Obsah (4)

§ 182§ 116§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-2146 20. detsember 2023 Maria Lõbus XXi kaebus Viru Vang

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-21-2146 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav XX (edaspidi kaebaja) esitas
2. mail 2021 Viru Vanglale taotluse, et algatataks menetlus tema üleviimiseks Tallinna Vanglasse. Viru Vangla jättis
3. juuni
4. a otsusega nr 6-10/14526-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
5. Kaebaja esitas
6. juunil 2021 vaide Viru Vangla
7. juuni
8. a otsuse peale. Viru Vangla andis
9. juuli
10. a kirjaga kaebajale tähtaja tõendite esitamiseks. Kaebaja esitas
11. juulil 2021 tõendid. Viru Vangla edastas
12. juuli
13. a kirjaga nr 6-12/189-4 vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Viru Vangla oli seisukohal, et kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks alust ei ole. Justiitsministeerium jättis
14. augusti
15. a vaideotsusega nr 11-7/4771-2 kaebaja vaide rahuldamata.
16. Kaebaja esitas
17. septembril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus andis kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: kohustada Viru Vanglat kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotlust uuesti läbi vaatama ning tühistada Justiitsministeeriumi
18. augusti
19. a vaideotsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
20. Kaebaja on seisukohal, et ta tuleb ümber paigutada Tallinna Vanglasse. 1) Justiitsministeerium väidab, et elukoht ei ole kinnipeetavate paigutamisel ainus ega peamine kriteerium. Tekib küsimus, miks siis ilma sissekirjutuseta kinnipeetavad paigutatakse kõik Viru Vanglasse. Justiitsministeeriumi seisukoht ei lähe kokku tegelikkusega. 2) Viru Vangla seisukohast nähtuvalt on ainsaks põhjuseks, miks kaebajat Tallinna Vanglasse ümber ei paigutata, tema kõrgohtlikkus. Justiitsministeerium märgib, et kaebajale koostatud viimane riskihindamine näitab kõrgohtlikkust. Samas ei märgi Justiitsministeerium, millal selline hindamine läbi viidi. Kaebaja on läbinud kõik vangla poolt määratud sotsiaalprogrammid alates
21. aastast. Sellest tulenevalt on kaebajast lähtuv risk langenud ja tema riskihindamise tulemus ei saa olla sama nagu aastaid tagasi. Kui kaebaja on vangla meelest kõrgohtlik, siis kuidas sai vangla määrata kaebaja tööle kööki, kus on kättesaadavad igasugused terariistad. Samas märgib kaebaja, et Justiitsministeerium tunnistab ise, et ka kõrgohtlikud kinnipeetavad kannavad Tallinna Vanglas karistust. 3) Justiitsministeerium viitas
22. veebruari
23. a ja
24. oktoobri
25. a täitmisplaani muudatustele, mis otseselt puudutasid kaebaja ümberpaigutamist. Keegi ei ole kaebajat teavitanud nendest muudatustest. Vanglal oli kohustus kaebajat teavitada muudatustest ja võtta allkiri, sest kaebajal on õigus esitada iga õigusakti peale vaie ja vajaduse korral kaebus kohtusse. 4) Vangla peab kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtma seda, milline vangla on kaebaja lähedastele külastamiseks kõige sobivam. Kui kaebaja viibis kunagi Tallinna Vanglas, siis tõepoolest ei külastanud tema lähedased teda üldse või väga harva. Justiitsministeerium üritab 2 3-21-2146 näidata, nagu kaebaja lähedased polnudki huvitatud kaebajaga kohtumisest. Kui kaebaja sooritas kuriteo, siis see mõjutas ka tema lähedasi ja nad keeldusid temaga kohtumast. Võttis aastaid, enne kui suhted uuesti soojenesid. Justiitsministeerium ei ole seda asjaolu kaalunud. Kui kaebaja lähedased Soomest Eestisse käivad, siis lähevad nad Pärnusse, kus elavad abivajav vanaema ning venna pere ja poeg. Samuti on Pärnus kinnisvara, mis vajab järelevalvet. Tallinnast Pärnusse sõidab buss iga tunni tagant, aga Pärnust Jõhvi ja tagasi ainult üks kord nädalas. Isa vajab liikumishäirete tõttu liikumiseks autot, aga see ei tähenda, et ta ise roolib või et see on tema auto, vaid talle tekivad lisakulud koos autojuhiga. Õde ei saa üldse mootorsõidukiga sõita, sest tal on epilepsia. Bussisõit Pärnust Jõhvi kestab 5−7 tundi, mis on väga piinarikas, eriti inimesele, kellel on raske diagnoos. See, et vend on kaebajale raha saatnud, ei tähenda, et vennal ei oleks majanduslikke raskusi. Lähedased koguvad raha kokku ja saadavad venna konto kaudu kaebajale, kuna nii on mugavam. Lisaks on võimalus, et see raha on võetud võlgu. Justiitsministeerium ei ole kaebaja lähedastelt nõudnud tõendeid selle kohta, et nendel ei ole majanduslikult võimalik kaebajat Viru Vanglas külastada.
26. Vastustajad on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Kaebaja kandis algselt karistust Tallinna Vanglas ning oli riskihindamise tulemusel hinnatud kõrgohtlikuks.
27. veebruaril 2016 jõustus justiitsministri
28. märtsi
29. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muudatus, mille kohaselt pidi vangla hiljemalt
30. aasta
31. aprilliks paigutama kinnipeetava, kes kandis karistust Tallinna Vanglas ja oli riskihindamise tulemusel kõrg- või üliohtlik, ümber Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Põhjus oli selles, et vana Tallinna Vangla ühiselamu tüüpi hooned ei olnud sobivad kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate üle järelevalve teostamiseks.
32. oktoobril 2018 jõustusid täitmisplaani muudatused seoses Tallinna Vangla uute hoonete avamisega, sh lisandus määrusesse § 236, mille lõike 2 kohaselt kinnipeetav, kes on
33. aasta
34. oktoobriks täitmisplaani alusel paigutatud vanglasse vangistuse täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas vanglas. Seega nii kaebaja ümberpaigutamine Viru Vanglasse
35. aastal kui ka tema jätkuv seal viibimine on kooskõlas täitmisplaaniga. 2) Kaebaja väidab ekslikult oma kaebuses, et tema puhul ei ole enam tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga, sest ta on läbinud individuaalse täitmiskava (ITK) alusel ette nähtud sotsiaalprogrammid ning teda on määratud kööki tööle, mistõttu ei ole põhjendatud tema karistuse täideviimine Viru Vanglas. Kaebaja jätkuvat paiknemist Viru Vanglas ei mõjuta riskihindamise tulemus, kuivõrd kaebaja on Viru Vanglasse paigutatud täitmisplaani § 236 lõike 2 alusel. Seetõttu ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, et ka viimase riskihindamise tulemusel on kaebaja hinnatud kõrgohtlikuks, sest ka juhul, kui kaebaja ohutase langeks, ei tooks see automaatselt kaasa ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. Lisaks ei ole asjasse puutuvad kaebaja väited seoses ITK-s planeeritud tegevustega, sh sotsiaalprogrammide läbimisega, sest vangla ei ole põhjendanud ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmist asjaoluga, et ITK täitmine Tallinna Vanglas ei oleks võimalik. Samuti ei sõltu ühest vanglast teise ümberpaigutamine sellest, kas ja millises mahus on vang täitnud ITK-s ettenähtud riske maandavad tegevused. 3) Kaebaja puhul ei ilmne ühtegi kaalukat asjaolu, mis võiks tingida ümberpaigutamise vajaduse. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida kohta, kus ta karistust kannab. Asjaolu, et kinnipeetavad võidakse paigutada eraldi nende perekondadest, on paratamatu tagajärg isiku karistamisele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas, kus on kinnipidamisasutuse kauguse küsimust lähedastest lahendatud, on enamasti tegu olnud juhtumitega, kus kinnipidamisasutus, kuhu isik paiguti, asus tema kodukohast tuhandete kilomeetrite kaugusel, sh väljaspool suuri regionaalkeskusi, kuhu ligipääs oli oluliselt raskendatud. Kaebaja puhul ei 3 3-21-2146 esine sellist olukorda, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud konventsiooni rikkumiseks. Eesti on geograafiliselt väike riik ning vanglad asuvad suurtes regionaalkeskustes, kuhu on kõikidel ligipääs suuremate raskusteta ja ilma ebamõistlikult suurte kulutusteta. Eesti vanglates on paljudel kinnipeetavatel mõni lähedane, kellel on terviseseisundi tõttu liikumine raskendatud, kuid see ei tähenda, et vanglateenistus peaks hakkama kinnipeetavaid paigutama vanglasse, mis asub nende lähedase elukohale kõige lähemal. Selliselt oleks võimalik üpris lihtsasti endale meelepärast vanglat valida. Selline olukord ei oleks kooskõlas seadusandja eesmärgiga anda justiitssüsteemile volitused ja pädevus mõjusa karistuse täideviimise korraldamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et igasugune lähedase terviseseisund, mille tõttu on lähedase liikumine raskendatud, ei too kohe kaasa vajadust kinnipeetavat teise vanglasse ümber paigutada, et kokkusaamisi mugavamalt korraldada. Näiteks on kohus leidnud, et vahemaa Tallinna ning Viru Vangla vahel pole sedavõrd suur, et kaebaja lähedastel ei ole võimalik kaebajaga lühiajalisel või pikaajalisel kokkusaamisel kokku saada. Vahemaa Tallinna ja Viru Vangla vahel on ligikaudu 160 km, mida ei saa pidada selliseks kauguseks, mis takistaks toimivat ühistranspordivõrgustikku arvestades kaebaja kokkusaamisi ebaproportsionaalselt. Samuti on hea transpordiühendus Eesti ja Soome vahel. Tõend lähedase haiguse kohta ei tähenda iseenesest seda, et isikul ei ole võimalik kaebajat Viru Vanglas külastada, üldjuhul on epilepsia ravimitega kontrolli all hoitav. Mitte iga ebamugavus, mis on seotud lähedase külastamisega vanglas, mis asub teises linnas, ei anna alust paigutada isikut ümber teise vanglasse, kuhu külastajatel on mugavam liikuda. Paratamatu on, et vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega kaasneb mõningane aja- või ressursikulu. Lisaks ei ole kokkusaamised ainsaks suhtlusviisiks, kuna lähedastega on võimalik kontakti hoida ka kirjavahetuse ja telefonikõnede teel. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
36. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb ja kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaani § 2 lõige 2, § 11 lõike 2 punkt 1 ja § 10). Seega on kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus kaheastmeline ning ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. Praegusel juhul on vangla keeldunud ümberpaigutamise menetluse algatamisest ning Justiitsministeerium on oma vaideotsuses leidnud, et vangla poolt ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine oli õiguspärane. Kohus ei saa selles asjas kontrollida ümberpaigutamise sisuliste eelduste täidetust, vaid ainult seda, kas vangla poolt ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine oli õiguspärane. Seejuures kontrollib kohus ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse õiguspärasust.
37. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lõike 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on õigus taotleda enda ümberpaigutamist vangla direktorilt, kui see on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
38. juuni
39. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, punkt 13).
40. Viru Vangla ja Justiitsministeerium on selgitanud, et kaebaja kandis algselt karistust Tallinna Vanglas ja oli sel ajal hinnatud kõrgohtlikuks.
41. veebruaril 2016 jõustus täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 4 uus redaktsioon, mis nägi ette, et elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust 4 3-21-2146 narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Justiitsministeerium selgitas, et selle muudatuse tingis asjaolu, et Tallinna Vangla ühiselamu tüüpi hooned ei olnud sobivad kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate üle järelevalve teostamiseks. Viidatud sätte alusel paigutati kaebaja kui kõrgohtlik kinnipeetav
42. aprillil 2016 ümber Viru Vanglasse.
43. oktoobril 2018 jõustusid täitmisplaani muudatused seoses Tallinna Vangla uute hoonete avamisega. Täitmisplaani § 236 lõige 2 sätestab, et kinnipeetav, kes on
44. aasta
45. oktoobriks täitmisplaani alusel paigutatud vanglasse vangistuse täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas vanglas. Selle sätte alusel jäeti kaebaja karistust edasi kandma Viru Vanglasse, mitte ei hakatud teda tagasi paigutama uude Tallinna Vanglasse. Seega, ehkki algselt tingis kaebaja paigutamise Viru Vanglasse tema kõrgohtlikkus, siis alates
46. oktoobrist 2018 kaebaja ohtlikkus tema paigutamisel enam tähtsust ei oma. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited tema ohutaseme langemise kohta ja selle kohta, et ka kõrgohtlikud kinnipeetavad saavad Tallinna Vanglas karistust kanda. Kohus rõhutab veel kord, et kaebajat ei hoita praegu Viru Vanglas tema ohutaseme tõttu, vaid seetõttu, et pärast uue Tallinna Vangla avamist ei olnud mõistlik hakata juba teistes kaasaegsetes vanglates karistust kandvaid kinnipeetavaid ümber paigutama Tallinna Vanglasse. Niisamuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited elukoha või selle puudumise mõju kohta ümberpaigutamisele, sest kaebaja ümberpaigutamist ei ole kuidagi mõjutanud tema varasem elukoht või selle kohta ametliku kande puudumine.
47. Seoses kaebaja väitega, et keegi ei ole talle tutvustanud täitmisplaani
48. veebruaril 2016 ja
49. oktoobril 2018 jõustunud muudatusi, mistõttu ei saanud ta neid vaidlustada, märgib kohus järgmist. Täitmisplaan ei ole vangla ega Justiitsministeeriumi poolt antud haldusakt, vaid justiitsministri poolt antud määrus (õigustloov akt), mida ei saa vaidega ega kaebusega vaidlustada. Vanglal ega Justiitsministeeriumil ei ole kohustust kaebajale tutvustada erinevate õigustloovate aktide muudatusi, vaid kaebajal on endal arvuti kaudu juurdepääs kõikidele õigustloovatele aktidele, mistõttu on tal endal võimalik vastavate muudatustega kursis olla (VangS § 311). Täiendavalt märgib kohus, et kui kaebaja paigutati
50. aastal Tallinna Vanglast ümber Viru Vanglasse, pidi Justiitsministeerium tegema selle kohta otsuse (täitmisplaani § 11 lõike 2 punkt 1 ja § 2 lõige 2), viidates
51. veebruarist 2016 jõustunud täitmisplaani § 5 lõike 1 punktile
52. Justiitsministeeriumi otsus tuli kaebajale kätte toimetada ja seega oli kaebajal võimalik täitmisplaani muudatusest teada saada.
53. VangS § 19 lõige 1 ja praeguse otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu praktika võimaldab siiski arvestada kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest (sh täitmisplaani § 236 lõikest 2), kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud. Üheks kõrvale kaldumise aluseks võib olla ka asjaolu, et kinnipeetava ümber paigutamata jätmisel saaksid oluliselt kahjustada tema võimalused suhelda piisaval määral näost näkku lähisugulastega. Kaebaja väidab, et Viru Vanglas viibides ei ole tema lähedastel võimalik teda külastada, küll aga saaksid nad seda teha Tallinna Vanglas.
54. Vanglale
55. mail 2021 esitatud taotluses tõi kaebaja esile üksnes selle, et kiire elutempo tõttu on tema lähedastel keeruline käia Pärnust Ida-Virumaale. Vaides märkis kaebaja, et tema lähedastel on takistatud Pärnust Viru Vanglasse käimine füüsilistel, materiaalsetel ja ajalistel põhjustel. Vaidemenetluses esitas kaebaja oma isa, poolõe ja venna kirjalikud selgitused, tõendid nende Soome elukoha kohta ning tõendi poolõel epilepsia esinemise kohta. Kaebaja isa, poolõde ja vend märkisid oma kirjalikes selgitustes, et sooviksid kaebajat mõned korrad 5 3-21-2146 aastas külastada. Nad selgitasid, et elavad Soomes ja Eestis käies viibivad peamiselt Pärnus, kus asuvad lähedased inimesed. Jõhvi sõitmine oleks nende kõigi jaoks suur aja- ja rahakulu (kütus, vajaduse korral majutus). Soomest saaksid nad Tallinnasse tulla laevaga jalgsi, kuid Jõhvi sõitmiseks tuleks kasutada autot, mis muudab ka laevapiletid kallimaks. Kaebaja poolõde viitas täiendavalt sellele, et tal on diagnoositud epilepsia ja Viru Vanglas käimine ei mõjuks tema tervisele hästi. Kuna ta ei saa epilepsia tõttu autot juhtida, peaks ta kaasa võtma oma abikaasa, millega kaasneb ka täiendav kulu. Kaebaja isa viitas lisaks sellele, et
56. aastal toimunud avarii tõttu on tema liikumine veidi piiratud.
57. Kuna kaebaja esitas täiendavad asjaolud alles vaidemenetluses, ei saanud vangla nendega ümberpaigutamise menetluse algatamise üle otsustamisel arvestada. Küll aga on kaebaja väiteid ja tõendeid analüüsitud Justiitsministeeriumi vaideotsuses.
58. Kohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et kaebaja ega tema lähedaste selgitused ja tõendid ei anna alust ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. 13.
59. Kaebaja isa, poolõde ja vend on selgelt märkinud, et sooviksid kaebajat vanglas külastada üksnes mõned korrad aastas, seega mitte väga sageli. Kohus leiab, et nende esile toodud väidetavad takistused ei ole sellise iseloomuga, et välistaksid võimaluse kaebajat paaril korral aastas Viru Vanglas külastada. 13.
60. Kohus leiab, et kui kaebaja isa ja poolõde suudavad oma terviseprobleemidega reisida Soomest Pärnusse ja tagasi, ei saa nende terviseprobleemid olla nii suured, et takistaksid ette võtta reisi Jõhvi ja tagasi. Kaebaja poolõe väited selle kohta, et Viru Vanglas käimine mõjub epilepsia tõttu tema tervisele halvasti, on paljasõnalised. Viru Vangla on asjakohaselt viidanud sellele, et ravimite korrapärase võtmisega on epilepsia üldjuhul hästi kontrollitav.1 Samuti ei ole kaebaja ega tema lähedased tõendanud kaebaja kohtumenetluses esitatud väiteid selle kohta, et liikumisprobleemide tõttu ei olegi tema isal autot ja ta ei saa roolida, mistõttu kaasnevad transpordivahendi hankimisega ja autojuhi kasutamisega lisakulud. Kaebaja isa ei ole oma kirjalikes selgitustes sellistele asjaoludele osutanud. Kaebaja isa on viidanud sellele, et töötab Soomes. Sellest järeldab kohus, et tema liikumisprobleemid ei saa olla ulatuslikud ega oluliselt mõjutada tema suutlikkust reisida. 13.
61. Samuti ei ole kaebaja isa, poolõde ega vend esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad ei suuda oma majanduslikust seisundist tingituna mõnel korral aastas Jõhvi reisida. Nende väited majanduslike raskuste kohta jäävad paljasõnaliseks. Alusetu on kaebaja etteheide, et Justiitsministeerium ei ole kaebaja lähedastelt nõudnud tõendeid selle kohta, et nendel ei ole majanduslikult võimalik kaebajat Viru Vanglas külastada. Viru Vangla andis
62. juuli
63. a kirjaga kaebajale võimaluse esitada oma väidete kinnituseks tõendid, mh tõendid selle kohta, et tema lähedastel on ülemäära kulukas käia Viru Vanglas. Kaebaja ega tema lähedased selliseid tõendeid ei esitanud. Justiitsministeeriumil ei olnud vaiet läbi vaadates kohustust teist korda kaebajalt vastavaid tõendeid küsida. 13.
64. Kohus leiab, et nii Soomest kui ka Pärnust Viru Vanglasse tulek ja tagasi reisimine ei saa lähedaste jaoks olla ajaliselt ega rahaliselt ülemäära koormav. Tallinna ja Jõhvi vahel on hästi toimiv ja tihe transpordiühendus, liikuda on võimalik nii bussi kui rongiga ning sõit kestab ühes suunas maksimaalselt 2,5 tundi
65. Samuti liigub Pärnu ja Jõhvi vahel iga päev buss ja sõit 1 https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/patsiendile/10-epilepsia https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=tallinn&destinationStop=johvi&departure= https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=johvi&destinationStop=tallinn&departure= 2 6 3-21-2146 kestab ühes suunas veidi alla 4 tunni
66. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et Pärnu ja Jõhvi vahel liigub buss ainult korra nädalas ning sõit kestab 5−7 tundi. Ühistranspordi piletihinnad ei ole ebamõistlikult kõrged.4 Pikaajalisele kokkusaamisele tulles saavad lähedased jääda vanglasse ööbima, mistõttu ei kaasne neile majutusega seoses olulisi kulusid. Samuti on kokkusaamistel võimalik käia kahekaupa (vangla sisekorraeeskirja § 31 lõige 3 ja § 40), mis võimaldab autoga reisimisel jagada kütuse- ja laevapiletikulusid. Ainuüksi asjaolu, et Viru Vanglas käimine on mõnevõrra suurema vahemaa tõttu ajaliselt ja rahaliselt kulukam, ei tingi kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamist. Riigil ei ole kohustust paigutada kinnipeetavat vanglasse, kus tema lähedastel on teda kõige mugavam külastada. 13.
67. Ka ei saa perekondlikud põhjused (lähedaste elamine Pärnus) olla reaalseks takistuseks kaebaja külastamisele paaril korral aastas Viru Vanglas. Kui kaebaja isa, poolõe ja venna Pärnus elavad lähedased saavad nende Soomes viibimise aja jooksul hakkama, on see ilmselgelt võimalik ka siis, kui nad käiksid kaebajat külastamas Viru Vanglas. 13.
68. Justiitsministeerium on asjakohaselt osutanud sellele, et ka siis, kui kaebaja viibis umbes 3,5 aastat Tallinna Vanglas, ei külastanud tema isa ja poolõde teda kordagi ning vend külastas teda ainult 3 korda. Kaebaja on väitnud, et tema lähedased ei soovinud temaga alguses kuriteo toimepanemise tõttu suhelda, kuid aja jooksul on suhted paranenud. Ehkki kaebaja isa, poolõe ja venna kirjalikest selgitustest sellist põhjendust ei nähtu, ei välista kohus, et see võis nii olla. Võttes aga arvesse, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja lähedastel siira soovi korral ka praegu kaebaja külastamine Viru Vanglas ülemäära raske, kuid nad ei ole seda võimalust sisuliselt üldse kasutanud (kaebaja isa on ainult korra Viru Vanglas käinud), siis ei nähtu kohtule, et lähedastel oleks ka praegu tegelik huvi kaebajat vanglas külastada. Kaebaja poolõe väited selle kohta, et ta ei saanud kaebajat Tallinna Vanglas kõrghariduse omandamise tõttu külastada, ei ole eluliselt usutavad. Tugeva soovi korral oleks kaebaja poolõde kindlasti leidnud kaebaja külastamiseks aega vähemalt pika suvevaheaja jooksul.
69. Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajate seisukohaga, et kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnaelule ja oli seega õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 15.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustajad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (

§ 109lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) https://elron.ee/sites/default/files/2023-11/Idasuund%20al%2020.11.pdf 3 https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=parnu&destinationStop=johvi&departure= https://www.tpilet.ee/timetable/search?departureStop=johvi&destinationStop=parnu&departure= 4 Rongipilet Tallinna-Jõhvi liinil ühes suunas on maksimaalselt 11,31 eurot, bussipilet Tallinna-Jõhvi liinil ühes suunas maksimaalselt 11 eurot, bussipilet Pärnu-Jõhvi liinil ühes suunas 15 eurot. 7