← Eesti

1-23-2504/19

Obsah (19)§ 213§ 423§ 64§ 65§ 199§ 201§ 69§ 75§ 74§ 78§ 22§ 121§ 15§ 16§ 56§ 57§ 58§ 4231§ 73

1-23-2504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL resolutiivosa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2023. a, Paide Kriminaalasja number 1-23-2504 (22263000373) Kohtunik Anu Tammeniit K

§ 213

lg 2 p 1, 3 järgi, Maia Sammul süüdistuses

§ 213

lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3 järgi ja Janar Karus süüdistuses

§ 213

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav AKSEL SAMMUL isikukood: 39104236037; elukoht: x x, x, x x; kodakondsus: Eesti; haridus: x; emakeel: eesti keel; töökoht: x x x, x; karistatus: varem karistatud 3-l korral, viimati: - Pärnu Maakohtu 19.10.2022. a otsusega

§ 423

¹ järgi rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 1379 eurot,

§ 64

lg 5 alusel määrati viia täide iseseisvalt.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 03.02.2022.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 9 kuu ja 20 päeva vangistusega, mis asendati 290 tunni üldkasuliku töö tunniga. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja riigi õigusabi korras Siim Mõistlik 1 1-23-2504 Süüdistatav MAIA SAMMUL isikukood: 47406054910; elukoht: x x, x, x x; kodakondsus: Eesti; haridus: x; emakeel: eesti keel; töökoht: x; karistatus: - Pärnu Maakohtu 27.09.2021. a otsusega

§ 213lg 1 järgi 10 kuud vangistust 1 aastase katseajaga.

Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja riigi õigusabi korras Margo Põbo Süüdistatav JANAR KARUS isikukood: 38203014917; elukoht: x x, x x x; kodakondsus: Eesti; haridus: x; emakeel: eesti keel; töökoht: x OÜ, tööline; karistatus: varem karistatud 4-l korral, viimati: - Tartu Maakohtu 13.07.2021. a otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi 1 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 656 tunni üldkasuliku tööga 18 kuulise tähtajaga. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja riigi õigusabi korras Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi 1. Süüdi tunnistada Aksel Sammul

§ 201lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõista liitkaristus 19.10.2022.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 9 (üheksa) kuu ja 20 (kahekümne) päeva vangistusega, mis asendati 290 (kahesaja üheksakümne) tunni üldkasulikku tööga, mis on käesolevaks hetkeks täidetud ning rahalise karistusega 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 1379 (tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust ning rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 1379 (tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot.

§ 64lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

Aksel Sammulil ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. 2. Süüdi tunnistada Maia Sammul

§ 201lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2 1-23-2504 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.09.2021.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümne) kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on Maia Sammul kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Süüdi tunnistada Janar Karus

§ 213lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Karus ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Janar Karus kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 1-23-2504 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.06.2023.

a.

  1. Tsiviilhagid 4.
  2. Rahuldada kannatanu AS XX tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt solidaarselt välja kannatanu AS XX kasuks 73 756,50 eurot ning mõista Janar Karuselt välja kannatanu AS XX kasuks 1679,99 eurot, millised summad kanda kannatanu arvelduskontole nr x. 4.
  3. Rahuldada kannatanu Y OÜ tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt solidaarselt välja kannatanu Y OÜ kasuks 2225,73 eurot, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr x. 4.
  4. Tsiviilhagide täitmise tagamiseks jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 21.10.
  5. a määrusega nr 1-22-6293 arestitud: 4.3.
  6. Aksel Sammulile kuuluv V haagis registreerimismärgiga x, VIN x (sõiduk asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn); 4.3.
  7. Maia Sammulile kuuluv sõiduauto A registreerimismärgiga x, VIN x (sõiduk asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn); 4.3.
  8. WWule (
  9. isik) kuuluv sõiduauto B registreerimismärgiga x, VIN x (sõiduk asub x. x x x, x). 4.
  10. Tsiviilhagi tagamise abinõud jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kehtima kuni nõuete täitmiseni.
  11. Menetluskulud 5.
  12. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aksel Sammulilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1087,50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 727,44 eurot, kokku 1814,94 eurot 5.
  13. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Maia Sammulilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1087,50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 416,40 eurot, kokku 1503,90 eurot. 5.
  14. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Karuselt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1087,50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 267,36 eurot, kokku 1354,86 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Aksel Sammulil kasutada viitenumbrit 99923700019175, Maia Sammulil kasutada viitenumbrit 99923700019188 ja Janar Karusel kasutada viitenumbrit
  15. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  16. Kohtuotsus saata kannatanute AS XX ja Y OÜ esindajale AAile ja kolmanda isiku seaduslikule esindajale ning jõustumisel täitmiseks Maia Sammuli ja Janar Karuse elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. 4 1-23-2504 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav alates 21.06.
  17. a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Aksel Sammul isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, mille eest teda on karistatud Pärnu Maakohtu 03.02.
  18. a otsusega

§ 213lg 1 järgi, ajavahemikul 10.04.2022.

a kuni 19.06.

  1. a on x x x x x x x, x x x x x ja x linnas x x x asuvas R AS asuvates tanklates tankinud ja omastanud temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga, mille pin kood oli talle teada ning hiljem mobiiltelefoni app´i kasutades kokku 11 124,89 liitrit erimärgistusega diislikütust ja 43 630,37 liitrit diislikütust järgmistel kuupäevadel ja kellaaegadel: - 10.04.
  2. a kell 17.16 O 142,16 liitrit; - 11.04.
  3. a kell 20.57 O 522,69 liitrit; - 17.04.
  4. a kell 22.03 O 566,61 liitrit; - 20.04.
  5. a kell 23.53O 669,90 liitrit; - 23.04.
  6. a kell 19.49 U 263,41 liitrit; - 24.04.
  7. a kell 21.16 O 209,82 liitrit; - 25.04.
  8. a kell 17.15 U 123,96 liitrit;  kell 17.21 U 206,98 liitrit;  kell 22.50 O 661,37 liitrit; - 27.04.
  9. a kell 16.07 U 403,10 liitrit; - 28.04.
  10. a kell 01.58 U 628,67 liitrit;  kell 21.37 O 1291,44 liitrit; - 30.04.
  11. a kell 04.30 U 422,25 liitrit;  kell 06.30 U 483,01 liitrit;  kell 23.40 O 672,24 liitrit; - 02.05.
  12. a kell 03.40 U 48,05 liitrit;  kell 03.50 U 544,13 liitrit; - 03.05.
  13. a kell 17.08 U 55,79 liitrit;  kell 22.37 U 110,43 liitrit;  kell 23.09 U 257,47 liitrit; - 04.05.
  14. a kell 15.16 U 108,67 liitrit;  kell 18.08 U 408,05 liitrit;  kell 18.50 U 50,02 liitrit;  kell 18.55 U 362,22 liitrit  kell 19.47 U 101,50 liitrit;  kell 23.21 O 1192,13 liitrit; - 05.05.
  15. a kell 11.11 U 91,71 liitrit; - 06.05.
  16. a kell 04.16 U 316,12 liitrit;  kell 04.53 U 572,76 liitrit;  kell 19.40 U 200,00 liitrit; 5 1-23-2504 - - - -  kell 19.42 U 8,21 liitrit; 07.05.
  17. a kell 03.44 U 395,64 liitrit;  kell 04.07 U 400,63 liitrit;  kell 04.47 U 200,11 liitrit;  kell 15.06 U 44,36 liitrit; 08.05.
  18. a kell 01.47 O 425,52 liitrit;  kell 02.09 O 545,75 liitrit;  kell 05.49 O 220,45 liitrit; 09.05.
  19. a kell 00.13 O 654,29 liitrit; 10.05.
  20. a kell 04.02 U 31,99 liitrit;  kell 08.25 U 47,97 liitrit; 11.05.
  21. a kell 10.20 U 25,94 liitrit; 12.05.
  22. a kell 15.49 U 120,85 liitrit;  kell 20.28 U 218,53 liitrit;  kell 20.33 U 44,09 liitrit;  kell 23.20 U 600,06 liitrit; 13.05.
  23. a kell 00.50 U 267,51 liitrit;  kell 19.45 U 175,07 liitrit; 14.05.
  24. a kell 03.41 U 1055,25 liitrit;  kell 18.55 U 72,78 liitrit; 15.05.
  25. a kell 03.07 U 475,21 liitrit;  kell 03.52 U 508,50 liitrit;  kell 04.35 U 144,32 liitrit; 16.05.
  26. a kell 02.26 U 38,35 liitrit;  kell 02.31 U 385,23 liitrit;  kell 03.10 U 612,55 liitrit; 17.05.
  27. a kell 02.03 U 75,25 liitrit;  kell 02.14 U 1052,78 liitrit; 18.05.
  28. a kell 00.05 U 202,44 liitrit;  kell 00.08 U 70,84 liitrit;  kell 01.16 U 32,50 liitrit;  kell 01.25 U 818,55 liitrit; 19.05.
  29. a kell 00.38 U 29,98 liitrit;  kell 00.50 U 1063,23 liitrit; 20.05.
  30. a kell 04.10 U 21,67 liitrit;  kell 04.22 U 1053,97 liitrit; 21.05.
  31. a kell 04.27 O 1225,60 liitrit;  kell 05.42 U 18,06 liitrit; 22.05.
  32. a kell 07.50 U 21,70 liitrit;  kell 08.02 U 1132,74 liitrit; 23.05.
  33. a kell 00.12 U 55,82 liitrit;  kell 00.50 U 1100,02 liitrit; 28.05.
  34. a kell 03.04 U 30,01 liitrit;  kell 04.03 U 1117,38 liitrit; 29.05.
  35. a kell 02.00 U 1119,43 liitrit; 30.05.
  36. a kell 04.39 U 28,38 liitrit;  kell 04.43 U 33,94 liitrit;  kell 04.44 U 14,05 liitrit;  kell 04.54 U 900,01 liitrit; 6 1-23-2504 - - - - - - - 31.05.
  37. a kell 01.55 U 1000,12 liitrit; 01.06.
  38. a kell 16.07 U 34,14 liitrit;  kell 20.08 U 224,04 liitrit;  kell 22.30 O 400,45 liitrit; 02.06.
  39. a kell 00.50 U 1063,90 liitrit;  kell 23.47 U 26,84 liitrit; 03.06.
  40. a kell 02.03 O 1724,47 liitrit;  kell 09.57 U 2,37 liitrit;  kell 10.01 U 403,35 liitrit; 04.06.
  41. a kell 00.04 U 637,85 liitrit;  kell 00.07 U 18,10 liitrit;  kell 15.42 U 118,50 liitrit;  kell 19.30 U 215,85 liitrit; 05.06.
  42. a kell 00.31 U 1008,81 liitrit;  kell 00.33 U 29,05 liitrit;  kell 02.14 U 80,49 liitrit;  kell 02.17 U 84,30 liitrit; 08.06.
  43. a kell 05.37 U 400,06 liitrit;  kell 19.11 U 400,06 liitrit;  kell 19.14 U 70,69 liitrit;  kell 23.08 U 24,03 liitrit;  kell 23.14 U 425,15 liitrit; 09.06.
  44. a kell 01.26 U 63,26 liitrit;  kell 01.56 U 1037,00 liitrit; 10.06.
  45. a kell 02.29 U 1037,52 liitrit;  kell 02.33 U 189,26 liitrit;  kell 21.36 liitrit U 281,34 liitrit;  kell 22.41 U 501,72 liitrit; 11.06.
  46. a kell 00.36 U 1000,08 liitrit;  kell 01.35 U 1000,07 liitrit;  kell 15.54 U 53,22 liitrit;  kell 16.26 U 245,80 liitrit;  kell 20.37 U 208,49 liitrit;  kell 20.44 U 92,61 liitrit;  kell 20.45 U 4,68 liitrit; 14.06.
  47. a kell 04.36 U 49,95 liitrit;  kell 20.20 U 214,40 liitrit; 15.06.
  48. a kell 00.10 U 1027,09 liitrit;  kell 00.14 U 388,12 liitrit;  kell 00.56 U 1000,12 liitrit;  kell 02.05 U 46,20 liitrit;  kell 02.46 U 1027,22 liitrit;  kell 16.41 H 12,98 liitrit;  kell 18.05 H 57,51 liitrit;  kell 23.22 U 503,18 liitrit;  kell 23.23 U 22,65 liitrit; 16.06.
  49. a kell 00.09 U 4,54 liitrit;  kell 00.10 U 4,54 liitrit; 17.06.
  50. a kell 00.39 U 25,32 liitrit; 7 1-23-2504 -  kell 01.08 U 1009,08 liitrit;  kell 01.16 U 422,56 liitrit;  kell 01.53 U 1000,40 liitrit;  kell 02.28 U 1000,35 liitrit;  kell 03.48 U 28,82 liitrit; 19.06.
  51. a kell 00.36 U 800,03 liitrit;  kell 02.23 U 345,65 liitrit;  kell 05.20 U 20,26 liitrit. Kokku on kütuse omastamisega tekitatud XX AS-le varaline kahju 75 436,49 eurot. XX AS-ile suures ulatuses varalise kahju tekitamisega andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, pani Aksel Sammul toime

§ 213lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- tankis ja omastas 06.06.

  1. a (kell 2.36 194,68 liitrit ja kell 03.22 1013,05 liitrit) ja 08.06.
  2. a kell 2.19 834,22 liitrit x x x OÜ-le Y kuuluvast tanklast temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga, pin koodi sisestades ja mobiiltelefoni app´i kasutades kokku 2041,95 liitrit eriotstarbelist diiselkütust, millega tekitas OÜ-le Y varalist kahju kokku 2225,73 eurot. OÜ-le Y varalise kahju tekitamisega andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, pani Aksel Sammul toime

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maia Sammul isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, ajavahemikul 10.04.

  1. a kuni 19.06.
  2. a x x x x x x x, x alevikus x x x ja x linnas x x x asuvas R AS asuvates tanklates ühiselt ja kooskõlastatult Aksel Sammuliga on osutanud Aksel Sammulile füüsilist kaasabi, kus Aksel Sammul on tankinud ja omastanud temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga kokku 11 124,89 liitrit erimärgistusega diislikütust ja 43 630,37 liitrit diislikütust ning Maia Sammul on kuriteole kaasaaitajana olnud juhtimisõiguseta Aksel Sammulile autojuhiks eelpool nimetatud tanklatesse sõitmiseks sõiduautodega B reg nr x ja A 5x reg nr x ning haagisega V reg nr x. Kokku on kütuse omastamisega tekitatud XX AS-ile varaline kahju 75 436,49 eurot. Samuti osutas Maia Sammul Aksel Sammulile füüsilist kaasabi 06.06.
  3. a ja 08.06.
  4. a x x x OÜ-le Y kuuluvast tanklast Aksel Sammulile tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga kokku 2041,95 liitrit eriotstarbelist diiselkütuse tankimisel ja omastamisel, millega tekitas OÜ-le Y varalist kahju kokku 2225,73 eurot. Füüsilise kaasabi osutamisega Aksel Sammulile varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kahju tekitamisel suures ulatuses, olles juhtimisõiguseta Aksel Sammulile autojuhiks tanklatesse sõitudel, toetades tema tahtlust arvutikelmuse toimepanemiseks, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, pani Maia Sammul toime

§ 213lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8 1-23-2504 Janar Karus varem varguse toime pannud isikuna 04.06.2022. a kell 09.10 on x x x x x x x asuvas R AS asuvas tanklas tankinud ja omastanud Aksel Sammulile tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga 1012,65 liitrit diislikütust. XX AS-ile varalise kahju 1679,99 eurot tekitamisega andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani Janar Karus toime

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus Aksel Sammul süüdi tunnistada

§ 213lg 2 p 1, 3 alusel ning mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra vähendada ja mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel liita 19.10.2022.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 1379 eurot ja 03.02.2022. a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistus 1 aasta ja 1 kuu vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 9 kuud vangistust. Kanda jääb 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 1379 eurot, mis viia täide iseseisvalt. Samuti palus prokurör Maia Sammul süüdi tunnistada

§ 213lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3 alusel ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra vähendada ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 27.09.2021.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis asendada 540 tunni üldkasuliku tööga 2 aastase tähtajaga, millise ajal on Maia Sammul kohustatud järgima kriminaalhoolaja järelevalve all

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Samuti palus prokurör Janar Karus süüdi tunnistada

§ 213lg 2 p 1 alusel ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra vähendada ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust, mis jätta tingimisi kohaldatama

§ 74

lg 1 ja 3 alusel kriminaalhooldaja järelevalve all, kui Janar Karus ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kaitsja Siim Mõistlik leidis, et Aksel Sammuli süüdistus tuleks ümber kvalifitseerida

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Samuti leidis, et piisavalt ei ole tõendatud kütuse omastamine süüdistusaktis märgitud viisil, vaid tõendatud on üksnes see osa, mis puudutab U juures toimunud omastamist. Kaitsja palus kohaldada Aksel Sammulile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendada lähtudes lühimenetluse sätetest 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, mida suurendada Pärnu Maakohtu 19.10.2022. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, mis asendada

§ 65

lg 3 ja § 69 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Rahaline karistus viia täide iseseivalt. KrMS § 180 lg 3 alusel palus kaitsja vähendada Aksel Sammuli sundraha suurust poole võrra. Samuti palus süüdistava kanda jäävate menetluskulude tasumine ajatada 12 kuuks. Tsiviilhagid palus kaitsja rahuldada osaliselt, s.o selles osas, mis süüdistus Aksel Sammuli suhtes on põhjendatud. Kaitsja Margo Põbo ei pidanud Maia Sammulile esitatud süüdistust põhjendatuks ning leidis, et Maia Sammul ei ole saanud kaasabi osutada arvutikelmuse toimepanemisele, sest põhitegu ei kvalifitseeru arvutikelmusena vaid omastamisena. Kaitsja palus Maia Sammul õigeks mõista. Juhul kui kohus mõistab Maia Sammuli süüdi või kvalifitseerib teo ümber, siis palus kaitsja karistada Maia Sammulit sanktsioonimäära miinimumi lähedase karistusega ning seda vastavalt lühimenetluse sätetele vähendada 1/3 võrra. Kaitsja palus Maia Sammuli menetluskulude välja mõistmine ajatada 12 kuu peale. Samuti palus kaitsja Maia Sammulile 9 1-23-2504 kuuluv sõiduk A registreerimismärgiga x aresti alt vabastada ja tagastada Maia Sammulile. Tsiviilhagid palus kaitsja jätta täies ulatuses Maia Sammuli osas rahuldamata. Kaitsja Natalia Suvorova leidis, et Janar Karusele esitatud süüdistus on põhistatud ja tõendatud. Kaitsja palus kohaldada Janar Karusele vangistust, mis jätta tingimisi kohaldamata kohustusega käia kriminaalhooldaja juures. Samuti palus vähendada Janar Karuse menetluskulusid ½ võrra. Süüdistatav Aksel Sammul tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes süüdi. Süüdistatav Maia Sammul tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes süüdi. Süüdistatav Janar Karus tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes süüdi. Kannatanute lepinguline esindaja AA jäi tsiviilhagide juurde. Kohtu seisukoht Aksel Sammulile on esitatud süüdistus

§ 213

lg 2 p 1, 3 järgi, Maia Sammulile

§ 213

lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3 järgi ja Janar Karusele

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohus leiab, et Aksel Sammuli, Maia Sammuli ja Janar Karuse süü kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Kannatanu AS XX juhatuse liikme RM avaldusest ja 10.10.

  1. a avalduse täiendusest (tl 2-6) nähtub, et ajavahemikul 10.04.
  2. a kuni 19.06.
  3. a on AS-le XX kuuluvate R AS kütusekaartidega nr c ja nr t varastatud diislikütust kokku 54 755,46 liitrit, sh ka eriotstarbelist diislikütust. Kokku on AS-le XX tekitatud kahju 75 436,49 eurot. Kannatanu Y OÜ juhatuse liikme RM avaldusest ja selle lisadest (tl 33-35) nähtub, et 06.06.
  4. a kell 2.36 ja 03.22 ning 08.06.
  5. a kell 02.19 on OÜ-le Y kuuluvast tanklast varastatud isikustatud kiibiga eriotstarbelist diislikütust kokku 2041,95 liitrit. PIUSI väljavõttest nähtub, et eelnimetatud tankimistega on seotud Aksel Sammul. Kokku on OÜ-le Y tekitatud kahju 2225,73 eurot. Kannatanute esindaja RM ütlustest ja lisadest (tl 7-30) nähtub, et ta on XX AS ja Y OÜ juhatuse liige ning eelnimetatud ettevõtete puhul on tegemist põllumajandusettevõtetega.
  6. aasta mais tekkis kahtlus, et ettevõtetel on kahtlaselt suured kütusearved. Ettevõtete lepinguliseks partneriks, kes neile kütust tarnib on R. x on selleks neil eraldi tankla. Firmadel on tankimiseks masinapõhised kütusekaardid ja alates
  7. a maist on asutuses eraldi tankimissüsteem, mis on mobiiltelefonis äpipõhine. Asja uurima hakates selgus, et viimase kahe kuu jooksul, s.o
  8. a aprilli lõpust kuni mai lõpuni, on x asuva x x oleva kopplaaduri, registreerimismärgiga x kütusekaardiga tangitud kokku erimärgistusega diislikütust 11 124,89 liitrit ja tavalist diislikütust kokku 54 755,46 liitrit. Nimetatud kopplaadurit kasutab x Aksel Sammul. Kaardiga tankimised on toimunud enamasti x linnas U juures asuvas R tanklas ning üks tankimine on olnud ka x linnas. R edastas kannatanute esindajale kolm auto numbrit, mis on tankimisi teostanud ning nende autode registreerimismärgid on x, x ja x. R arvetest nähtub, et tankimised on toimunud U juures, x ning x asuvates tanklates. Aksel Sammuli kaitsja Siim Mõistlik leidis, et kannatanute esindaja RM on 20.06.
  9. a ülekuulamisel välja toonud, et varastatud kütuse lõplikuks koguseks on 65 880,35 (11 124,89+54 755,46) liitrit, mis sisaldab nii erimärgistusega diislikütust kui ka tavalist diislikütust ning mis on toimepandud kütusekaardiga nr t. Samas hiljem 10.10.
  10. a esitatud avalduses on märgitud veel üks kütusekaart, aga koguseline summa on vähenenud. 10 1-23-2504 Seetõttu pidas kaitsja vajalikuks osutada tähelepanu kannatanute esindaja ütluste usaldusväärsusele. Kohus leiab, et kannatanute esindaja RM ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuivõrd teiste kogutud tõenditega on kogumis tuvastatud kuidas, kui palju, s.o mitu liitrit diislikütust omastati ning mis oli selle maksumus. Kriminaalmenetluse käigus on kannatanute esindaja esitanud ülekuulamisel esmased andmed, mida on menetluse käigus hiljem täpsustatud. Kriminaalasja uurimise käigus võivadki andmed muutuda ning selles ei ole midagi ebatavalist, mistõttu ei ole kannatanute esindaja RM ütlused ebausaldusväärsed. Politsei- ja Piirivalveameti 22.06.
  11. a nõudekirjast, asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (tl 38-55) nähtuvad x linnas x x x asuva kaupluse „U“ 23.04.
  12. a kuni 19.06.
  13. a valvekaamerate salvestused. Nimetatud salvestistest on näha, et R automaattanklas on käinud erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, sh hilisõhtuti ja ka öösiti tankimas mitmed sõidukid suurtes kogustes diislikütust. Salvestistest on näha, et tankimas on käinud sõidukid A registreerimismärgiga x, B registreerimismärgiga x, Z registreerimismärgiga x, K registreerimismärgiga x, L registreerimismärgiga x, B registreerimismärgiga x. Lisaks nähtub, et mitmel korral on sõidukitel haakes olnud haagised, sh E kirjadega haagis registreerimismärgiga x ja haagis registreerimismärgiga x. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (tl 50), et 04.06.
  14. a x linnas x x x asuva kaupluse U juures asuvas tanklas kell 09:10 paiku on sõiduk registreerimismärgiga x, millel on haakes haagis. Haagise kaas tõstetakse üles ning toimub tankimine. Esitatud arvelt on näha, et tangiti 1012,65 liitrit diislikütust. Politsei- ja Piirivalveameti 27.07.
  15. a nõudekirjast ja AS-i E 29.07.
  16. a vastusest (tl 56-58) nähtub, et Aksel Sammul on rentinud x x x E tanklast 14.05.
  17. a kell 02.49 ja 17.05.
  18. a kell 00.48 haagise registreerimismärgiga x. Janar Karus on rentinud x x x E tanklast haagise registreerimismärgiga x 21.05.
  19. a kell 03.27 ja 28.05.
  20. a kell 03.
  21. Politsei- ja Piirivalveameti uurija 12.07.
  22. a õiendist ja sõiduauto järelhaagise üürilepingu nr 2001692 koopiast (tl 59-60) nähtub, et x linnas x x x asuva U kaupluse valvekaamerate salvestuse vaatamisel selgus, et 02.06.
  23. a kella 23:47:34 ajal liikus Ri tanklasse sõiduauto B registreerimismärgiga x, mille haakes oli haagis ning haagise kattel kirje „U“. Sõiduauto järelhaagise üürilepingust nähtub, et nimetatud haagise rentis U OÜ-st 02.06.
  24. a Maia Sammul ning haagis on tagastatud 03.06.
  25. a kell 18.
  26. Politsei- ja Piirivalveameti 13.10.
  27. a nõudekirjast ja R AS vastusest (tl 61-63) nähtub, et kütusekaardiga nr c on seotud JM, telefoninumber x ja ka kasutaja x, telefoninumber x. 07.06.
  28. a kell 01:36:47 on kasutaja x seotud äpiga tankimisega ning ka 8-11.
  29. on sama kasutaja olnud seotud äpiga tankimisega. Liiklusregistri väljavõttest (tl 64) nähtub, et sõiduki B registreerimismärgiga x omanik on TT, kes on Janar Karuse ütluste (tl 120-122) kohaselt x x. Samuti nähtub liiklusregistri väljavõttest (tl 64-70), et sõiduki A x registreerimismärgiga x omanik on Maia Sammul, sõiduki B registreerimismärgiga x omanik on WW, Maia Sammul on vastutav kasutaja ja Aksel Sammul ning AA on kasutajad, haagise V registreerimismärgiga x omanik on Aksel Sammul ja kasutaja on Maia Sammul ning sõiduki F registreerimismärgiga x omanik on Maia Sammul ja vastutav kasutaja Aksel Sammul. Aksel Sammul kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kohtueelses menetluses tunnistas Aksel Sammul (tl 112-116), et on selle kuriteo toime pannud. Aksel Sammul andis ütlusi, et
  30. aasta kevadel oli ta tööl Y OÜ-s x. Talle oli tööandja poolt väljastatud tööalaseks 11 1-23-2504 kasutamiseks kütusekaart, millega sai vajadusel võtta x traktori jaoks kütust. Kütusekaardiga koos anti ka PIN-kood. Aksel Sammulil tekkis idee hakata asutuse kaardiga kütust võtma ja seda juhututtavatele müüma odavama hinnaga, kui sel hetkel tanklates müüdi. Ametlik hind võis sellel ajal olla 2 eurot liiter, kuid tema müüs 1 euro liiter. Ta rääkis sellest ideest ka oma tuttavale Janar Karusele. Kuivõrd Aksel Sammulil endal juhilube ei olnud, siis kasutas ta autoga sõitmiseks oma x Maia Sammuli abi või oli Janar Karus ise roolis. Sellel ajal oli Aksel Sammulil sõiduk A xregistreerimismärgiga x ning hiljem sõiduk B x registreerimismärgiga x. Aksel Sammul ei rääkinud Maia Sammulile, miks nad tanklates käivad ja mis äri ajavad. Aksel Sammul andis oma töökaardi ka Janar Karusele ning ka Janar Karus kasutas seda kaarti kütuseäriks. Aksel Sammul ei mäleta, et ta oleks käinud x või x oma töökaardiga tankimas. Alguses kasutas ta füüsiliselt kütusekaarti, kuid hiljem tõmbas ta mobiiltelefoni äpi ja kasutas sellel ajal oma telefoninumbrit x. Aksel Sammul lisas, et ta saab aru, et kui talle on tööandaja poolt see kaart tööalaseks kasutamiseks antud, siis ta ei oleks pidanud seda kellelegi edasi andma. Aksel Sammul andis ütlusi, et vahel võtsid nad E rendihaagise, millele pani peale tünni, mille lasid kütust täis. Juhututtavaid, kellele kütust müüa, leidis Aksel Sammul põhiliselt Janar Karuse kaudu. Maksmine toimus sularahas ja see käis ka läbi Janar Karuse. Maia Sammul ei soovinud samuti kohtuistungil ütlusi anda. Kohtueelses menetluses andis Maia Sammul ütlusi (tl 117-119), et ta tunnistab, et on kuriteo toime pannud, kuigi enda teadmata.
  31. aasta aprillis hakkas Aksel Sammul temale rääkima, et on vaja tanklasse sõita. Kuna Aksel Sammulil endal autojuhilube ei ole, siis sõidutas Maia Sammul teda igale poole, kuhu vaja. Sel ajal oli neil sõiduk A registreerimismärgiga x. Aksel Sammul temale ei rääkinud, mis põhjustel nad tanklas käivad, kuigi seda käimist oli üle 10 korra kindlasti nii öösel kui ka päeval. Maia Sammul istus auto rooli ja sõitis sinna, kuhu Aksel Sammul ütles. Mitmel korral käisid x asulas kuskil töökoja õue peal, aga enamus kordadest U juures asuvas R tanklas. Maia Sammul ei mäleta, et ta oleks käinud koos Aksel Sammuliga x tankimas. Mitmel korral oli tanklas käies nendega kaasas ka Aksel Sammuli tuttav Janar Karus. Vahel oli Janar Karus ka ise nende auto roolis. Maia Sammul pandi siis kuskil linnas maha, nad ise käisid ära ja hiljem võtsid Maia Sammuli uuesti peale. Mitmel korral oli neil auto järgi võetud ka E laenutusest järelhaagis, millele Aksel Sammul pani tünni peale. Vahel oli tanklas peale nende veel samal ajal mõni auto, mille juurde Aksel Sammul läks, aga Maia Sammul istus siis ise autos ja välja ei läinud ning ei tea, millest räägiti ja mis seal täpsemalt toimus. Aksel Sammul ei rääkinud Maia Sammulile, et ta asutuse kaardiga kütust varastab. Ta ei osanud arvata, et Aksel Sammul asutuse kaarti kütuse võtmiseks kasutab. Maia Sammul aimas, et Aksel Sammul tanklast võetud kütuse maha müüb, aga kellele või mismoodi sellesse Aksel Sammul teda ei pühendanud ja ta ise väga ei mõelnud, et mis rahade eest Aksel Sammul üldse sellistes kogustes kütust võtta saab ühe korraga. Janar Karus ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Janar Karus andis kohtueelses menetluses ütlusi (tl 120-122) ja tunnistas, et on kuriteo toime pannud. Janar Karus andis ütlusi, et
  32. aasta kevadel oli Aksel Sammul XX AS-s tööl. Tööalaseks kasutamiseks oli Aksel Sammulile antud kütusekaart, millega ta sai traktorisse kütust tankida R tanklates. Aksel Sammul hakkas kaardiga töö juurest kütust nii öelda kõrvalt enda tarbeks võtma. Aksel Sammul vaatas kaardi pealt ära, kus R tanklad asuvad ja x oli kõige lähemal x, kus tankimas käia. Janar Karuse teada käis Aksel Sammul ise ka teistes kohtades tankimas. Janar Karus rääkis Aksel Sammuli palvel ka mõnele oma tuttavale sellisest variandist, et saab odavalt kütust osta. Sel ajal võis tanklas diislikütus maksta 2 eurot liiter. Aksel Sammul müüs 1 euro liiter. Janar Karus ise mingit vaheltkasu müügi pealt ei saanud, sai ainult Aksel Sammuli käest tasuta mõnel korral kütust. Janar Karus lisas, et teab, et Aksel Sammul võttis vahel ka erimärgistusega kütust. Lisaks andis Janar Karus ütlusi, et ta ostis endale sõiduauto B x registreerimismärgiga x, mis 12 1-23-2504 on küll x x TT nimel. Janar Karus kasutas suve algul vahel ka Aksel Sammuli punast värvi sõidukit B. Aksel Sammulil oli enne juba endal ka tumedat värvi A. Aksel Sammulil endal autojuhilube ei ole ja tavaliselt liikus ta ringi koos enda x Maia Sammuliga, kes oli ta autojuht. Janar Karus sai aru küll, et selline asi pole õige, et tööandja kaardiga oma tarbeks kütust võtetakse, aga kuna see oli Aksel Sammuli ettepanek, tema kaart ja tema töökoht, siis Janar Karus väga ei süvenenud sellesse. Aksel Sammul tõi imelikke põhjendusi, et nagu oleks asi õige, aga kuna kogused olid väga suured, s.o 1000 liitrit päevas, siis oli Janar Karuse jaoks asi ikkagi kahtlane. Janar Karus küsis mitmel korral Aksel Sammuli käest, et kuidas ta ikka niimoodi saab sellistes kogustes tööandja kaardiga kütust võtta, aga Aksel Sammul rahustas ta maha. Janar Karus võis kokku vahendada kolme inimest Aksel Sammulilt kütust ostma. Janar Karus täpselt ei mäleta, aga tema meelest oli Aksel Sammul kaasas kui ta oma tuttavatele kütust vahendas, kas temaga koos autos või oma autoga tankla lähedal. Janar Karus teab, et kaardiga makstes pidi sisestama PIN-koodi. Janar Karus käis Aksel Sammuli kaardiga kütust tankimas ainult U lähedal asuvas R tanklas. Kaarti tema käes ei olnud, kütuse pani jooksma lähedal asuv Aksel Sammul. Janar Karus võttis ainult tankuri püstoli, pani kliendi autosse ja hiljem tagasi tankurisse. Algul kasutas Aksel Sammul füüsilist kütusekaarti, aga hiljem tõmbas endale telefoni äpi, millega sai kütuse tankurist jooksma lasta. Äpiga tegutsemiseks pidi Aksel Sammul suhteliselt lähedal olema, põhimõtteliselt samas parklas. Aksel Sammul ise autost välja ei tulnud kui Janar Karus oma tuttavatele kütust lasi. Janar Karus sai tuttavate käest kütuse eest sularaha ja andis selle kohe Aksel Sammulile üle, rahalist kasu Janar Karus ise ei saanud. Kui Janar Karus ostis endale auto, siis mõnel korral tankis ta Aksel Sammuli töö kütusekaardiga enda sõidukil paagi tasuta täis. See võis olla juuni alguses, kui Janar Karus Aksel Sammuli kaardiga tankis. Janar Karus mäletab, et ta võttis siis üle 1000 liitri kütust ühele džiibiga meesterahvale. Tunnistaja NN ütlustest (tl 71-72) nähtub, et see võis olla
  33. a juunis õhtusel ajal, kui tema abonentnumbrile x tuli kõne võõralt numbrilt. Helistajaks oli Janar Karus. Janar Karus pakkus talle müügiks diislikütust hinnaga 1,20 eurot liiter. Sellel ajal võis kütus maksta natuke alla 2 euro. Janar Karus ütles, et tal on võimalik saada kütust sellise hinnaga sellepärast, et ta saab hiljem käibemaksu tagasi. Janar Karus pakkus talle 1000 liitrit kütust. Tunnistaja jäi pakkumisega nõusse ning nad leppisid kokku, et kohtuvad järgmise päeva hommikul U juures asuvas R tanklas. x sõitis tunnistaja umbes hommikul kella 9 paiku. Tunnistaja oli tema firmale kuuluva autoga L registreerimismärgiga x, millel oli haakes sinist värvi plastkattega haagis. Haagisele oli tõstetud 1000 liitri mahutavusega neljakandiline plastmahuti. Kui tunnistaja tanklasse jõudis ootas Janar Karus teda juba seal. Tunnistaja ei mäleta, mis autoga Janar Karus seal oli. Tunnistaja sõitis tankuri kõrvale ning tegi luugi lahti. Janar Karus ronis kärusse ja tunnistaja andis tema kätte veoautode tankuri püstoli ning Janar asus mahutisse kütust tankima. Tunnistaja mäletab, et Janar Karus tankis mahutisse mõnisada gramm üle 1000 liitri kütust. Peale tankimist sõitsid nad koos x x juurde, kus tunnistaja võttis sularahaautomaadist välja 1200 eurot ning andis selle Janar Karuse kätte. Tunnistaja mäletab, et ajal, mil Janar Karus tankis, pakkus ta tunnistajale ka erimärgistusega diislikütust hinnaga 70 senti liiter. Seda pidavat saama tankida x alevikus asuvast R tanklast. Kuna tunnistajal ei olnud sellega midagi teha, siis ta keeldus sellest pakkumisest. Janar ütles talle, et kui keegi veel kütust tahab, siis ta võib anda edasi tema kontakti. Seda ei ole tunnistaja teinud. Tunnistaja JJ ütluste (tl 73-74) kohaselt võttis temaga
  34. mail
  35. aastal kella 22.00 ajal telefoni teel ühendust sõber KM. Ta pakkus, et ta saab ühe tuttava kaudu soodsalt diislikütust ja küsis kas tunnistaja tahaks diislit osta. Tunnistaja jõudis tankima öösel kella 00.00 paiku. Tankimiseks laenas ta oma isale kuuluva K kaubiku registreerimismärgiga x, kuhu pani sisse viis 200 liitrist vaati. KM tuli ka tunnistajaga tanklasse kaasa ja nad said U kõrval asuvas R 13 1-23-2504 tanklas kokku ühe meesterahvaga. Meesterahvaga koos oli ka üks naisterahvas ning nad olid seal punast värvi B sõiduautoga. Eelnevalt oli kokku lepitud, et kütuse hinnaks on 1 euro liiter, tanklas oli hind sel hetkel vist 2 eurot liiter. Kütust pakkunud meesterahvas rääkis, et temal on firma, mis läheb kohe pankrotti ja kuna kütusekaardile sai just suurem summa pandud, tuleb see ära kulutada. Tankla juures lasi Biga olnud meesterahvas oma mobiiltelefonis äpiga kütuse jooksma ja tunnistaja tankis oma kaubikus olnud vaadid täis, lisaks lasi veel kaubiku paaki umbes 20 liitrit kütust. Peale tankimist andis tunnistaja Biga olnud meesterahvale 1020 eurot. Umbes kuu aega hiljem, s.o 14.06.
  36. a läks tunnistaja uuesti x R tanklasse tankima. Tunnistaja oli läbi KM teada andnud, et soovib jälle kütust osta. Tunnistaja võttis ka seekord sama koguse, s.o 1000 liitrit kütust tünnidesse ja kaubiku paaki. Tankima jõudis tunnistaja jälle umbes kesköö paiku, see jäi siis juba 15.06.
  37. a kuupäeva sisse. Ka sel korral oli punase Biga meesterahvas kohal, tunnistaja ei tea, kas kaasas oli ka naisterahvas. Tunnistaja maksis 1000 eurot ning nii palju veel kui kaubiku paaki mahtus. Biga olnud meesterahvas lasi oma mobiiltelefoni äpiga kütuse jooksma. Rohkem tunnistaja ei ole selle meesterahva kaudu kütust saanud osta. Tunnistaja WE ütlustest (tl 78-79) nähtub, et
  38. a kevadel pakkus Aksel Sammul tunnistajale müüa odavamalt diislikütust. Aksel Sammul rääkis tunnistajale, et tal on R firma kütusekaart ning ta töötab x kandis x põllumajandusettevõttes. Lisaks rääkis Aksel Sammul, et tal on lubatud tankida ja kui ta oma tarbeks tangib, siis võetakse see tema palgast maha. Maikuus
  39. aastal käis tunnistaja Aksel Sammuliga kahel või kolmel korral koos tankimas x linnas U kõrval asuvas R tanklas. See võis olla 13.05, 18.05 ja 01.
  40. Aksel Sammulil oli kogu aeg x kaasas. Aksel Sammul tuli sõiduautoga B ja tunnistaja enda sõiduautoga Z registreerimismärgiga x. Aksel Sammul pani automaattanklas kaardi sisse ja sisestas PINkoodi ning lasi tunnistaja sõiduki paagi täis, ca 50-60 liitrit. Tunnistajal ei olnud kanistreid kaasas ja tema kanistrisse ei ostnud. Aksel Sammul tankis oma autos olevatesse kanistritesse samuti kütust. Tunnistaja maksis Aksel Sammulile sularahas 1 euro liiter vastavalt sõidukisse tangitud kütusele. Ühel korral öisel ajal palus Aksel Sammul tunnistajal rentida E tanklast järelhaagise. Tunnistaja sai aru, et Aksel Sammul ei soovinud ise sealt nii tihti rentida. Nad panid käru peale ühe tonnise mahuti ja veel kanistreid. Nendega sõitsid nad R tanklasse ja seal tankis Aksel Sammul selle ühe tonnise mahuti ja kanistrid täis. Lisaks pani Aksel Sammul tunnistaja sõidukipaagi kütust täis. Raha seekord Aksel Sammul tunnistaja käest ei küsinud, sest tunnistaja rentis talle käru ja aitas tal kütust vedada. Tunnistaja OL ütlustest (tl 82-83) nähtub, et ta on Y OÜ x x juhataja.
  41. aasta sügisel septembris või oktoobris tuli x tööle Aksel Sammul. Põhilised masinad, millega Aksel Sammul töötas olid kopplaadur ja ratastraktor. Y OÜ masinate tankimine on toimunud x juures. Varasemalt toodi kütus kohale, kuid
  42. aasta maist on olemas oma tankur. Kui masinatel on olnud rikkeid, on asendusmasinad toodud XXst ning nendel on juba masinapõhised küttekaardid. Aprillis toodi x kopplaadur ja Aksel Sammul hakkas sellel tööle. Juunis sai tunnistaja XXst teada, et 06.06.
  43. a öisel ajal on Aksel Sammul tankinud 1000,13 liitrit eriotstarbelist diislikütust ja lisaks veel 193,68 liitrit. Tankimised toimusid kell 02.36 ja 03.
  44. Lisaks 08.06.
  45. a tankis Aksel Sammul kella 02.19 ajal 834,22 liitrit. Need tankimised olid tehtud pisikese kopplaaduri nimele. Tankimine toimus telefoniäpiga. Äpp on isikupõhine ning selleks oli Aksel Sammul. Tunnistaja DD ütluste (tl 80-81) kohaselt
  46. aasta mai lõpus või juuni alguses sai tunnistaja kokku Janar Karusega. Janar Karus teadis, kus kohast saab odavalt diislikütust hinnaga 1 euro liiter. Tunnistaja mäletab, et sellel ajal maksis diislikütus tanklas umbes 2 eurot liiter. Tunnistajal endal sellel hetkel ei olnud võimalik kütust osta, kuid ta rääkis sellest 14 1-23-2504 oma tuttavale. Tuttav oli huvitatud ostma 1000 liitrit kütust. Janar Karus viis tunnistaja kokku Aksel Sammuliga. Tunnistaja võttis oma tuttava käest haagise ja sellele oli pandud 1000 liitrine neljakandiline mahuti. Haagise pani tunnistaja oma sõiduki Z registreerimismärgiga x järgi. Tunnistaja sai öösel Aksel Sammuliga kokku ning ta tuli tunnistaja autosse. Nad sõitsid U kõrval asuvasse R tanklasse. Aksel Sammuliga oli kaasas veel x Maia. Aksel Sammuli telefonis oli äpp, millega ta lasi kütuse jooksma. Peale tankimist viis tunnistaja Aksel Sammuli koos x E tanklasse, kus seisis nende enda punast värvi B. Tunnistaja maksis Aksel Sammulile 800 eurot. Rohkem ei ole tunnistaja Aksel Sammuli käest kütust ostnud. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Aksel Sammul on ajavahemikul 10.04.
  47. a kuni 19.06.
  48. a x x x linnas x x x, x alevikus x x x ja x linnas x x x asuvas R AS asuvates tanklates tankinud ja omastanud Maia Sammuli kaasabil Aksel Sammulile tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga, mille PIN-kood oli talle teada ning hiljem mobiiltelefoni äppi kasutades 11 124,89 liitrit erimärgistusega diislikütust ja 42 617,92 liitrit diislikütust. Kohus peab vajalikuks lisada, et süüdistuses on märgitud, et Aksel Sammul ja Maia Sammul on AS-le XX kuuluva kütusekaardiga tankinud diislikütust 43 630,37 liitrit, kuid kohtu hinnangul on sinna arvestatud ka Janar Karuse 04.06.
  49. a kell 09.10 tangitud 1012,65 liitrit diislikütust. Kannatanute esindaja RM ülekuulamise juurde lisatud arvetest (tl 11-30) nähtub, et Aksel Sammul ja Maia Sammul omastanud XX AS-lt kokku 42 617,92 liitrit tavalist diislikütust. Samuti on eeltoodu tõenditega tuvastatud, et Aksel Sammul Maia Sammuli kaasabi on tankinud ja omastanud 06.06.
  50. a kell 02.36 194,68 liitrit ja kell 03.22 1013,05 liitrit ning 08.06.
  51. a kell 02.19 834,22 liitrit x x külas OÜ-le Y kuuluvast tanklast temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga, PIN-koodi sisestades ja mobiiltelefoni äppi kasutades kokku 2041,95 liitrit eriotstarbelist diiselkütust. Lisaks on eeltoodust tulenevalt tuvastatud, et Janar Karus 04.06.
  52. a kell 09.10 x x x x x x x asuvas R AS asuvas tanklas tankis Aksel Sammulile tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga 1012,65 liitrit diislikütust. Aksel Sammuli kaitsja Siim Mõistlik asus seisukohale, et Aksel Sammuli tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Samuti leidis Maia Sammuli kaitsja Margo Põbo, et põhitegu ehk Aksel Sammuli tegevus ei kvalifitseeru arvutikelmusena vaid omastamisena, mistõttu ei ole ka Maia Sammul pannud toime kaasaaitamise tegu arvutikelmusele. Kohus leiab, et süüdistuse tekst võimaldab analüüsida Aksel Sammuli ja Maia Sammuli tegevuses

§ 201ehk omastamise koosseisu tunnuseid.

Samuti märgib kohus, et kuriteo kvalifikatsiooni muutmine Aksel Sammuli puhul

§ 213

lg 2 p 1, 3 asemel

§ 201

lg 2 p 1, 2 järgi ning Maia Sammuli puhul

§ 213

lg 2 p 1,3 - § 22 lg 3 asemel

§ 201

lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks ei raskenda Aksel Sammuli ega Maia Sammuli olukorda, kuivõrd

§ 213

lg 2 p 1, 3 karistus on isegi raskem, nähes karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, kuid

§ 201

lg 2 p 1, 2 omastamise koosseis näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 213

lg 1 näeb ette karistuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, 15 1-23-2504 sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

§ 201

lg 1 näeb ette karistuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Aksel Sammul tankis ajavahemikul 10.04.

  1. a kuni 19.06.
  2. a x x x linnas x x x, x x x x x ja x linnas x x x R AS asuvates tanklates temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud XX AS-ile kuuluva kütusekaardiga, mille PIN-kood oli talle teada ning hiljem mobiiltelefoni äppi kasutades nii erimärgistusega diislikütust kui ka tavalist diislikütust. Samuti tankis Aksel Sammul ka 06.06.
  3. a ja 08.06.
  4. a x x x OÜle Y kuuluvast tanklast kokku 2041,95 liitrit eriotstarbelist diislikütust. Eeltoodud tegevustele aitas kaasa Maia Sammul, kes oli Aksel Sammulile autojuhiks tanklatesse sõitmisel, kuivõrd Aksel Sammulil endal sõiduki juhtimisõigust ei ole. Aksel Sammulile oli tööalaseks kasutamiseks usaldatud kütusekaart koos PIN-koodiga. Seda kinnitab ka Aksel Sammul ise. Seega ei sattunud kütusekaart Aksel Sammuli valdusesse ilma tööandaja nõusolekuta, mistõttu on kohtu hinnangul Aksel Sammuli tööandjale kuuluva ja tööandja poolt tööalaseks kasutamiseks antud kütusekaardi puhul tegemist Aksel Sammulile usaldatud muu võõra varaga. Samuti on tõendatud, et Aksel Sammul pööras tanklates tangitud kütuse enda kasuks.

§ 201

mõttes on enda kasuks pööramine asja faktiline muutmine endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Asja enda kasuks pööramise korral ei ole vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju. Piisab, kui süüdlane peab asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma (RKKK 3-1-181-04 p 6; 3-1-1-23-14 p 21; 3-1-1-46-14 p 20). Enda kasuks pööramine tähendab asja või selles kehastunud väärtuse üleminekut hõivajale, millega tal tekib omanikusarnane seisund (RKKK 3-1-1-109-12 p 3.4). See seisund võib avalduda asja sihipärases kasutamises, kasulike omaduste tarbimises, äratarvitamises, võõrandamises (müümises, kinkimises) jms. Kuivõrd on tuvastatud, et Aksel Sammul müüs omastatud kütust kolmandatele isikutele ning puuduvad tõendid, et Aksel Sammul oleks seda kütust kasutanud tööalaselt, on leidnud kinnitust, et ta on tööalaseks kasutamiseks mõeldud kaardiga saadud diislikütuse pööranud enda kasuks. Kohtu hinnangul oli Aksel Sammuli poolt temale usaldatud muu võõra vara enda kasuks pööramine ebaseaduslik. Võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik, kui see toimub omaniku nõusolekuta (RKKK 3-1-1-46-08 p 22 ja RKKK 3-11-23-14 p 22). Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et Aksel Sammulil oli lubatud kütusekaartiga kütust võtta, kuid ta tohtis seda teha üksnes tööalaseks kasutamiseks. Kannatanute esindaja RM ütlustest (tl 7-9) ja OL ütlustest (tl 82-83) nähtub, et Aksel Sammul töötas kopplaaduriga. Tegemist on üsna pisikese masinaga, mistõttu ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et sellise lühikese aja jooksul läks kogu tangitud kütus kopplaaduri kasutamiseks. Aksel Sammulil puudusid volitused tööalase kaardiga endale ja kolmandatele isikutele kütust võtta. Riigikohtu üldkogu on 21.04.2008. a otsuses nr 3-1-1-83-07 analüüsinud arvutikelmuse ja omastamise kuriteokoosseise. Nimelt on punktis 15 märgitud, et karistusseadustiku § 201 lg 1 teine teoalternatiiv näeb ette isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Kannatanu arvelduskontol olev raha (vara) võib olla süüdistatavale usaldatud, s.o antud tema pädevusse, lepinguga või muul õiguslikul alusel. 16 1-23-2504 Vara usaldamise all tuleb mõista ka volitust internetipanka sisenemiseks ja kannatanu arvelduskontol oleva raha käsutamiseks. Kolleegium märgib, et vara usaldamise tunnus hõlmab ka olukorda, kus juurdepääs arvelduskontole võimaldatakse vastuolus pangaga sõlmitud lepinguga, näiteks kui arvelduskonto omanik palub tuttaval või sugulasel teha tema eest ülekandeid. Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et vara usaldamise mõiste hõlmab juhtumeid, kus on olemas arvelduskonto omaniku nõusolek teise isiku juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks. Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks. Näiteks isik, kes on määratud teisele isikule kuuluva arvelduskonto kasutajaks või keda paluti teha konkreetseid ülekandeid, kannab ilma volituseta arvelduskontol oleva raha enda või tuttava kontole või maksab sellega isiklikke arveid. Lisaks leidis kolleegium punktis 16, et vara usaldamisega ei ole aga tegemist juhul, kui arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid satuvad isiku valdusesse (või saavad talle teatavaks) arvelduskonto omaniku nõusolekuta, samuti kui neid antakse talle vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto kasutamise ja käsutamise õiguseta. Selles olukorras tuleb kõne alla arvutikelmuse koosseis ehk

§ 213järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Riigikohtu üldkogu seisukoht omastamise ja kelmuse eristamise osas asjas nr 3-1-1-83-07 on endiselt aktuaalne, sest Riigikohus on ka näiteks 04.02.2019. a lahendis nr 1-18-117 punktis 11 ja 12 asunud samale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et Aksel Sammuli tegevus ei ole käsitletav arvutikelmusena

§ 213mõttes.

Aksel Sammul ei ole kütusekaardi kasutamisega tekitanud arvutisüsteemis eksitust, mis on

§ 213järgi kvalifitseerimise puhul vajalik tingimus.

Kohus leiab, et Aksel Sammuli tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 201järgi.

Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et Aksel Sammuli eeltoodud tegevusele aitas kaasa Maia Sammul olles Aksel Sammulile autojuhiks, kuivõrd Aksel Sammulil endal juhiload puuduvad.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Aineline kaasabi on süüteovahendi muretsemine, sündmuskohale sõitmine jms. Aksel Sammuli ütluste kohaselt kasutas ta autoga sõitmiseks oma x Maia Sammuli abi, sest tal endal juhilube ei olnud. Seda kinnitas ka Maia Sammul, et kuna Aksel Sammulil endal autojuhilube ei ole, siis sõidutas ta teda igale poole, kuhu vaja. Samuti andis Janar Karus ütlusi, et Aksel Sammulil endal autojuhilube ei ole ja tavaliselt liikus ta ringi koos enda x Maia Sammuliga, kes oli ta autojuht. Tunnistajate DDi ja WE ütlustega on samuti tuvastatud, et tankimistel oli Aksel Sammulil kaasas ka tema x Maia Sammul. Tunnistaja OL andis ütlusi, et tema teada Aksel Sammulil juhilube ei olnud ja teda tõi tööle Maia Sammul. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et Maia Sammul osutas Aksel Sammulile kaasabi olles talle autojuhiks kütuse omastamise toimepanemisel. Kuivõrd Aksel Sammul ja Maia Sammul on varem mõlemad karistatud

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk arvutikelmuses, siis on täidetud antud juhul ka

§ 201

lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus ehk tegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Samuti kuivõrd Aksel Sammul ja Maia Sammul omastasid kütust suures ulatuses

§ 121

p 2 mõttes, mille kohaselt suur on kahju või 17 1-23-2504 süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot, siis on täidetud ka

§ 201lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeriv tunnus.

Janar Karusele esitatud süüdistuse ümber kvalifitseerimiseks alus puudub.

§ 213

lg 1 kohaselt on koosseisutegu ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi ning see tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Kui kaarti kasutab selleks mitteõigustatud isik omavoliliselt, saab koosseisu kelmusespetsiifiliselt tõlgendades jõuda järeldusele, et tegu on arvutikelmusega. Janar Karusel ei olnud kütusekaardi omaniku nõusolekut kütuse tankimiseks ehk Janar Karus oli tankimiseks mitteõigustatud isik. Seega on Janar Karuse tegevus kohtu hinnangul kvalifitseeritav

§ 213järgi.

Kuivõrd Janar Karus on varem karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk varguses, siis on täidetud antud juhul ka

§ 213

lg 2 p 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus ehk tegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et Aksel Sammul on kütuse omastamise toime pannud kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Aksel Sammul teadis, et talle on tööandja poolt antud kütusekaart üksnes tööalaseks kasutamiseks. Samuti näitab kohtu hinnangul Aksel Sammuli öeldu tunnistaja JJile, et tema firma läheb pankrotti ja kuna kütusekaardile sai just suurem summa pandud, siis tuleb kütus ära kulutada, seda, et Aksel Sammul sai aru, et tegemist on keelatud teoga ning tegelikult puudus tal õigus sellises koguses kütust võtta ja kütust maha müüa. Kütuse omastamine ja selle müümine kolmandatele isikutele oli Aksel Sammuli eesmärgiks. Seega on tuvastatud Aksel Sammuli käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega on Aksel Sammuli puhul täidetud

§ 201lg 2 p 1, 2 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

Kohus leiab, et Maia Sammul on Aksel Sammuli poolt kütuse omastamisele kaasaaitamise toime pannud tahtlikult. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti peab olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu (RKKK 3-1-1-6-11 p 13.6). Kaasaaitamine on tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks. Kohtu hinnangul oli Maia Sammulil tahtlus Aksel Sammuli sõidutamiseks sõiduautoga ning samuti oli tal tahtlus õigusvastase teo toimepanemiseks. Kohus on seisukohal, et Maia Sammul on teo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maia Sammul andis ütlusi (tl 117-119), et Aksel Sammul ei rääkinud temale, miks nad tanklas käivad ning ka seda, et Aksel Sammul asutuse kaarti kütuse võtmiseks kasutab. Maia Sammul aimas, et 18 1-23-2504 Aksel Sammul tanklast võetud kütuse maha müüb, aga kellele või mismoodi sellesse Aksel Sammul teda ei pühendanud ja Maia Sammul ise väga ei mõelnud ka, et mis rahade eest Aksel Sammul sellistes kogustes kütust võtta saab. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Maia Sammul ei saanud aru Aksel Sammuli tegevusest. Arvestades omastatud kütuse kogust, selle maksumust, samuti öösel tankimas käimisi ning asjaolu, et Maia Sammul pidi pealt nägema kui diislikütust edasi müüdi, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Maia Sammul teadis, et see ei ole lubatud, kuid möönis seda. Kohtu hinnangul ei saa kogutud tõenditest tulenevalt asuda seisukohale, et Maia Sammul seda tegu toime pannes ei teadnud asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule. Kohus leiab, et Janar Karus on arvutikelmuse toime pannud kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Janar Karus andis ütlusi (tl 120-122), et ta sai aru küll, et selline asi pole õige, et tööandja kaardiga oma tarbeks kütust võtetakse, aga kuna see oli Aksel Sammuli ettepanek, tema kaart ja tema töökoht, siis Janar Karus väga ei süvenenud sellesse. Janar Karus rääkis Aksel Sammuli palvel oma tuttavatele, et Aksel Sammuli kaudu on võimalik odavamalt kütust osta. Janar Karus teadis, et kütusekaart oli usaldatud Aksel Sammulile tööalaseks kasutamiseks ning et see kaart ei ole tema oma, mistõttu Janar Karus teadis, et tal ei ole õigust sellega kütust võtta. Eeltoodust nähtub, et kütuse võtmine oli Janar Karuse eesmärgiks, st ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Aksel Sammuli, Maia Sammuli ja Janar Karuse teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Aksel Sammuli, Maia Sammuli ja Janar Karuse õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Aksel Sammul, Maia Sammul ja Janar Karus on süüvõimelised isikud ning

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aksel Sammul on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 201

lg 2 p 1, 2 järgi, Maia Sammul

§ 201

lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi ja Janar Karus

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Seega tuleb Aksel Sammul, Maia Sammul ja Janar Karus süüdi tunnistada ning mõista neile karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 213lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieteistaastase vangistuse.

Aksel Sammuli omastamise episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et kütuse omastamine on toimepandud suures ulatuses ja lühikese aja jooksul mitmetel kordadel. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et Aksel Sammul pani kütuse omastamise toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Maia Sammuli omastamise kaasaaitamise episoodides arvestab samuti kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegu on toimepandud suures ulatuses ja lühikese aja jooksul mitmetel kordadel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3 1-1-5813), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on Aksel Sammuli ja Maia Sammuli käitumises tuvastatud omastamise (

§ 201

) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara 19 1-23-2504 omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise (p 1) ja suures ulatuses (p 2), mistõttu on nende süü keskmisest suurem. Janar Karuse arvutikelmuse toimepanemises arvestab kohus süü suuruse hindamisel seda, et tekitatud kahju ei olnud väga suur ning tuvastatud on, et Janar Karus pani toime ainult ühe episoodi. Samuti arvestab kohus, et Janar Karus pani arvutikelmuse toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Janar Karuse süü keskmisest väiksem. Aksel Sammuli ja Janar Karuse käitumises karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus

§ 57mõttes.

Maia Sammuli osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid Aksel Sammuli, Maia Sammuli ja Janar Karuse osas

§ 58mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestab kohus karistuse üldpreventiivseid eesmärke ehk kinnitada normi kehtivust ja karistuse sobivust ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Karistusregistri väljavõtte (tl 155) kohaselt on Aksel Sammulil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Aksel Sammulit on varasemalt karistatud

§ 213

lg 1 ja

§ 4231järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Viimati karistati Aksel Sammulit Pärnu Maakohtu 19.10.2022. a otsusega

§ 423

¹ järgi rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 1379 eurot.

§ 64

lg 5 alusel määrati, et rahaline karistus tuleb viia täide iseseisvalt.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 03.02.2022.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 9 kuu ja 20 päeva vangistusega, mis asendati 290 tunni üldkasuliku tööga. Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna 24.05.

  1. a vastustest nähtub, et Aksel Sammul on kõik temale mõistetud üldkasulikutöö tunnid sooritanud. Karistusregistri andmetest nähtub, et Aksel Sammulile karistuseks mõistetud rahalise karistuse täitmise info puudub. Kohus leiab, et varasemad karistused ei ole aga Aksel Sammulit mõjutanud kuidagi uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Selline järjepidev õigusnormide rikkumine näitab, et rahalise karistuse mõistmine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, arvestades kuriteo olemust, raskust ja tekitatud kahju, et Aksel Sammuli mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panema ei ole võimalik muul moel kui reaalse vangistusega. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Aksel Sammuli poolt täidetav seetõttu, et kriminaalasjas mõistetakse Aksel Sammulilt välja ka menetluskulud ja tekitatud kahju. Karistusregistri väljavõtte (tl 127-128) kohaselt on Maia Sammulil 1 kehtiv kriminaalkaristus. Maia Sammulit karistati Pärnu Maakohtu 27.09.
  2. a otsusega

§ 213

lg 1 järgi 10 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Maia Sammul ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg 27.09.2021-26.09.

  1. Seega uus kuritegu on Maia Sammuli poolt toime pandud katseajal. Kohtu hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uue kuriteo toime katseajal. Vastupidine käitumine suurendaks veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Varasem karistus ei ole ka Maia Sammulit mõjutanud kuidagi uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Seega lähtudes eeltoodust ei pea kohus Maia Sammulile karistust mõistes võimalikuks mõista eelmise kohtuotsusega võrreldes kergemat karistust. Kohus leiab, et ka Maia Sammuli puhul ei oleks rahaline karistus täidetav, sest kriminaalasjas mõistetakse Maia Sammulilt välja menetluskulud ja tekitatud kahju. 20 1-23-2504 Karistusregistri väljatrüki (tl 131-134) kohaselt on Janar Karusel 4 kehtivat kriminaalkaristust. Janar Karust on varasemalt karistatud varguste ja narkokuriteo eest. Viimati karistati Janar Karust Tartu Maakohtu 13.07.
  2. a otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 656 tunni üldkasuliku tööga 18 kuulise tähtajaga. Kohus leiab, et saavutamaks karistuse eesmärke, on kohtu hinnangul piisavaks, kui jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid vajalik on Janar Karuse seadusekuuleka käitumise tagamiseks, et Janar Karus oleks kriminaalhooldaja järelevalve all. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse Janar Karuse käitumist ning soodustatakse tema sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Aksel Sammuli kaitsja Siim Mõistlik palus mõista Aksel Sammulile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendada lähtudes lühimenetluse sätetest 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, mida suurendada Pärnu Maakohtu 19.10.2022. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, mis asendada

§ 65

lg 3 ja § 69 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Rahaline karistus viia täide iseseivalt. Kohus leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole Aksel Sammuli puhul põhjendatud, kuivõrd isikule on varasemalt selline karistus juba määratud, kuid see ei ole ära hoidunud uute kuritegude toimepanemist. Lähtudes eeltoodust kohus mõistab Aksel Sammulile

§ 201lg 2 p 1, 2 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Seega kohus mõistab

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 19.10.2022.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 9 kuu ja 20 päeva vangistusega, mis asendati 290 tunni üldkasulikku tööga, mis on käesolevaks hetkeks täidetud ning rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 1379 eurot ning mõistab liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning rahalise karistuse 70 päevamäära, s.o 1379 eurot. Pärnu Maakohtu 19.10.2022. a otsusega mõistetud rahaline karistus 1379 eurot viia täide iseseisvalt. Aksel Sammul on kohustatud ilmuma karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvatakse alates karistuse kandmisele asumisest. Maia Sammuli kaitsja Margo Põbo palus juhul kui kohus mõistab Maia Sammuli süüdi või kvalifitseerib teo ümber, karistada Maia Sammulit sanktsioonimäära miinimumi lähedase karistusega ning seda vastavalt lühimenetluse sätetele vähendada 1/3 võrra. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Maia Sammulile

§ 201lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 alusel karistuseks 1 aasta vangistust.

Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 8 kuud vangistust. Maia Sammulile etteheidetav kuritegu on toime pandud katseajal.

§ 73

lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Seega suurendab kohus

21 1-23-2504 § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.09.2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõistab 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kohtuistungil andis Maia Sammul ka nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Käesoleval juhul leiab kohus, et Maia Sammulile mõistetud lõplik karistus, milleks on 1 aasta ja 6 kuud vangistust, võib asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Seega asendab kohus Maia Sammulile mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust ehk 540 päeva vangistust üldkasuliku tööga. Arvestades, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistab kohus asendatud karistuseks 540 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 kohaselt määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ehk kaht aastat.

§ 69lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist tuleb arvestada alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Seega

§ 69

lg 4 alusel on Maia Sammul kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Janar Karuse kaitsja Natalia Suvorova palus kohaldada Janar Karusele vangistust, mis jätta tingimisi kohaldamata kohustusega käia kriminaalhooldaja juures. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Janar Karusele

§ 213lg 2 p 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 8 kuud vangistust. Kohus leiab, et Janar Karusele mõistetud vangistuse võib

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Karus ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Tõkend Tõkendit süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Aksel Sammulile, Maia Sammulile ja Janar Karusele kohaldatud tõkendit ning Aksel Sammul, Maia Sammul ja Janar Karus ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isikute suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 22 1-23-2504 Kannatanu AS XX on esmalt, s.o 17.10.

  1. a esitanud Aksel Sammuli, Maia Sammuli ja Janar Karuse vastu tsiviilhagi (tl 31-32) VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 75 436,49 eurot. 21.03.
  2. a on kannatanu AS XX esitanud tsiviilhagi täienduse (tl 166), milles on esitanud Aksel Sammuli ja Maia Sammuli vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 73 756,50 eurot ning Janar Karuse vastu summas 1679,99 eurot. Kannatanu Y OÜ on esitanud samuti esmalt, s.o 21.12.
  3. a Aksel Sammuli, Maia Sammuli ja Janar Karuse vastu tsiviilhagi (tl 36-37) VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2225,73 eurot. 21.03.
  4. a on kannatanu Y OÜ esitanud samuti tsiviilhagi täienduse (tl 167), milles on esitanud Aksel Sammuli ja Maia Sammuli vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2225,73 eurot. Aksel Sammuli kaitsja palus rahuldada Aksel Sammuli osas tsiviilhagid osaliselt, s.o selles osas, mis süüdistus Aksel Sammuli suhtes on põhjendatud. Maia Sammuli kaitsja palus tsiviilhagid Maia Sammuli osas jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et kannatanute esitatud tsiviilhagid on asjakohased ja põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud Aksel Sammuli süü kütuse omastamises, Maia Sammuli süü kütuse omastamisele kaasaaitamises ning Janar Karuse süü arvutikelmuse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid süüdistatavad kannatanutele varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Seega kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanute tsiviilhagid ja mõistab solidaarselt Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt välja kannatanu AS XX kasuks 73 756,50 eurot ning Janar Karuselt kannatanu AS XX kasuks 1679,99 eurot. Samuti mõistab kohus solidaarselt Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt välja kannatanu Y OÜ kasuks 2225,73 eurot. Pärnu Maakohtu 21.10.
  5. a määrusega (tl 88-91) arestiti tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks Aksel Sammulile kuuluv V haagis registreerimismärgiga x, VIN x ning Maia Sammulile kuuluv sõiduauto A registreerimismärgiga x, VIN x, mis asuvad Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 101). Samuti arestiti kolmandale isikule WWule kuuluv sõiduauto B registreerimismärgiga x, VIN x, mis asub x. x. x x. x, x (tl 104-111). WW on tunnistatud kolmandaks isikuks 25.10.
  6. a määrusega (tl 102). Eelmainitud sõidukite suhtes on koostatud vara arestimise protokollid (tl 93-95, 96-100, 103). Kolmanda isiku WWu esindaja WW on andnud nõusoleku sõiduki loovutamiseks (tl 152-153). Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt mõisteti otsusega välja kannatanute kasuks kokku 75 982,23 eurot. Kohus leiab, et tsiviilhagide täitmise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 21.10.
  7. a määrusega arestitud Aksel Sammulile kuuluv V haagis registreerimismärgiga x, VIN x, Maia Sammulile kuuluv sõiduauto A registreerimismärgiga x, VIN x ja kolmandale isikule WWule kuuluv sõiduauto B registreerimismärgiga x, VIN x. Tsiviilhagi tagamise abinõud tuleb jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kehtima kuni nõuete täitmiseni. 23 1-23-2504 Maia Sammuli kaitsja Margo Põbo palus Maia Sammulile kuuluv sõiduk A registreerimismärgiga x aresti alt vabastada ja tagastada Maia Sammulile, kuivõrd tegemist on isikutega, kes elavad maapiirkonnas ning kellel on ka lapsed. Kohus ei pea põhjendatuks eeltoodud sõiduk aresti alt vabastamist ja tagastamist Maia Sammulile. Maia Sammul koos Aksel Sammuliga on tekitanud kannatanutele kütuse omastamisega suures ulatuses kahju. Seega arvestades tsiviilhagide suurust ja seda, et kannatanutele saaks kahju hüvitatud, ei ole põhjendatud vabastada sõiduk aresti alt ja tagastada Maia Sammulile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Aksel Sammuli määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 727,44 (129,60+148,80+449,04) eurot. Maia Sammuli määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 416,40 eurot ja Janar Karuse määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 396,96 eurot. Kohus leiab, et Aksel Sammuli ja Maia Sammuli määratud kaitsjatele määratud tasud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Janar Karuse kaitsja Natalia Suvorova on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esitatud taotluses on välja toodud toimingud, millele kaitsja aeg kulus. Taotluses on märgitud 29.05.
  8. a kohtuliku istungil osalemise alguseks kell 10.00 ja lõpp kell 13.00 ning summaks on eeltoodud toimingu eest märgitud 216 eurot. Kohus leiab, et taotluses märgitud aeg ja seetõttu ka summa istungil osalemise eest ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtuistung lõppes tegelikult kell 11.30, siis on põhjendatud hüvitada kaitsjale kohtuistungil 90 minuti osalemise eest 108 eurot. Seega on Janar Karuse määratud kaitsja Natalja Suvorova põhjendatud tasuks ja kuluks kokku 267,36 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1087,50 eurot. Kaitsja Siim Mõistlik palus KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada Aksel Sammuli sundraha suurust poole võrra. Kaitsja Natalia Suvorova palus vähendada Janar Karuse menetluskulusid ½ võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada Aksel Sammuli ega Janar Karuse menetluskulusid. Menetluskulude väljamõistmisel kohus arvestab, et Aksel Sammul ja Janar Karus on töövõimelised isikud ning neil on kindel töökoht. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Aksel Sammulil või Janar Karusel oleks füüsiliselt takistusi töö tegemiseks ning piisava sissetuleku teenimiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks jätta Aksel Sammulile määratud sundraha suurusest pool riigi kanda ning Janar Karusele määratud menetluskuludest pool riigi kanda. Samuti lisab kohus, et menetluskulud on tekkinud nende endi süü läbi. 24 1-23-2504 Eeltoodu põhjal tuleb Aksel Samamulilt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 1814,94 eurot, Maia Sammulilt 1503,90 eurot ja Janar Karuselt 1354,86 eurot. Kaitsja Siim Mõistlik taotles võimaldada Aksel Sammulil tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Sama taotluse tegi ka kaitsja Margo Põbo Maia Sammuli osas. Aksel Sammulil ja Maia Sammulil tuleb kannatanutele tasuda 75 982,23 (73 756,50+2225,73) eurot kuriteoga tekitatud kahju ning Janar Karusel tuleb kannatanutele hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 1679,99 eurot Lisaks nähtub, et Maia Sammul on töötu. Arvestades menetluskulude suurust ja ka kahju hüvitamise kohustust, käib menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavatele üle jõu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on võimaldada Aksel Sammulil, Maia Sammulil ja Janar Karusel menetluskulude ositi tasumine 1 aasta jooksul. Seetõttu määrab kohus, et Aksel Sammulil, Maia Sammulil ja Janar Karusel tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.