuse äralangemiseni. Kaebaja viibib Sihtasutuse Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus. Vastavalt põhikirjale on Sihtasutuse Viljandi Haigla puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga.
14. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlustada seda, kuidas teda on sundravi kohaldamisel koheldud. Kaebaja teeb psühhiaatriakliinikule etteheiteid eelkõige sundventilatsiooni puudumise osas. Riigikohtu halduskolleegium on
15. aprilli
16. a otsuses haldusasjas nr 3-31-16-09 leidnud, et tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi puhul on võimalik eristada avalik-õiguslikku otsustust isiku ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks ja tervishoiuteenuse osutamist kui viidatud otsuse järgset eraõiguslikku suhet. Analoogselt piirdub avalik-õiguslik suhe ka käesolevas asjas vaid isikule tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustuse tegemisega. Viidatud otsusele järgnev raviteenuse osutamine ja sellega seonduvad suhted kaebaja ja Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel on eraõiguslikud suhted ning selle suhte pinnalt tekkinud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
18. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
19. Kaebaja soovib kaebuses, et kohus väljastaks talle koopia kaebusest. Kaebaja ei ole täpsustanud, miks on talle enda kaebusest koopia saamine vajalik. Kohus ei pea kaebusest koopia väljastamist praegusel juhul põhjendatuks. Menetlusdokumentidest koopiate saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (Riigikohtu
20. oktoobri
21. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13). Kohus leiab, et kaebajal oli enne kaebuse kohtule edastamist võimalik teha sellest ärakiri. Kohtu hinnangul puudub X.Xl vajadus riigi kulul tema enda esitatud kaebusest koopia saamiseks, mistõttu jätab kohus kaebusest koopia saamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2