Obsah (6)

§ 29§ 22§ 150§ 23§ 65§ 81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8331 Tsiviilasi M. S. avaldus I. väljakuulutamiseks Mene

) § 22 lg 7 ja § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. S. (avaldaja) esitas
2. juunil 2023 Tartu Maakohtule avalduse I. L. pärandvara (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas
3. juulil
4. Avalduse kohaselt ei piisa pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks. Pärandvara inventuuri kohaselt kuulub pärandvarasse raha 307 eurot 48 senti ning kohustused 3121 eurot 60 senti. Seetõttu palub avaldaja välja kuulutada võlgniku pärandvara pankroti.
5. Kohus võttis pankrotiavalduse
6. septembri
7. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Küllike Miti (ajutine haldur) ja kohustas teda esitama kohtule kirjaliku aruande

§ 22

lg 2-s nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse pärandvara pankroti maksejõuetuse osas.

1. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvara hulgas varalisi õigusi 307 eurot 48 senti (raha kontol 306 eurot 71 senti ja raha kogumishoiusel 77 senti) ning kohustusi vähemalt 3121 euro 60 sendi ulatuses. Lisaks on avaldaja kandnud pärandvara inventuuri kulusid 52 eurot ja matuse korraldamise kulusid 2762 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna pärandvara arvel ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri arvates tuleb menetluse raugemise vältimiseks määrata pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 500 eurot. Ajutine haldur palub kindlaks määrata enda tasu
2. jaanuari
3. a täpsustuse kohaselt 252 eurot 3 senti (lisandub käibemaks).
4. Maakohus määras
5. oktoobri
6. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. KOHTU SEISUKOHT 2
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
8. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 7. Arvestades pankrotiavalduses ning ajutise halduri aruandes toodud andmeid võlgniku vara ja kohustuste kohta, kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara menetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on pärandvara hulgas varalisi õigusi 307 eurot 48 senti (raha kontol 306 eurot 71 senti ja raha kogumishoiusel 77 senti; dtl 47) ning kohustusi vähemalt 3121 euro 60 sendi ulatuses. Lisaks on avaldaja kandnud pärandvara inventuuri kulusid 52 eurot ja matuse korraldamise kulusid 2762 eurot. Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõidetavaid või -nõutavaid tehinguid (dtl 42). Lisaks ei ole kohtu deposiiti tasutud edasise menetluse läbiviimiseks kohtu määratud summat. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses (krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, pikaajaline töövõimetus ja sellest tulenevad toimetulekuraskused), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

1. K. Mitt tuleb vabastada ajutise halduri kohustustest.
2. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning muud menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

1. Ajutine haldur on taotlenud
2. jaanuaril 2024 täpsustuse kohaselt enda ülesannete täitmise eest tasu 252 eurot 3 senti (lisandub käibemaks). 10.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

10.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 4 tundi 45 minutit (tunnitasu 53 eurot 06 senti, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Samuti on 3 põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 252 eurot 3 senti. 10.3.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1), s.o 55 eurot 45 senti. 10.4. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist võlgnikule kuuluva vara arvel, paludes anda AS-ile SEB Pank korralduse enne kontole seatud kohtutäiturite arestide alusel ja võlgniku pärijale maksete tegemist kanda ajutise halduri tasu võlgniku kontolt OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 29

lg 81 kohaselt kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama sätte lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse

§ 81lg-s 8 nimetatud ajutise esindaja tasu.

Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Eelnevat arvestades tuleb ajutise halduri taotlus rahuldada selliselt, et kohus kohustab AS-i SEB Pank lähtuvalt ajutise pankrotihalduri taotlusest ja

§ 29

lg-st 81 (koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg-ga 1) kanda ajutise halduri töötasu võlgniku arvelduskontolt OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole enne seatud kohtutäiturite arestide alusel makse tegemist ja enne võlgniku pärijale makse tegemist. 11. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4